Joogivesi (0)

Joogivesi on
Joogivesi on joomiseks sobiv vesi.
Joogivee tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid.
Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises , äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks.
Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook . Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina .
Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine , mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad, ja kurnamine, mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi haigusi.
Joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolme rühma
Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet , kuid otsest ohtu tervisele ei ole.
Keemiliste näitajate hulka kuuluvad näiteks antimon, arseen , benseen, boor , elavhõbe, fluoriid , nitraat, pestitsiidid jt.
Keemiliste näitajate osas on probleemiks kohati esinev liigne (üle 1,5 mg/l) fluori sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamisi).
Fluoriidid
Fluor on meie põhjavee looduslik koostisosa , osades piirkondades on seda aga rohkem kui teistest (nt. Lääne- ja Pärnumaa). Joogivee fluoriidisisaldusel on oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hambaemaili vastupidavamaks hapetele. Samas on fluoriididel ka mitmeid kahjulikke toimeid, nagu hambafluoroosi, aga ka luustiku fluoroosi näol.
ndikaatornäitajad:
Vee hägususe ning ebameeldiva lõhna ja maitse põhjustajateks on sageli just indikaatornäitajate kõrgem tase – näiteks raud, sulfaat , mangaan, kloriid või muud orgaanilised ained, mis otsest ohtu tervisele ei kujuta.
Põhja-Eestile on probleemiks ka joogivee radioloogilised näitajad, mis kuuluvad samuti indikaatornäitajate alla. Radioaktiivsete ainete sisaldus põhjavees sõltub otseselt vettandvate kivimite radioaktiivsusest, milleks on üldjuhul Kambrium -Vendi põhjavee kiht. Senised läbiviidud riskihinnangud on näidanud, et joogivees esineva looduslikku päritolu radioloogiliste näitajate tõttu haigestumise tõenäosus on ebatõenäoline.
Radionukliidid joogivees
Joogivee radionukliidide sisalduse kohta on Eestis aastate jooksul läbi viidud mitmeid põhjalikke uurimistöid. Eesti põhjavee radioaktiivsuse seires ja uuringutes on juhtivat roll olnud OÜ Eesti Geoloogiakeskusel.
Kasutamine
Enamikus arenenud maades on veevärgivesi, mida kasutatakse nii majapidamises, äris kui tööstuses, joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks.
Joogivesi Eestis
Eestis sisaldab vesi, millest toodetakse joogivett, sageli lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima. Vesi pehmendatakse, kõrvaldades Ca- ja Mg-ioonid, eemaldatakse lahustunud gaasid ning lõhna ja maitset andvad lahustunud ained, vesi demineraliseeritakse (kõrvaldatakse mitmesugused katioonid ja anioonid), desinfitseeritakse (hävitatakse patogeensed mikroorganismid ), puhastatakse värvi andvatest, peamiselt huumusainetest ja/või selitatakse sogasust tekitavatest lahustumata lisanditest.
Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid", mis võeti vastu 31. juulil 2001 ja jõustus 1. juunil 2002. See kehtestab joogiveele muu hulgas mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad.
Üldiselt on hea, kui joomiseks mõeldud vesi võimalikult vähe kõrvalisi aineid sisaldab, aga see nõue ei ole absoluutne. Destilleeritud vesi, kus kõik lisaained puuduvad, on samuti mürgine. Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses sooli , peamiselt kloriide. Eesti kehtiv määrus sätestab suurele hulgale ainetele joogivees lubatud maksimumväärtuse, aga kloriididele ainsana ka miinimumväärtuse (0,2 mg/l), millest väiksema sisalduse korral ei loeta vett joogikõlbulikuks
Joogiveeallikas ja üldnõuded
Joogiveeallikas käesoleva määruse tähenduses on pinnaveekogu või põhjaveekiht, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee tootmiseks.
Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta
Pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi, ei tohi valida joogiveeallikaks
Joogiveeallika vee analüüsitulemused esitab taotleja vee erikasutusloa väljaandjale ja tervisekaitsetalitusele
Joogivesi tarbijale
Elanikkonna kindlustamine ohutu ja tervisliku joogiveega on üks ühiskonna prioriteete. Igaühe õigus veele võimaldab realiseerida inimese õigust elule, tervise kaitsele ja inimväärikusele.
Eesti elanikkond on joogiveega hästi varustatud. Kõigis Eesti linnades ja paljudes väikeasulates on joogiveega varustamiseks ühisveevärgid. Terviseameti 2015. aasta andmetel kasutab ligikaudu 86,15% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur - ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all on 1246 veevärki.
Lisa
Joogivee tootmiseks sobiva pinna- ja põhjavee töötlusmeetodite kasutamine sõltuvalt vee kvaliteediklassidest
(1) Joogivee tootmiseks kasutatav pinna- ja põhjavesi, välja arvatud põhjavee I kvaliteediklassi vesi, peab olema töödeldud.
(2) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi pinnavee töötlusmeetodeid:
1) I kvaliteediklass – lihtne füüsikaline töötlemine ( filtreerimine ) ja desinfitseerimine ;
2) II kvaliteediklass – füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon , helvestamine, dekanteerimine , filtreerimine) ning desinfitseerimine;
3) III kvaliteediklass – laiendatud füüsikaline ja keemiline töötlemine (eelkloorimine, koagulatsioon, helvestamine, dekanteerimine, filtreerimine, adsorptsioon ) ning desinfitseerimine.
(3) Sõltuvalt vee kvaliteediklassidest kasutatakse joogivee kvaliteedi tagamiseks järgmisi põhjavee töötlusmeetodeid:
1) II kvaliteediklass – vee aereerimine raua ärastamiseks ja vee filtreerimine;
2) III kvaliteediklass – vee eritöötlusmeetodid, mis võimaldavad tagada kvaliteetse joogivee saamise kõikide näitajate osas, vajadusel desinfitseerimine.
Kontrollinõuded joogiveeallikana kasutatavale pinnaveele
(1) Joogiveevõtul pinnaveest alates 500 m³ ööpäevas peab vee erikasutaja kontrollima regulaarselt joogiveeallika veekvaliteeti punktides, kus vesi siseneb töötlus- ja edastussüsteemi.
(2) Vee erikasutusloa taotleja või vee erikasutaja peab koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks.
(3) Kontrollikavas peavad olema esitatud:
1) vee erikasutaja teenindatavate elanike arv;
2) ööpäevaselt võetava vee kogus;
3) vee kvaliteediklass;
4) analüüsitavate näitajate loetelu ;
5) iga analüüsitava näitaja kontrollimise sagedus;
6) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
7) vee reostusallikad , mis asuvad valgala piirkonnas.
(4) Joogiveeallikana kasutatava pinnavee kontrolliks ettenähtud näitajad jaotatakse 3 rühma (A, B ja C) vastavalt lisas 3 toodud kontrolli sagedusele.
(5) Joogiveeallikana kasutatavat pinnavett analüüsitakse järgmiste näitajate suhtes: