TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid........
pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust; Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; Toitainete rikkust vees (torustikus) Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust; 4. MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES? Coli-bakterite piirnormid jõevees on 1000 PMÜ/100ml 5. MILLISED NÕUDSED ON KEHTESTATUD JOOGIVEELE MIKROOBIDE JA COLIBAKTERITE OSAS? § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
23. oktoobril 2014. a on välja antud akrediteerimistunnistus registreerimisnumbriga L019. Labori kvaliteedipoliitika peaeesmärgiks on juhtkonna ja kõigi töötajate pühendumus kindlustada laboris teostatavate tööde parim professionaalne tase järgides EN ISO/IEC 17025:2005 standardi nõudeid ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte." [1] Toidu nõuetekohasust hinnatakse proovi mikrobioloogiliste ja organoleptiliste näitajate järgi. Peamised mikrobioloogilised analüüsitavad näitajad: Mikroorganismide üldarv; Hallitusseened; Pärmseened. Uuritakse kolme erinevat toote partiid, mis on valmistatud erinevatel aastaaegadel (suvi, sügis, talv). Ühest partiist võetakse kolm proovi vastavalt analüüside teostamise intervallile: 6h, 12h, 24h. Teostatakse koondproovide analüüs. Kestvuskatsed teostada laboris otsesel meetodil. Otseste meetoditega (nt tavapärased mikrobioloogilised uuringud)
korra kehtestab määrusega keskkonnaminister. Vett klassifitseeritakse vastavalt põhjaveekogumile või pinnaveekogumitele. Põhjaveekogumite vesi jaotatakse loodusläheduse järgi kaheks veeklassiks: hea ehk looduslik ja looduslähedane vesi ja halb ehk reostunud või tugevalt reostunud vesi. Olmevee kvaliteedi näitajad Joogivee kvaliteedinõuded Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma: · mikrobioloogilised · keemilised · indikaatorid Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. (Terviseamet, 2009) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes kohtades:
Toiduseaduse reguleerimisalasse kuuluvad : ettevõtetesse teavitamine ja ettevõtete tunnustamine. Üldnõuded toidule ,käitlemisele, ettevõttele .Teatud toidugruppidele koostis ja kvaliteedinõuded Erinõuded toidulisantitele eritoitudele geneetilised muundatud toidule, uuend toidule ja külmutatud toidule. Toidus lubatud saasteained .Toidu mikrobioloogilised nõuded .Toidus lubatud lisaained ning tehislikud lõhna ja maitseained .Toiduhügieeninõuded Nõuded toitu käitlevate töötajate ning nende toiduhügieeni-ja kutsealaste teadmiste kohta. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed Puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrjenõuded . Nõuded ettevõttes kasutavate veele Toidu märgistamise ja muul viisil teabe edastamise nõuded .Käitleja enesekontroll
riikliku keskkonnaseire jaam( KOV on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna, VeeS) · likvideeritud puurkaev märgistatakse majakaga, tsoon kus kaevetööd on keelatud · kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 tonni ööpäevas, siis sanitaarkaitseala ei moodustata · Surveline põhjavesi · 39 põhjaveekogumit joogivee kvaliteedinäitajad · joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolmeks : mikrobioloogilised, keemilised, indikaatorid · mikrobioloogilised ja keemilised kujutavad otsest ohtu tervisele · indikaatornäitajad- otsene oht tervisele puudub INDIKAATORNÄITAJAD · radionukliidide sisaldus: · alfa kiirgus · beeta kiirgus JÄRELVALVE · terviseamet: · suplusvesi · joogivesi VEEALLIKAD JA OHUD (ÜLEMISTE JÄRV) · oht atmosfäärist (tuumaavarii), lennujaam järve lähedal, lokaalne reostus
Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded: Inglismaa: <2x104 CFU/ml Eesti: AM (30°C juures): <100 000 CFU/ml Pakendatud toorpiim: <50 000 CFU/ml S.aureus: 100 CFU Somaatiliste rakkude arv: 400 000 r/ml Pidurdusainete sisaldus: 0,01RÜ Tiitritav happesus: 17°Th Th- Thörneri kraad: Piima neutraliseerimiseks kulutatud leelise hulk ml-des ff manulusel Kultiveeritavate bakterite koosluse struktuur toorpiimas: 1. GP kokid: Micrococcus
on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine, mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja kurnamine, mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi. Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole. Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen, benseen, boor, elavhõbe, fluoriid, nitraat, pestitsiidid jt. Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne
uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Lihtmaoga loomadel on seedetrakti mikrofloora vähe arenenud. Erandiks on hobune kelle umb-ja käärsooles toimuvad mikrobioloogilised protsessid võrdlemisi intensiivselt. Ka sea käärsooles toimuvad mõningased protsessid. Et aga seedekanali alumises osas ei toimu enam nimetamisväärsel määral toitainete imendumist, siis on seal mikroorganismide mõju seedimesele ei vähene. Sööda mälumisel eritub sülge. Sülje eritumine on kaasasündinud refleks ja selle kogus sõltub eelkõige mehhaanilisest ärritusest, sööda omadustest, mälumise kestusest, isust ja teistest teguritest
Toiduainete ja toodete turvalisus Säilitamine Ohutu käitlemine Kaitsta toitu saastumisohu eest Takistada kõigi patogeensete mikroorganismide paljunemist määrani, mis võiks põhjustada tarbijate haigestumist või toidu kiiret riknemist Hävitada patogeenseid mikroorganisme või takistada nende paljunemist Keemiline oht (toidus on nt. puhastusvahendite jäägid) Füüsikaline oht (toidus on nt. Puupinnud lõikelauast, ehted jne) Mikrobioloogilised ohutegurid (patogeensed mikroorganismid) Käitlemine puhaste kätega Kasutada puhtaid nõusid ja töövahendeid Teha seda hügieenilises töökeskkonnas Säilitada toiduaineid ja tooteid kaetult või pakendatult õigel temperatuuril (väga tähtis). Toiduainete ja toodete vastuvõtmisel on tähtis kontrollida realiseerimisaega, temperatuuri, kvaliteeti jne Külm säilitusruumide ja külmseadmete temperatuuri kontrollitakse ja registreeritakse iga päev
Vesi on lahustiks lihas sisalduvate vees lahustuvate toitainete jaoks. 60-80% · liha külmutamine ei tohi olla üksteise vastus · rümp- looma kere pärast tapmist ja korrastamist. · tapajärgsed muutused lihas 1. Temperatuuri muutus 2. pH muutus 3. Surmakangestus: - teke - maksimum - lahenemine 4. Veesidumisvõime muutus 5. Lõiketugevuse muutus 6. Õrnuse muutus 7. Lõhna muutus 8. Maitse muutus 9. Mikrobioloogilised muutused · tapajärgne sooja produktsioon- Veretustamise tõttu on hävinud oluline lihase temperatuuri kontrolli mehhanism vereringe. Vereringe puudumise tõttu ei ole enam võimalik eraldada lihastest soojust kopsudesse ja keha pinnale seal hajutamiseks. Et tapajärgselt ainevahetus mingil määral jätkub, tekib ka soojus ja see koguneb lihastesse.Temperatuuri tõus oleneb soojuse tekke kiirusest ja kestusest. Kiire
Ateena professor Gregoraki, keda Kreeka Teaduste Akadeemia kõrgelt hindab, on toonitanud, et kui vähegi võimalik, ei tohiks oma keha reostada vaktsiinidega. Tänapäeval levivad ennekuulmatult vähk ja vaimne alaareng. Põhjuseks on arstimite, vaktsineerimise ja kemoteraapia kuritarvitamine. Ta leidis, et saavutamaks vähi vähese esinemuse, nagu oli vanasti, tuleb lõpetada liialdused arstimite, kiiritamise, antibiootikumide ja vaktsiinidega, sest need pole muud kui mikrobioloogilised mürgid. Euroopas on 20 aastat tehtud vaktsineerimisi suu-ja sõratõve vastu. Asjassepühendatud veterinaarasutuste aastakäive on olnud 130 miljardit dollarit. Tohutu raha. Aga efekt on väike. Nii lasti Prantsusmaal ühel aastal hukata 193 000 looma, et epideemiat peatada. Kõik loomad olid vaktsineeritud. Jaapanis alustati rõugetevastast sundpookimist aastal 1872, kuid ka seal hakkasid rõuged veelgi levima. 1892.a. puhkes Jaapanis kohutavaim rõugeepideemia: 165 774 haigestus ja
laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest..
