Vee mikroobide määramine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Vee mikroobide määramine

Aruanne Vee mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töökäik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10 -2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10 -3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10 -4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite

Bioloogia

36

pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

VT - tiitrimisel kulunud titrandi ruumala V - tiitrimiseks võetud proovi ruumala Nõuded tiitrimisreaktsioonile: kindla stöhhiomeetriaga piisavalt kiire selline, et oleks võimalik lõpp-punkti kindlaks määrata selline, et proovis sisalduvad teised komponendid ei mõjuks stöhhiomeetriale ega lõpp-punktile. 3.1 Tiitrimeetria meetodid Otsetiitrimine - tiitrimise lõpp-punkti määramine füüsikaliste muutuste järgi: sademe teke või kadumine värvuse tekkimine või kadumine värvuse muutus. 13  Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Tagasitiitrimine - kui reaktsioon aeglane ja tiitrimise lõpp-punkti on raske määrata, siis · lisatakse titrant liias ja

Keskkonnaanalüüs

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

anaeroobsed, sest nad ei kasuta hapnikku lõpliku elektronaktseptorina. Anaeroobsed mikroobid on limaskestade alalised asukad ja nende hulk ületab aeroobide arvu sadu kordi. Normaalse mikrofloora koostisesse kuuluvad näiteks Bifidobacterium ja Lactobacillus. Anaeroobsete infektsioonide tekkeks peavad mikroobid sattuma limaskestade taha steriilsetesse piirkondadesse. Anaeroobsete mikroobide infektsioonid jaotatakse: - Endogeensed (normaalsest mikrofloorast pärinevad) - Eksogeensed Grampositiivsed Gramnegatiivsed - Pulgad: Clostridium, Eubacterium - Pulgad: Bacteroides, Prevotella, - Korünevormsed: Actinomyces, Porphyromonas, Fusobacterium Propionibacterium - Kokid: Vellionella

Kategoriseerimata

42

pdf

Toiduhügieen ja ohutus

eest; 2) takistada kõigi olemasolevate bakterite paljunemist määrani, mis võib põhjustada tarbijate haigestumise või toidu kiire riknemise; 3) hävitada toidust kõik patogeensed bakterid põhjaliku keetmise-küpsetamise või töötlemise abil. Seega on toiduhügieen toimingute kogum toidu ohutuse ja hügieeninõuete- kohasuse tagamiseks. Toiduhügieenil on järgmised ülesanded: · toidu kaitsmine mikrobioloogilise, keemilise ja füüsikalise saastumise eest; · mikroobide paljunemise pidurdamine, vältimaks tarbijate tervisehäireid ja too- dete enneaegset riknemist; · toidupatogeenide ja termolabiilsete (temperatuuritundlike) toksiinide hävita- mine töötlemisel; · tarbijale ohutu toidu tagamine toiduhügieeni reeglite järgimisega. Toidu ohutust ning kvaliteeti saab tagada üksnes siis, kui on kindlustatud kontroll kogu tootmise ulatuses, toorme tootmine kaasa arvatud. Toiduhügieen jaguneb üldiselt kolmeks: · hügieen farmi tasandil;

Toitumisõpetus

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit

Bioloogia

32

odt

Mikrobioloogia praktikumi vastused

4mm/2= 2mm. 20. Missugune on mikroobiraku diameeter, kui see katab 16 okulaari jaotust, mille 13 jaotusest kattub 2 objektmikromeetri jaotusega? 0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm 1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks? Värvuvad rakud ise ja halvasti sellepärast, et raku negatiivne laeng väheneb H +-ioonidega seostumise tõttu. 4. Missugustes tingimustes värvuvad paremini happelised värvid ja miks? Happelistes tingimustes. Ioniseerudes annavad negatiivse kromogeense osa

Mikrobioloogia

86

pdf

Bakterid

Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik. Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda. Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini.

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)