Spikker, kui hädavajalik väljapääs Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata. Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea k...
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja mi...
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
Kuidas võib bioloogia mõjutada pedagoogikat? Mina käsitleksin üleval seisvat küsimust lähtudes geenitehnoloogiast. Viimast mõistet võib tõlgendada järgnevalt: tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Pedagoogika on ka rakenduslik eesmärk. Minu arust saab bioloogia pedagoogikat mõjutada kahel viisil: luua organisme, kes on sünnist saadik nö loodud õpetama ja luua organisme, kes ei tekita õpetajatele pahandusi ega ole püsimatud. Ühesõnaga luua ideaalseid õpetajaid ja õpilasi. Praegu esineb geneetilisel muundamisel ka palju miinuskülgi, aga kuna minu käsutuses on fantaasia, siis ma oletan, et GMO-organismidel ei esine mingeid kõrvalnähtuseid. Niisiis, oletame , et õpetajate närvilisust ja õpilaste püsimatust ja tüdimust tekitavad mingi mutantsed geenid. Geeniteraapias kasutatakse ka mutantse geeni avaldumise vaigistamist. Seega saaksime seda metoodikat kasutada, et va...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus. Kuid peale eluks vajalike oskuste õppimise on vaja ka kokku puutuda süstemaatilise õppimisega. Seesugune õppimine eeldab aja planeerimist ning süvenemist. Õppimist võib lahti seletada kui inimese oskuste, teadmiste täienemist läbi pikema aja. Õpime me intuitiivselt ja igapäevaselt ilm...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli. Küll aga ma ei kujuta ette, kuidas sinn...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ajakasutuse juhtimine Tallinn 2012 Ajakasutuse juhtimine Viimastel aastatel on eriliselt suure tähelepanu saanud temaatika elukestvast õppest. Kui minu vanemate põlvkond omandas omale sobiliku ameti või kutse, asus sellele tööle ning töötas ühel positsioonil mitmeid või isegi mitmekümneid aastaid õppimata juurde uusi oskusi ja teadmisi, siis tänased noored seisavad silmitsi üldise ühiskondliku survega lõpetada mitmed astmed kõrgharidusõppes ning hiljem ka karjääri jooksul end tihti läbi koolituste täiendada. Kuidas aga leida tänases, tohutus elutempos, selle kõige jaoks aeg ja motivatsioon on juba omaette küsimus. Täistööajaga töötava täiskasvanuna võtsin vabatahtlikult ka mina ette kõrghariduse tee ning seega tuleb teha ka kõik endast olenev, et teadmiste omandamine oleks võimalikult tulemusli...
Virtuaalmaailm- kujutab endast kasu või ohtu? Mida saab virtuaalmaailm ühele isikule pakkuda? Kui palju võimalusi on selleks ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad? Internetis on väga palju e-poode, kust saab endale vajalikke tooteid soetada. Sealt leiab aksessuaare, riideid, arvutitarbeid, kontoritarbeid ja kõike muud vajalikku. Sealt üldiselt leiab kõik, mida hing ihkab. Enamus firmade e-poed esindavad vahendusfirmasid, kuna nad müüvad tooteid odavamalt kui need mujal maksta võivad. Reklaam on internetis üks vägagi suure tähtsusega asi, mida võib leida pea igalt veebilehelt. Eelkõige on see kasulik nendele, kes alles alustavad oma firma tegemisega või karjääri rajamisega ja tahavad kiiresti tuntuks saada. Reklaamid on need, mis panevad inimesi ostma paljusid tooteid, näiteks läheb inimene poodi kui mingi asi mis tal vaja võib minna on kasvõi poole odavam. Internetil on palju plusse, nende hulgas o...
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada....
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Võtted suulise ja kirjaliku tekstiga töötamiseks Referaat Koostaja: Silva Amer KELA 1 Juhendaja: Merle Taimalu Tartu 2011 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav ...
