Miks on kasulikud puuviljad? (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus :

Keemia

43

doc

Toiduainete taimne toore

- kuivatisse. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad: - tampimisega või - koorimismasinais (poleerivad neid). Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Poes müüakse enamasti röstitud kohviube.  Kohvi röstitakse kuivalt kõrgel temperatuuril (kuni 220 kraadi). Jahutatakse kiiresti, et vähendada aroomiainete kadusid. 10. Kohvi olulisus ja toiteväärtus, kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini 1­2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Kasulikud omadused: Kohv: - stimuleerib kesknärvisüsteemi, - hingamiselundite tegevust, - laiendab veresooni,

Köögiviljandus

28

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

 Röstimise käigus eraldub süsihappegaas, kohviubades leiduvad süsivesikud karamellistuvad. Tekib kohvile iseloomulik röstitud lõhn. Ubade pinnale tekivad eeterlikud õlid ja rasvhapped (annavad ubadele iseloomuliku läike, lõhna, maitse). Röstimisel ubade kofeiinisisaldus ei muutu. Mida pikem on röstimisaeg, seda mõrkjama maitse kohvioad omandavad. Hapusus samal ajal väheneb. Kohvi toiteväärtus ja kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis: - kofeiini (ergutava toimega ksantiinalkaloidi) ­ 1­2%, - parkaineid, - eeterlikke õlisid, - lämmastikuühendeid. Araabika oad on suhteliselt suured, piklikud, neid läbib veidi laineline vagu. Araabika on kõrgelt hinnatud, kvaliteetne, mahedamaitseline aromaatne kohv, sisaldab vaid 1% kofeiini.

Toiduained

23

doc

Marjad - referaat

Mustikamarjade kasutusvõimalused on väga laiad. Neist võib teha moos, mahla, kisselli või siis hoopis kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Selleks tuleb nad esmalt jätta mõneks päevaks ühekordse kihina päikse kätte närbuma. Seejärel aga tuuakse tuppa ja kuivatatakse pliidil, ahjus või kuivatis. Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 60 °C, sest muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. 8

Bioloogia

27

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid

Toitumisõpetus

10

doc

Erinevad taastumisvahendeid inimese turgutamiseks.

,,Erinevate taastumisvahendeid inimese turgutamiseks" Füüsilikalised taastumisvahendid. Saun. Sauna liigid: · Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun · Soome saun · Rooma saun · Vene saun ehk leilisaun · Iiri saun · "Indiaani saun" ehk higistamistelk · Aurusaun · Suitsusaun · Saunabuss Saunateraapia. Termoregulatsioon. Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse sattudes ei toimi need siis vajalikus ulatuses - tekivad külmetushaigused. Samas käivitavad suured temperatuuri muutused kord ühes, kord teises su

Terviseõpetus

31

doc

Erinevad taastusravivahendid inimese turgutamiseks

ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz............................................................................................................ 6 1.2.3 Punktmassaaz....

Esmaabi

62

doc

Toiduained

vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.

Toitumisõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)