Vee mikroobide määramine (0)

ARUANNE
Vee mikroobide määramine
EESMÄRK:
Mõõta kraani- ja jõevee mikroobide ja kolibakterite arvu; analüüsida ja võrrelda nende joogikõlblikkust.
TÖÖKÄIK:
Petri tasside ettevalmistamine (nimed ja informatsioon peale). Kolmes katseklaasis on 9 ml NaCl 0,9% lahus. Steriilse pipetiga võetakse koonilisest kolvist 1 ml jõevett ning viiakse esimesse katseklaasi. Lahust segatakse hoolikalt 30 sekundit Vortex mikseril. Saadakse lahjendus 10ˉ¹, mis viiakse nii Petri tassi kui ka järgmisesse katseklaasi, kus saadakse lahjendus 10‾². Saadud lahus segatakse ning viiakse uue steriilse pipetiga kahte tassi kui ka katseklaasi. 10ˉ³ lahus segatakse ning külvatakse tassi. Järgmisena tuleks lisada tõmbekapi all lahust. Coli-laadseid baktereid määratakse jõevee lahjendusest 10‾¹ ja 10‾². Mikroobide üldarv aga lahjendustest 10‾² ja 10‾³. 1 ml kraanivett lisatakse kahte Petri tassi ning saadakse lahjendus 10¹ ehk 10. Ühte tassi valatakse lahust coli-laadsete bakterite, teise mikroobide üldarvu määramiseks. Mõlematel lahjendustel lastakse seista, kuni need tahenevad. Seejärel viiakse tassid inkubaatorisse. Coli-laadseid hoitakse 37ºϹ ja mikroobe 22ºϹ juures 48-72 tundi.
N – mikroobide arv millimeetrises vees
∑C – kolooniate summa, mis loendati kõikidelt loendamiseks valitud tassidelt
n1 – tasside arv, mis kulus loendamiseks esimeses lahjenduses
n2 – tasside arv, mis kulus loendamiseks teises lahenduses
d – esimese lahjenduse lahjendus faktor
KV =102
JV 10-3 =1 (üldarv)
JV 10-2 =41
KV 100=1 (coli)=0
JV 10-2 (coli)=0
JV 10-1 (coli)=2
Jõevees on mikroobe 3818
Kraanivees on mikroobe 102
TULEMUSED:
Coli- laadsed bakterid puuduvad. Jõevees on 3818 PMÜ/ml ja kraanivees kordades vähem ehk 102 PMÜ/ml kohta.
KÜSIMUSED:

MIS ISELOOMUSTAB COLI-LAADSEID BAKTEREID? TUNTUMAD ESINDAJAD?
Soolekepike  ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk  kolibakter  (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakteritesugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini.[1] E. coli on seedetrakti normaalsemikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107–108 mikroobirakku/g. [2] Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. [2]

MILLIST OHTU VÕIVAD ESILE KUTSUDA COLI-LAADSED BAKTERID?
ETEC – enterotoksikogeenne E. coli Põhjustab suurt osa ägedatest diarröadest, mida nimetatakse ka rändurite kõhu- lahtisuseks (traveller diarrhea). Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood kestab 24––72 tundi. Haiguse kulg on väga erinev, varieerudes ägedast koolerataolisest haigusest kergekujulise vesise diar- röani. Mõnikord kaasneb väike palavik ning oksendamine esineb 50% juhtudest.
EPEC – enteropatogeenne E. coli Esineb sageli vastsündinutel ja rinnalastel rinnapiimalt kunstlikule toidule üleminekul. Kliiniline pilt. Lastel äge, vahel raskekujuline diarröa, palavik. Täiskasvanutel sporaadilised oksendamise ja kerge diarröa juhud, mis ilmnevad nii arenenud kui arengumaadel.
EAEC – enteroagregatiivne E. coli Põhjustab kõhulahtisust nii lastel kui täiskasvanutel. Esineb erinevais maailma paigus . Kliiniline pilt. Krooniliselt kulgev vesine diarröa, oksendamine, dehüdratat- sioon, kõhuvalu, palavik. Roojas võib leida verd.
EIEC – enteroinvasiivne E. coli Esineb suhteliselt harva. Kliiniline pilt. Kõhuvaluga kaasnevad üldnähud, roojas leidub lima ja erütro- tsüüte.
EHEC – enterohemorraagiline E. coli. Enterohemorraagiaid tekitavate omadustega on väike osa E. coli tüvesid, peamiselt O157:H7. EHEC on leitud väheküpsetatud lihast (peamiselt hambur- gerid ) ja veest. Hemorraagiline koliit võib ilmneda kõikides vanusegruppides. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood kestab 3––5 päeva, järgneb kõhuvalu ja vesine diarröa, hiljem ilmub rooja veri. Palavikku tavaliselt ei ole.

MILLELE VIITAVAD KESKONNAS COLI-LAADSED BAKTERID? MKS NEID ON VAJA MÄÄRATA?
Escherichia coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja. E. coli avastamine joogivees tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust.
See on heterogeenne grupp soolebakterite sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis).
Nende avastamine joogivees näitab:
Joogivee töötlemise puudulikkust ;
Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist;
Toitainete rikkust vees (torustikus)
Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust;

MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES?
Coli-bakterite piirnormid jõevees on 1000 PMÜ/ 100ml

MILLISED NÕUDSED ON KEHTESTATUD JOOGIVEELE MIKROOBIDE JA COLIBAKTERITE OSAS?
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
Näitaja
Ühik
Piirsisaldus
Escherichia coli
PMÜ/100 ml
0
Enterokokid
PMÜ/100 ml
0
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
Näitaja
Ühik
Piirsisaldus
Escherichia coli
PMÜ /250 ml
0
Enterokokid
PMÜ /250 ml
0
Pseudomonas aeruginosa
PMÜ /250 ml
0
Kolooniate arv 22 0C
PMÜ /ml
100
Kolooniate arv 37 0C
PMÜ /ml
20
[RTL 2002, 84, 1299 – jõust. 02.08.2002]

KAS JOOGIVESI , MILLES MIKROOBEDE ÜLDARV ÜLETAB PIIRNORMI MÕNEKÜMNE PMÜ, ON JÕÕGIKÕLBLIK, MIKS?
On küll, kuna kolooniate arv on sanitaarse seisundi näitaja ja ei ole seotud haigustekitajate esinemisega vees.
KASUTATUD MATERJAL:
http://et.wikipedia.org/wiki/Soolekepike
https://www.riigiteataja.ee/akt/12782324
https://www.riigiteataja.ee/akt/72214
TOIDUHÜGIEEN JA -OHUTUS Mati Roasto, Terje Tamme, Kadrin Juhkam
www. keskkonnainfo .ee/.../04_11_10_seirefoorum_Kyllike_Birk.ppt