*ventilatsioon, *õhu liikumise kiirus, *temperatuur, *elektromagnetväli *laua-tooli ergonoomia Ohutegurid ja riskid ehitusel: *kõrgelt kukkumine *liiklusõnnetus *elektrilöök *kaevetöödel pinnase alla mattumine *kukkuvatelt esemetelt löögi saamine *asbestikiudude sissehingamine *selja vigastamine raskeid materjale tõstes *kokkupuude ohtlike ainetega *valjust mürast tekkinud kuulmiskahjustus Ohutegurid toiduainetöötluses: *mikrobioloogilised *füüsikalised *keemilised Ohutegurid puidutöötluses: *puidukoores ja selle all olevad seened ja nende eosed *hallitusseened, *puidutolmus elavad lestalise, *õietolm *ühetaoliste liigutuste tegemine *raskuste käsitsi tõstmine *töötamine pikka aega jalgadel ja sundasendis viibimine *müra *keemilised ained *suur traumade saamise risk Ohutegurid põllumajanduses *puhastus- ja desinfitseerimisvahendid *loomasööda happed *pestitsiidid *lenduvad gaasid
5.1. Vee töötlemine lk 7 5.2. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele lk 7-8 5.3. Vee kvaliteediga seotud ohud lk 8 5.3.1. Keemiselised ohud lk 8 5.3.2. Keemilised ohud lk 8-9 5.3.3. Mikrobioloogilised lk 9 6. pH-taseme reguleerimine lk 9 7. Desinfitseerimine lk 9 7.1. Vahendid lk 9-10 8. Filtreerimine lk 10 9. Kloor lk 11-12 9.1
Nad on professionaalsed ja usaldusväärsed oma tarbijatele, klientidele, partneritele, meeskonnakaaslastele ja ühiskonnale, täidavad antud lubadused ega tingi kvaliteedis. PIIM jõuab farmidest tööstusesse piimaautos, mis hoiab piima jahedana. Enne vastuvõtmist tehakse kindlaks, et piimas ei ole antibiootikumide jääke. Vastuvõtmisel mõõdetakse piima temperatuur ja täpne kogus. Laboris tehakse kindlaks piima rasva- ja valgusisaldus, happesus, külmumistäpp, veesisaldus ja mikrobioloogilised näitajad. Vastuvõetud piim valmistatakse pastöriseerimiseks ette: see eelsoojendatakse ja separeeritakse- normaliseeritakse. Normaliseerimine tähendab piima viimist soovitud rasvasisaldusele. Separeerimisel eraldatakse piim vastavalt soovitud toodetele kooreks ja rasvata piimaks. Peale normaliseerimist piim pastöriseeritakse, mis tähendab termilist töötlemist ehk iga osakese kuumutamist teatud temperatuuril ja ajal. Pastöriseerimine on
Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutamine kalgendamistemperatuurile Lisatakse juuretis, seejärel laap ning lisandid (üldjuhul on selleks kaltsiumkloriid) Piim kalgendatakse (see näeb välja nagu vedel tarretis), siis hakatakse seda kalgendit lõikama, mille käigus siis eraldub vadak osaliselt. Juustu eelpressimine, mille käigus eraldub siis ka lõplik vadak. Juustu vormimine, liigiomase kuju andmine - Hollandi tüüpi juustude puhul on see siis lapik kera
2) Jahe 3) Värvitu 4) Lõhnatu 5) Patogeenide vaba (mikroorganismide arv minimaalne) 6) Täiuslik maitse suhtes 7) Ei tohi põhjustada materjalide korrosiooni 8) Lahustuvaid aineid tohib sisaldada ainult kitsastes piirides 9) Mineraale võib sisaldada normaalselt kontsentratsiooniga alla 1g/L Üldnõuded veele: 1) Epidemioloogiliselt ohutu 2) Kaitstud reostuse eest 3) Standardinõuded täidetud 4) Võib esitada erinõudeid Joogivee kvaliteedinõuded: 1) Mikrobioloogilised näitajad 2) Keemilised näitajad Joogivee koostis keemilisest koostisest lähtuvalt: Anorgaanilistele ainetele (14 nimetust), sh. Hg, tsüaniidid, plii, nitraadid Orgaanilistele ainetele (8 nimetust), sh. Pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid, fenoolsed ühendid, klorofenoolid, kloroform 3) Indikaatornäitajad Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad
väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud täidetakse 2/3 ulatuses ja kaetakse pealt meekihiga. Tavaliselt on ühes kärjekannus mitmelt erinevalt taimelt pärit õietolm. Kärjekannudesse paigutatud õietolmus toimuvad samaaegselt biokeemilised ja mikrobioloogilised protsessid, mille tagajärjel suureneb piimhappesisaldus, mis parandab suira säilivust. Kahe nädala jooksul valmib kärjekannudes piimhappelise käärimise tulemusel mesilaste "leib" ehk suir. Selles protsessis on allergeenid elimineeritud. Võrreldes õietolmuga, on suiras rohkem süsivesikuid ja piimhapet, vähem aga valku ja rasvu. Tarus säilib suir kevadeni. Jahedas ja kuivas kohas võib suir säilida aastaid. Suira kogutakse suira
Ametlikke kontrolle tehakse loomade ja loomsete saaduste tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etapis. Määratakse pädevad asutused, kes tagavad, et kontrollid on tõhusad ja asjakohased. Proovide võtmine ja analüüsimeetodid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Määratakse referentlaboratooriumid. Määrus nr 2073/2005- toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Kehtestatakse teatavate mikroorganismide mikrobioloogilised kriteeriumid ja rakenduseeskirjad, mida toidukäitlejatel tuleb järgida määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 4 nimetatud üld- ja erihügieenimeetmete rakendamisel. Pädev asutus kontrollib käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide järgimist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004, ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust teha täiendavaid proove ja analüüse, et avastada ning mõõta teisi mikroorganisme,
4. jäätmekava- Keskkonnaministeeriumi-> jäätmeseadus sätestab üleriigilise maakonna, linna, valla jäätmekava koostamise. Koostab KOV. 5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp/paber; sega plast/ metall; biolagunev; prügi 7
siiski suurem. 1967. aastal alustati taas uue puhastusseadmete kompleksi projekteerimisega, mille tootlikus oleks 120 000 m3/ööpäev. Uued seadmed võeti lõplikult kasutusele alles 1979. aasta algul, aga linna veetarbimine oli tõusnud siis juba 155 000 m3/ööpäevas, mistõttu jaama personal pidi olukorra lahendama omal jõul ja nõul. Lisaks oldi joogivee kvaliteediga värvuse ja hägususe osas lubatu piirimail tänu õitsema löönud põllumajandusele ületasid järve vee mikrobioloogilised näitajad ja vetikad 1967. aasta projekteerimisel kasutatud andmeid ca 200kordselt. Selleks, et selitites tõsta vee liikumise kiirust, lisati veele lubjapiima, et saada raskemat sadet. Filtritele lisati täitematerjalina granuleeritud aktiivsöe kiht, mis pidas paremini kinni vetikaterikast sadet. Filtreid ehitati juurde 141 m2. Nii et oodatud leevenduse asemel töötati ikkagi tingimustes, kus puhta vee tagavara oli vaid tunniks ajaks. Siiski tegi
demineraliseeritakse (kõrvaldatakse mitmesugused katioonid ja anioonid), desinfitseeritakse (hävitatakse patogeensed mikroorganismid), puhastatakse värvi andvatest, peamiselt huumusainetest ja/või selitatakse sogasust tekitavatest lahustumata lisanditest. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", mis võeti vastu 31. juulil 2001 ja jõustus 1. juunil 2002. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Enamasti sätestab see määrus arvulised näitajad, millele joogivesi peab vastama, kuid hägususe, maitse, lõhna ja värvuse kohta öeldakse lihtsalt, et see peab olema tarbijale vastuvõetav ja ebatavaliste muutusteta. 2. Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel 2.1 Karboniseeritud Gaseeritud vesi ehk karboniseeritud vesi (nn "mulliga vesi") on vesi, milles on lahustatud süsinikdioksiidi ning saadud niimoodi kihisev vesi,
tööstuslikud heitmed (suits, tolm, gaasid, radioakt. Jäätmed, heitgaasid transpordist jne). Troposfääri piirides AS koostis enam-vähem püsiv, muutused märgatavamad stratosfääris. SAASTEAINED 1. N ühendid NO, NO2, mida tähistatakse NOx; harvem ammoniaak. Looduses tekib NOx äikese, fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena, see hulk aga tasakaalustatakse N ringega; veel metsade, rohtlate põlengud, mullas toimuvad mikrobioloogilised protsessid. Peamine tehislik allikas põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites (autotransport = liiklus), en.tootmine. Tänu N oksiididele leiavad atmosfääris aset reaktsioonid, mis viivad fotokeemilise sudu (teket soodustavad ka atmosfääri sattunud süsivesinikud) ja maalähedase O3 moodustumiseni. Ammoniaak NH3 tekib looduses org-te ainete klagunemisel, õhku satub põllumaj-
5--25% tüüpilise biokile massist moodustavad bakterid, ülejäänud osast 95% on vesi. Polümeersed ühendid kaitsevad biokile mikroorganisme, kontsentreerides toitaineid ja osutades kaitset biotsiidide, toksiinide jne vastu. Probleemid toidukäitlejale- 1) raske eemaldada ilma otsese füüsilise kontaktita. 2) Puhastusvahendite läbipääsemine väheneb. 3) Mikroobide suurem vastupidavus pesu- ja desoainetele. 4) Mikrobioloogilised analüüsid ei näita probleemi kogu ulatust. Ennetamise teed- 1) mehaaniline puhastamine- mustus ja orgaaniline materjal eemaldatakse, mis kaitseb biokilet ning uhutakse minema 2) Deso tungib läbi ja inaktiveerib biokile. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks 1) Närilised- söödakastid peibutisega 2) Putukad- liimpüünised, fromoonpüünised, UV lambid koos püünistega 3) Linnud- piirata toidu saamise võimalust. (avade katmine võrkudega,
Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus mg/l 0,01 5 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
Mikrobioloogilistele protsessidele avaldab suurt mõju mulla orgaanilise aine sisaldus. Orgaanilise aine allikateks on taimede juurte jäätmed, varred, lehed,okkad jne. Seega mida orgaanilise aine rikkam, mida huumuse rikkam on muld, seda rohkem ja liigirikkam on ka selle mikrofloora. Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse kasutusele maaparandustööde käigus, on mikrobioloogilised protsessid intensiivsemad ja nad ise mikroobirikkamad.Mikroobide elutegevust aktiviseerivad künd, kultiveerimine äestamine jne., kuna see parandab mulla aeratsioonireziimi, seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mikrobioloogilisi protsesse mullas mõjutavad mulla pH ja niiskusesisaldus. Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud
Valgud 3,2 % 4,5 % Mineraalained 0,7 % 0,4 % Rasvata kuivaine 8,8 % (7,9 - 10,0 %) 2. Piima vastuvõtt ettevõttes ja säilitamine Enne vastuvõtmist tehakse ettevõttes järgmised analüüsid: - Määratakse piima tiitritav happesus ja pH - Antibiootikumide jääkide määramine - Temperetuur - Külmumistäpp/tihedus - Mikrobioloogilised analüüsid - Lõhn ja maitse Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ja välistanke. Need on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Piimahoiutankid võivad asuda nii hoones sees kui väljas. Piima säilitatakse madalatel temperatuuridel. 3. Kuumtöötlemise liigid, töötlemise põhjused/eesmärgid KUUMTÖÖTLUSVIIS TEMP. AEG
Lihajõudluse hindamine (E-ekstraU-väga heaR- heaO-keskmineP-lahja hindamise olemus- lihakusklassid) kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Tapasaagis=tapamass/tapaeelne kehamass *100 Liha kvaliteedi organoleptiline määramine: õrnus,mahlakus,lõhn,maitse,värvus,puljong. Piima füüsik-keemilised omadused (tihedus-sõltub koostiskomponentide tiheduse summast1,026-1,034 g/cm2,külmumistäpp-näitab piima naturaalsust kuni-0,520C,happesus 17-18 Th). Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov-isel puhtuse ting laudas (tolm,liiiv,karvad,allapanu), antibiootikumid-ei tohi piimas esineda ja pidurdusained-desif ained, bakterite arv näitab mikroobide arvu piimas, mis tekivad teatud ajaperioodil, piim tuleb kiiresti maha jahutada ,et bakterid paljuneda ei saaks. Somaatiliste rakkude arv piimas-piimanäärme epiteelrakud,leukotsüüdid ja surnud keharakud). Piima sordilisus- toorpiim jaot sortidesse, mille alusel toimub maksmine.(külmtäpp,somrakkude arv jne)
See piirab mikroobide kasvu ja tagab piima säilivuse. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on madalama rasvasisaldusega piim. Piima külmumistäpp- -0,52..-0,54 ºC. Näitab kas piimale on lisatud vett. Kui on lisatud vett, siis külmumistemperatuur tõuseb. Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka Piima mikrobioloogilised näitajad: *bakterite arv piimas KUNI 100 000 *somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000 Sobiv temperatuur laudas +10 C!!! LIHAVEISED Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul. Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg. Tapasaagis 55-65%. EUROP-lihkvaliteedi näitaja. + tehnoloogia küsimused.
36. Piima füüsikalis-keemilised omadused (tihedus, külmumistäpp) Piima tihedus võib olla 1,026…1,034 g/cm2. Keskmine on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Tihedust mõüdetakse areomeetriga. Kõige usaldusväärsem meetod vee avastamiseks piimast on külmumistäpi mõõtmine. Seda mõjutavad piima koostisosad, põhilised mineraalid ja suhkur. Ta näitab, kas piimale on lisatud vet või mitte. Konstantne suurus 0,52- 0,54 C. 37. Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja pidurdusained, bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas). Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Nende arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Nende arv suureneb mastiidi korral. Piimas on helbed, piim on veniv. 38. Piima sordilisus.