Kolme raamatupidamisprogrammi võrdlus Merit Activa Directo Verp Kaua on tarkvara Asutati 18. 11. Tegutsenud 12. a 1990 lõpp tootja/müüja tegutsenud? 1991. a Alustati 2000.a dokumentatsioon, Mis aastal alustati 1991 reaalselt raamatupidamisprogrammi töösse de tootmise/müümisega? Mis aastal loodi valitud tarkvara? Kas tarkvara toodeti Jah, arendus ka Jah 51% Eesti Jah, ka arendus Eestis? Kui ei, siis mis Eestis investorid ja 49% Eestis riigist pärit? juhtkonna käes Kas arendatakse Eestis? Kas on väike , keskmine Väike/ keskmine Keskmine Keskmine või suur programm? Merit Aktiva standard pakett väiksemate...
POLE-TÄHTIS-MIS-KOOL Pole-tähtis-mis-teaduskond KÕNEARENDUSTEGEVUSED SÕIMERÜHMAS Arvestustöö Pole-tähtis-mis nimi Juhendaja: pole-tähtis Aasta-pole-tähtis Sisukord 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks 3 2. 2.a. laps- grammatika omandamise periood 3 3. Süsteemid, mida kasutada 5 3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkam...
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema...
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
Infotehnoloogiast Infotehnoloogia on informatsiooni talletamine, töötlemine ja levitamine peamiselt arvutite abil. Arvutite kasutamine praeguses maalilmas on väga levinud. Euroopas on enamustel inimestel arvuti kas tööl või siis kodus olemas. Arvatavasti on sama lugu ka teistes maailma piirkondades, kus elatustase selle vähekene kõrgem on. Arvuteid kasutatakse kodus, tööl, koolides ja veel muudeski kohtades. Arvutitel on erinevaid otstarbeid, neid saab kasutada vaba aja veetmiseks, töötamiseks, õppimiseks ja erinevate maailma asjadega ennast kursis hoidmiseks. Arvuteid on erinevaid, on koduarvuteid, mis on suuremad ja võimsamad, on sülearvuteid, mis sobivad töötamiseks oma väiksemõõdulisusega ja oma küllaltki hea töövõime tõttu. On ka kolmas liik arvuteid ning need on pihuarvutid, mis sobivad inimestele, kellel on vaja palju suhelda ja kõigega kursis olla. Arvutid koosnevad erinevatest plaatidest, ketastest...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Keskmiselt on igal õpilasel päevas viis kuni kuus tundi, see teeb tervelt viis kuni kuus erinevat õppeainet, millest igas ühes on sageli vähemalt üks õpik, töövihik või ülesannete kogu ning iga õppeaine kohta ka vihik, kuhu õpetaja juttu üles kirjutada. Pool tosinat raamatut kotis ei tundugi nii palju, kuid kui mõelda reaalsusele, siis on kotis keskmiselt veidi alla kümne õpiku, paar töövihikut, mõni ülesannete kogu, hunnik vihikuid, päevik ja pinal. See on ikka üks paras hulk raamatuid, mida noor õppur igapäevaselt koolikotis peab kandma. Üha enam räägitakse e-õpikutest, kuid kas need on ikka hea ja sobiv alternatiiv klassikalistele paberõpikutele? Paari viimase aasta jooksul on kiirelt populaarsust kogunud e-raamatud, mille võidukäik algas koos tahvelarvutite levimisega. Kui paberkandjal raamat ja klassikaline õpik on väga suurel määral sarnased, siis ...
Kui intarnet kaoks Internet loodi 1969 aastal lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressursidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. Internet aitab koostada õpetajatel õppetööd ja õpilastel koolitöid. Noored suhtlevad interneti teel paljude inimestega üle mailma ja mängivad erinevates portaalides.Internet on suureks abiks kooli tööde tegemisel ja erineva info otsimisel. Kui internet kaoks olek see halb kuna õppimine oleks raskem. Info saamine oleks ainult raamatutest ja see pärast läheks palju kauem aega õppimiseks. Kaugete sõpradega saaks rääkida ainult telefooni teel ja arvutis erinevate portaalides mängimine ja suhtlemine kaoks. Interneti kadumine oleks ka hea, sest siis viibiksid noored rohke...
