TARVITADA : organismi vastupanuvõime tõstmiseks külmetus ja nakkushaiguste ennetamisel palaviku korral, nahahaiguste korral immuunsüsteemi tugevdamiseks väsimuse korral rauavaegusest tingitud kehvveresuse korral südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul vere kõrge kolesteroolisisalduse vähendamiseks südameinfarkti ja ajuinsuldi ennetamiseks hingamisteede ja kopsupõletiku ning angiini raviks jne KIRSS : Sisaldab palju A, P ja Cvitamiini Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide hapudes kirssides sisaldub flavonoide, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin Mineraalsooladest on kirssidespõhiliselt kaaliumi, fosfori ja kaltsiumsoolasid Enamik kirsissorte on suhkrurikkad, võrdselt on neis glükoosi ja fruktoosi Orgaanilistest hapetest domineerivad on õunhape ja sidrunhape. KIRSIST ON ABI PALJUDE TERVISEPROBLEEMIDE PUHUL : kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti
vastupanu osutada. C-vitamiini vaegusest tekib väsimus, unetus, isutus, töövõime langus, stress. Organism vajab normaalseks elutegevuseks 70-100 mg askorbiinhapet ööpäevas. P-vitamiini kompleks tugevdab veresoonte seinte elastsust, alandab vererõhku ning viib välja kantserogeensed ained. Tal on viiruse- ja mikroobidevastased omadused. P- vitamiini ühendeid on eriti rikkalikult aroonias, ebaküdoonias, mustas sõstras, tumedates kirssides ja tsitrusviljades. Foolhape ehk vitamiin B10 on organismis vajalik vererakkude eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib verevaegus (aneemia) ja seiskub kasv -- seepärast on foolhape eriti vajalik noortele. Foolhapet on rohkem sellistes värsketes viljades nagu maasikad ja sõstrad. Kombinatsioonis teiste vitamiinidega on tal soodne toime organismi kasvamisele ning ainevahetusele. Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes
eluprotsesse, soodustavad rakkude kasvu, paljunemist ja sigimist. Mahl sisaldab ka mitmeid mineraalained: Kaaliumi, mis soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsiumi, mis aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides. Rauda on puuviljades ja marjades vähe, rohkem on teda ploomides, apelsinides, aed- ja metsmaasikates, vaarikates, karusmarjades, mustikates ja kibuvitsamarjades. Joodi sisalduselt on rikkamad arooniamarjad, õunad, eriti õunaseemned, punased sõstrad, maasikad ja vaarikad. Nendes paikades, kus maapinnas on rohkem joodi, on seda ka puuviljades meil kindlasti rannikupiirkonnas kasvanud puuviljades. Koobaltit, mida on märkimisväärses koguses pirnides, õuntes, kirssides ja maasikates.
· reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, · närvisüsteemi häired, · raskused hingamisel. Liigtarbimine Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Allikad Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. Vajalik närvi- ja ajurakkude tööks ning osmootse rõhu reguleerimiseks. Teeb koostööd naatriumiga organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks. Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1)
piisavalt vabadust. Alakeha soojas hoidmine on mitmeti oluline, lisaks tuleks vältida tõmbetuult ning ka jäsemete külmasolekut. Hoiduda tuleks ka korsettidest ja pigistavatest vöödest. Lisaks saab põrnale head teha vaske sisaldavate toitude söömisel. Võib väita, et põrn töötab vase baasil. Vaske leidub ohtralt kakaos, lambalihas, vasikalihas, eksootilises kaamelilihas, läätsedes, mereandides, õuntes, kirssides, vaarikates, murakates, jõhvikates, baklazaanides, pähklites ja mitmesugustest seemnetes. Peale nende söömist võib põrna ergutuseks peale juua näiteks rohelist teed. Piima ei tohi vaske sisaldavatele toiduainetele peale juua -- piimavalk, kaseiin, takistab selle elemendi imendumist. Fütoterapeudid süüa rohkem rohelist värvi köögivilju -- paprikat, tomateid, musti sõstraid (igas olekus), keeta nõgesesuppi,
Kirss : Kirsipuu vilju on kõrgelt hinnatud paljude rahvaste meditsiinis, kusjuures raviks kasutatakse peale viljade ka noori lehti, pungi, koori ja õisi. Energiat on hapukirssides ainult 50 kcal ja maguskirsides 70 kcal 100g kivideta kirsside kohta, mis lubab meil iga päev süüa peotäie, et 5 saada kätte vajalik A-, P- ja C-vitamiini kogus. Üldse on vitamiinide sisalduselt kirsid puuviljadest esikohal, kuid erinevad sorditi. Kirssides on suhteliselt palju foolhapet ja karotenoide. Eriti tähelepanu väärne on hapudes kirssides flavonoidide sisaldus, millest tuntumad on flavoonid ja rutiin. Just veresooni tugevdava P-vitamiini suure sisalduse järgi on kirsid kõrgelt hinnatud puuviljad. Turgutuseks ja raviks on head nii värsked kui ka kuivatatud marjad, samuti moos ja kompott. Viimasel ajal on kirssidest avastatud ka hulgani bioloogiliselt aktiivset kumariini ja oksükumariini, mis takistavad trombide tekkimist veresoontes
· E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades. · Kaltsium piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades.
õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega
puudulikkust. Kaaliumi liig eritatakse tavaliselt uriiniga. Väga suured kaaliumi annused võivad olla toksilised, eriti neeruprobleemidega inimestel. Tuleb olla teadlik, et neerukahjustuste korral ei tohi süüa kaaliumi rikast toitu. Põhilisteks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toiduained. Teda on palju rosinates, datlites, kapsastes, kartulites, porgandites, sibulates, peedis, spinatis, aprikoosides, õuntes, viinamarjades, kirssides ja banaanides. Lisaks leidub teda ka vähesel määral lihas. JOOD (I) Jood on abistav element kilpnäärme funktsioneerimisel. Jood on oluline ainevahetuse kiiruse ja erksuse puhul ja aju arengus. Vaegus tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne.
tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Soolane veinis on otsest soolasust leida suhteliselt raske, valgetes veinides ilmneb see pigem värske mineraalsusena, mis on iseloomulik mõnedele serridele. Soolast maitset tunneb keele keskosaga
Ehkki viljade 79-protsendine suhkrusisaldus on täiesti arvestatav, varjutavad orgaanilised happed (23%) ja parkaineid (1,52%) selle peaaegu täielikult. 4.4. Pihlakas (Sorbus). Pihlakas on kahe biokeemilise ühendi, sorbitooli ja sorbiinhappe kaudne ristivanem. Sorbitool, vanemas kirjanduses ka sorbiit, on vees hästi lahustuv magusamaitseline suhkuralkohol, mis puhtal kujul isoleeriti 1914. aastal. Tegu on omalaadse taimse varuainega, mida leidub veel ka kirssides, ploomides, pirnides, õuntes jne. Tänapäeval on sorbitool (E420) suhteliselt laialt kasutatav suhkruasendaja, näiteks suhkruvabades kompvekkides ja närimiskummides. 12 Võrreldes tavalise suhkruga on sorbitooli magusus ligikaudu poole väiksem. Samuti on suhkrust mõnevõrra väiksem ka kalorsus. Järelikult, selleks et kindlustada toote samaväärset magusust, tuleb sorbitooli võrreldes suhkruga lisada kahekordselt
Ploomi liigid on harilik ploom, renklood (ümmarguse kujuga, rohelise või kollase värvusega), haraline ploom ehk alõtsa (kerajas või munakujuline, hapuka maitsega), mirabell (väikeseviljaline, ümmargune, kollakas) ja kreek (sinaka värvusega, hapukas). Kvaliteedilt jagunevad ekstra (ainult suuremaviljalised), 1. ja 2. klassi. Aprikooside suurepärane maitse tuleneb suhkrute ja hapete sobivast vahekorrast. Sisaldavad palju karotiini. C-vitamiini on vähem kui ploomides ja kirssides. Viljad on 27 mahlakad, kollase või punase värvusega. Kivi on võrdlemisi ümar ja sileda pinnaga. Kasutatakse värskelt, kuivatatult, hoidiste, mahlade jm. valmistamiseks. Virsikud on aprikoosidega võrreldes soojanõudlikumad. Kasvatatakse põhiliselt Vahemeremaades, Hiinas ja USA-s. Vili on suur (mass 30...200 g), ümar, pealt kaetud viltkarvade või sametja kestaga. Värvus rohekaskollasest punaseni. Kivi on
annaabi.ee 