kannab soojusenergiat lahjendab puhastusvahendeid lõputab mustuse pinnalt 23. Biokiled, probleemid toidukäitlejale, ennetamise teed. Biokiled: Pindadele kinnituvad ekstratsellulaarsed polümeersed ühendid, mis ümbritsevad eluvõimelisi ja võimetuid mikroorganisme. Probleemid toidukäitlejale: raske eemaldada ilma otsese füüsilise kontaktita pindaktiivsete ainete jm puhastusvahendite läbipääsemine väheneb mikroorganismide suurem vastupidavus pesuja desoainetele mikrobioloogilised analüüsid peegeldavad vaid osa probleemi tõsidusest Ennetamise teed: Regulaarne puhastamine + deso 24. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks Kahjurite ennetamise meetmed Hoia kõike kaetuna Välista sissepääs Puhasta pudemed Teata kahjurite märkidest Vaatle regulaarselt Kontrolli saadetisi Ära ladusta materjale põrandale 25. Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen
kannab soojusenergiat lahjendab puhastusvahendeid lõputab mustuse pinnalt 23. Biokiled, probleemid toidukäitlejale, ennetamise teed. Biokiled: Pindadele kinnituvad ekstratsellulaarsed polümeersed ühendid, mis ümbritsevad eluvõimelisi ja võimetuid mikroorganisme. Probleemid toidukäitlejale: raske eemaldada ilma otsese füüsilise kontaktita pindaktiivsete ainete jm puhastusvahendite läbipääsemine väheneb mikroorganismide suurem vastupidavus pesuja desoainetele mikrobioloogilised analüüsid peegeldavad vaid osa probleemi tõsidusest Ennetamise teed: Regulaarne puhastamine + deso 24. Meetmed kahjuritõrjeks ja ennetamiseks Kahjurite ennetamise meetmed Hoia kõike kaetuna Välista sissepääs Puhasta pudemed Teata kahjurite märkidest Vaatle regulaarselt Kontrolli saadetisi Ära ladusta materjale põrandale 25. Töötajate isikliku hügieeni nõuded. Käte pesemine Juuksed kinni Ehted ei tohi kanda Küüned peab oöema lühikesed 26. Käte hügieen
a. ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kg toimeainele ümberarvutatult, 1985. a. isegi 289,3 kg, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põldudelt äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Herbitsiididega töödeldi peaaegu kogu suviteravilja külvipind. Mineraalväetiste tasakaalustamata ja herbitsiidide suhteliselt ohtra kasutamise, eriti kasutamisvigade tagajärjel reostusid veekogud ja moonutusid mikrobioloogilised protsessid mullas. Loomakasvatussaaduste tootmine rajanes suures osas sisseveetavale ostujõusöödale. Väga paljud suurfarmid ja ka tavamajandid kasutasid suurtes kogustes jõusöödatehaste ostujõusööta, mille põhikomponendid (teravili, päevalill) olid kasvanud Ukraina ja Kasashtani steppides. Sisseveetava teraviljaga veeti meile ohtralt ka võõrumbrohtude seemet. Tootmise koondumine suurtesse loomakasvatuskompleksidesse põhjustas
toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid. Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused.
orgaanilisest ainest. Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada klooroorgaanilis ühendeid, mis võib aga tervisele ohtlikud olla. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l) Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetoteid: toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine. Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Veepuhastus meetodid: Reovee teke ja omadused: Heitvesi- inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi.
Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse. b) ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud c) ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi d) toitained koonduvad ühte rakku e) viljastatakse meioosis olev munarakk, alles siis läheb meioos lõpuni 6. Häired a) põletikulised protsessid munasarjades - naba paljastav riietus b) mikrobioloogilised põletikud (klamüüdia) c) meessuguhormoonide või nende analoogide kasutamine (tavasportlastel lihasjõu tõstmiseks). 7. Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad (neid vaja, et võimaldada DNA molekulide õiget arvu) Meioos See on rakkude jagunemise viis, mille käigus a) kromosoomide arv väheneb poole võrra b) pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi Enne meioosi on rakkudes DNA kahekordistunud On 2 jagunemist: I 1. Profaas
seerum, millest on eemaldatud kalgend. Vadakupulbrit kasutatakse etanooli, küpsiste, sokolaadi, kookide ja jäätise valmistamisel. Vadakuvõi on kondiitritööstuse tooraine ning vadakule uuesti täispiima lisades, saab sellest valmistada juustu. Tehakse ka vadakujooke. 11. Milline peab olema piim juustu valmistamiseks? Juustukõlblik piim Piim juustu valmistamiseks peab olema juustukõlblik. Määravad piima koostis ja mikrobioloogilised näitajad. Piima sobivus mikroobide arenguks, laapuvus/kalgendumisvõime ja happesus, aga ka maitse ja lõhn. Piim peab olema täisväärtuslik keskkond piimhappebakterite ning teiste juustu tootmisel kasutatavate mikroorganismide arenguks. Som rakkude arv. 12. Kuidas mõjutab juustu valmistamist piima happesus? Happesus mõjutab vadaku sünereesi, mikroorganismide arengut ja valmimise biokeemilisi reaktsioone. 13. Kuidas mõõdetakse üldhappesust ja aktiivhappesust
jaanuarist 2009 on rakendunud uus mahepõllumajanduse määrus (EÜ) nr 834/2007. Tootes ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, antud toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu käidelda on keelatud. Vabariigi Valitsus võib kehtestada toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded Igale tootegrupile või vajadusel tootele peab olema oma skeem. Tehnoloogiline skeem peab kajastama tegelikku protsessi. Tuleb jälgida, et tootmisprotsessi etapid oleks õiges toimumise järjekorras ja ükski etapp ei jääks vahele.Tehnoloogiline skeem on enesekontrolli rakendamise aluseks ning see peab kajastama protsessi tooraine vastuvõtmisest läbi töötlemisprotsessi kuni turustamiseni. Tehnoloogilistel skeemidel kirjeldatakse kõiki toiminguid alustades tooraine
Patendiga ei saa kaitsta järgmisi leiutisi: · mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga; · inimeste ja loomade ravimisel kasutatavaid raviviise ja diagnoosi-meetodeid (on kaitstavad USA-s); · inimese kloonimise või inimese või looma kineetilise koodi muutmise või inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, olemuselt bioloogilisi meetodeid v.a mikrobioloogilised meetodid, ainult ühe sordi või tõuga seotud meetodeid. 21. Mittekaitstavad leiutised Leiutis ei ole: teaduslik avastus (sh geenijärjestus), teadusteooria, matemaatiline meetod; majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod; arvutialgoritm ja programm, tingmärk. Patendiga ei saa kaitsta järgmisi leiutisi: · mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
väga suur 190mm Al=1 mg/ekv= 9 mg/ 100 mg mulla kohta teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu hapendusprotsessid. Jahedates ja Mulla veeläbilaskvuse all mõistetakse Liigniisketes muldades: Fe2+ 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised liigniisketes tingimustes ülekaalus mullavõimet juhtida vett ülemistest kihtidest Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: protsessid sõltuvad temperatuurist. taandumisprotsessid, Pruunika alumistesse. orgaanilised happed, suhkrud, fermendid, Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. värvusega mullas hapendusprotsess
2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine.
Valmimise intensiivsus sõltub temperatuurist, pH-st (happesusest), veesisaldusest jt teguritest. Valmimise kulgu ja intensiivsust mõjutavad ka juustudele antav kuju ja suurus. Kuivainesisaldusest, mikroobidest ja ensümaatiliste protsesside intensiivsusest sõltuvalt lastakse erinevatel juustudel valmida paarist nädalast kuni paari aastani. [12] Hallitus- ja ilmakoorikuga juustude valmimisel on mikrobioloogilised protsessid üksnes bakterite toimel valmivate juustude omast märgatavalt mitmekesisemad. Mikroobirühmade areng toimub neis suhteliselt kindlas järjekorras. Madal pH tõttu pääsevad esmalt mõjule pärmseened, seejärel hallitusseened ja siis limabakterid. See järjestus tuleneb juustukalgendi pH ja mikroobide toitainete sisalduste muutmisest valmimise erinevatel etappidel. [4] Joonis 14. Juustu valmimise skeem
* Õli, kookosrasv, searasv 100 g * Seapekk 89 g * Margariin 80% 81 g * Või, majonees 80 g * Parapähkel 66 g * Sarapuupähklid 63 g * Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 g * Mandlid 54 g · Päevalilleseemned 50 g Toiduainete jahutamise tehnoloogia Jahutamiseks nimetatakse toiduainetest soojuse ärajuhtimist kuni nende külmutamistäpini. Toiduainete jahutamine ei tähenda mikroorganismide ja fermentide hävitamist, vaid ainult nende inaktiveerimist, st mikrobioloogilised ja biokeemilised protsessid kulgevad suhteliselt aeglaselt. Toiduainete jahutamisel säilivad nende tarbimisväärtuslikud omadused kõige loomulikumalt. Toit tuleb kiiresti jahutada enne säilitusele panemist, et mikroorganismid ei saaks areneda ohtlikku temepratuurivahemikku 60°C - 15°C läbides. Menüü koostamise põhimõtted Mistahes menüüde koostamisel lähtutakse eelkõige klientide vajadustest soovidest ja ootustest.
