Chlamydia - Ob. Aeroob + Tsüanobakterid - Aeroob + + + + + Fototroof Purpurbakterid Alfa-proteobakterid (proteobakterid) Kemotroofsed pimedas, Rhodospirillium - Fakult. Anaeroob + + +
Hõimkond Proteobacteria (proteobakterid, purpurbakterid) · Väga suur hõimkond (ca 200 perekonda), kuhu kuuluvad g(-) bakterid. Hõimkond sai esialgu nime purpurbakterite järgi, keda paljud selle hõimkonna klassid sisaldavad. · Praegune hõimkonna himetus tuletatud Kreeka jumala Proteuse nimest, kel oli palju kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla foto...
Kõik penitsilliinid on beetalaktaam-antibiootikumid ning neid kasutatakse peamiselt grampositiivsete bakterite tekitatud haiguste ravis. Enamik penitsilliine on 6-aminopenitsillaanhappe derivaadid, mis erinevad üksteisest asenduse poolest aminorühma külgahelas. Penitsilliinide toimemehhanism ei ole täielikult teada. * Fusarium - Seenhaigus , eeskätt kahjustab nisu. Pähikutel areneb roosakas seeneniidistik , nakatuvad ka terised , mis on toksilised. 1. Bakterid * Salmonella: - Proteobakterid (Proteobacteria) on suurim, mitmekesiseim ja üks tähtsamaid rühmi (käsitletud tavaliselt hõimkonna tasemel) baktereid. Siia rühma kuulub suur hulk patogeene, nagu Escherichia, Salmonella, Vibrio perekonnad, samuti mitmeid teisi tähtsaid rühmi. * Clostridium pesfringens - Clostridium pesfringensi toksiidid on teatud bakterite , taimede või teiste elus organismide produktid. Clostridium pesfringensi bakterid võivad teha inimese haiges kui bakterid satuvad kehasse.
(pshrofiilid, pshrotroofid) Bakterite arv on suur ranniku lhedal, avavees on see vike (1-100/ml) Paljud bakterid kinnituvad avavees vetikatele vi detriidile Setete pealmises kihis on bakterite arvukus suur (107108/ g) Bakterite liigid: Pseudomonas, Vibrio, Flavobacterium, Spirillum, Alcaligenes, Cytophaga, Microcyclus Suur on proteoltiliste bakterite osakaal bakterid domineerivad nii jrvedes kui ka meredes. Uuemate andmete phjal on arhede osakaal meredes ja ookeanides kuni 40%. .-proteobakterid domineerivad liikide arvult mageveekogude mikroobikoosluses, soolases Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz vees on nende osakaal vike. Suurima osa merevee mikroobikooslusest moodustavad CytophagaFlavobacterium- Bacteroides rhma bakterid, kes esinevad viksemal mral ka mageveekogudes. .proteobakterite arvukus on suurem merevees kui jrvedes. .-proteobakterite osakaal nii jrvede kui ka merede bakterikoosluses on vike (<4%). Mageveekogudes on kige suurema arvukuse ja
16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel. Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane),
Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. Tuuma moodustumine võimaldas ohjata suurenenud DNA hulka. Nii suure hulga DNA replikatsioon ja selle jaotamine tütarrakkude vahel oleks rõngaskromosoomi puhul raske. Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel "neelati" rakku organellide eellased bakterid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi
16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. 17. Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel. Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Üks võimalik stsenaarium eukarüootse rakku tekkeks: 1) Ürgne arhe neelab alla ürgse bakteri, millest moodustub mitokonder. Mitokondri genoom jääb vastutama energia hankimise eest, arhe genoom muid ülesandeid täitma.
(biofilm) või vastupidi. Üldiselt, kõrge c-di-GMP kontsentratsioon rakus soodustab biofilmi moodustumist, madal kontsentratsioon, aga biofilmist irdumist ja planktilist eluvormi. Bakteris reguleeritakse c-di-GMP kontsentratsiooni kahe vastandlike reaktsioonidega ensüümide aktiivsuse ja hulgaga: diguanolüül tsüklaasid (DGC), konserveerunud GGDEF motiiv, toodavad alarmooni ning fosfodiesteraasid (PDE), konserveerunud EAL motiiv, lagundavad alarmooni. Gamma-proteobakterid torkavad eriti silma oma ortoloogide rohkusega, mis on seotud c-di-GMP metabolismis. Eriti palju on neis bakterites valke, millel on mõlemad domäänid alarmooni sünteesi ja lagundamisdomään. Tavaliselt on nendel domäänidel erinev substraadiga seondumis ja inhibitsioonikonstant, mille tõttu ensüüm tagab c-di-GMP kontsentratsiooni ühe domääni inhibitsioonikonstandi lähedal. Kui arvestada, et alarmooni metabolismis
annaabi.ee 