* Suhteliselt palju * Suured teadmised 3. Kas olete teadlikud teie majas leiduvatest mürkgaasi tekitajatest?(Tabel 3) * Ei ole teadlik * Jah,olen teadlik 4. Kas olete midagi teinud,et vähedada mürkgaasi tekitajaid teie kodus?(Tabel 4) * Ei ole midagi teinud * Jah,olen 5. Kas teate midagi masinate poolt tekitatud mürkaasidest?(Heitgaasid,Diiselmootori tahm jne) (Tabel 5) * Ei tea midagi * Jah,tean 6. Kas teate midagi looduslikest mürkgaaside tekitajatest? (Vulkaanilised,mikrobioloogilised protsessid[n Elusate asjade lagunemine])(Tabel 6) * Ei tea midagi * Jah,tean 7. Kas teate mida mürkgaasid inimestele põhjustavad?(Haigused,Tervisehäired jne)(Tabel 7) * Ei tea midagi * Jah,tean 8. Kas arvate,et suurtööstused peaksid mõtlema rohkem rohelisele maailmale ja muutma oma tooteid?(Tabel 8) * Jah,peaks * Ei peaks 13 Küsimuste vastused: Vasused lähevad küsimuste kaupa Tabel 1
Suhteliselt kõrge rauasisaldus kagu- ja lõuna-eestis Kõrgenenud kloriidisisaldus kirde-eestis Kõrge fluourisisaldus lääne-eestis Keskveevärgiga on haaratud 70% kogu Eesti elanikkonnast. Joogivesi on vesi, mida tohib tervist kahjustamata kasutada joogiks, toidu ja toiduainete valmistamiseks, toidunõude pesemiseks ja ihu puhtuse eest hoolitsemiseks. Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad. Joogivee töötlemine toimub peamiselt pinnaveevarustusega linnades, Tallinn. Ülevaade veepuhastusprotsessist: Toorvesi suunatakse 2 000 km2 suuruselt valgalalt läbi Ülemiste järve veepuhastusjaama Toorvesi läbib mikrofiltrid, mis eemaldavad vetikad ja hõljumi Vesi suunatakse basseinidesse, kus vette juhitava osooni-õhusegu abil hävitatakse kahjulikud bakterid Veele lisatakse kemikaali ja vesi selgitatakse
2.Toksilised ained on ka kantserogeense toimega. 3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis- mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajuasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine.
uute toodetega (Heinaru, Talpsep, 2001). Kõik toiduained sisaldavad vähemal või suuremal arvul mikroorganisme. Mikroo- bide kasv ja areng toiduainetes võib põhjustada nii majanduslikke probleeme (toi- duainete riknemisest tulenev kahju) kui ka ohtu tarbija tervisele (toidutekkelised infektsioonid ja intoksikatsioonid). Eesti Vabariigis on toidutoorme kui ka töödel- dud toidutoodete mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks kehtestatud toiduseadusega mikrobioloogilised nõuded. Mikroobide arvukus tootes sõltub keskkonnast, kust toidutoore on saadud, mikroobide arvukusest toidutoormes, sanitaarsetest tingimus- test toidu tööstuslikul töötlemisel ja valmistoodangu pakendamisel ning valmis- toote säilitamise tingimustest. Toidus esinevad mikroorganismid on nende pato- geensuse ja nakkusohtlikkuse alusel jaotatud nelja rühma: 1) toidu kvaliteeti ja mikrobioloogilist stabiilsust iseloomustavad mikroorganismid
piimahappeline käärimine. Selleks lisatakse pastöriseeritud piimale või koorele juuretis (valitud piimahappebakterite kultuurid). Erinevad juuretisekultuurid annavad erinevatele toodetele erinevaid maitseomadused ja struktuuri. Piima analüüsid vastuvõtul Tööstuse vastuvõtulaboris tehtavad analüüsid: Piima tiitritav happesus ja pH; Antibiootikumi jääkide määramine; Temperatuur; Külmumistäpp/ tihedus; Mikrobioloogilised analüüsid; Lõhn ja maitse. Piima säilitamine *Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning välistanke, mis võivad olla mahutavusega 25000- 150000 l. *Piimahoiutankide sise- ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Põhjas paiknevad sisse- ja väljavoolutorude otsakud. *Silotankid võivad paikneda nii väljas kui ka siseruumides. Säilitamise mõju separeerimisele
annaabi.ee 