Tartu Ülikool Eripedagoogika Osakond KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGITUSE OLEMUS JA RAKENDUSED ÕPPEKASVATUSTÖÖS. OPERANTNE TINGITUS INIMÕPPIMISEL Referaat Koostaja: Ann Aosaar Tartu 2009 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................3 LISA 5 Jadaprogramm.........................................................................................................3 SISUKORD 3...........................................................................................................................4 SISUKORD 3 3.......................................................................................................................4 LISA 5 Jadaprogramm 3 3...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise või...
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saa...
Ajakasutuse juhtimine Eesmärki on raske püstitada sellepärast, et tihtipeale esmakursuslased keskenduvad rohkem sisseelamisele ja kõige selle ,,uue maailma" keerises kipub meelest minema, milleks üldse ülikooli astuti. Loomulikult on peamine põhjus ikka paber, mis tagab bakalaureuse kraadi. Kuid sellist suhteliselt kauget eesmärki saab püstitada ainult läbides lühemaid ja rohkem ajaliselt määratletud etappe. Kuigi võib mulje jääda, et lühike tähendab lihtsat, ei maksa olukorda alahinnata, sest ka koolis kehtib raske õppustel, kerge lahingus reegel. Eesmärke ma pole palju püstitanud ning seepärast jäi ka kaalule ainuke. Minu eesmärk on läbida esimene kursus 2013 aastal vähemalt keskmise hindega 3,5. Ei valinud konkreetset õppeainet, sest nende nö ,,eluiga" on üsna lühike. Arvan, et eesmärk on piisavalt detailne ja mõõdetav. Sellele annab kinnitust õppeaasta määratud pikkus ning kindlad hindelised tulem...
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis-, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess. Distantsid varieeruvad ühest kuni viiekümne kilomeetrini. On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna. Murdmaasuusatamine jaguneb kaheks põhiliseks tehnikaks klassikaline ja ...
Internet on tänapäeval hädavajalik Internet töö jaoks- Interneti kasutab peaaegu iga inimene. Internet töö-, mängimise-, sõpradega suhtlemise- ja muu sellise jaoks. Kuigi enamus inimesi kasutab interneti töö jaoks, eriti just kontori inimesed. Nad töötlevad faile, saadavad E-maile, kirjutavad protokolle jne. Eestis ma arvan kasutab iga kolmas või isegi iga teine inimene internetti töö jaoks. Õpetajad panevad hindeid Ekooli, sest see on nende töö. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Kui aga õpilaste töö, siis see on vist õppimine, nt kui on vaja teha referaati, uurimustööd, kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks. Internet mängimiseks- Iga laps on kasvõi kordki elus mänginud arvutimänge või siis mängulehekülgede...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loog...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loo...
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitii...
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad log...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid võ...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Motivatsioon on protsess, mis algatab, valib ja säilitab tegevuse eesmärgi saavutamisel. Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmärgi saavutamiseks kasutatakse õppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende õpimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmärgi täideviimiseks. Õpilase (õppe)edukus sõltub peamiselt kolmest tegurist: võimetest, motivatsioonist ning võimalustest. Õpimotivatsiooni mõjutavad kodune keskkond, vanemad ning sotsiaalsed suhted. Samuti mõjutavad õpilaste õpimotivatsiooni õpetajate suhtumine nende töösse, kui nad suhtuvad väga negatiivselt õpilastesse, siis nende õpimotivatsioon langeb(Herzbergi motivatsiooniteooria järgi). Õpilastes on võimalik tõsta õpimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevõttu koolis, kasutada nende individuaalseid võimeid, teadmisi ja oskusi õppetöös, anda ...
Salme Põhikool Referaat '' Arvuti '' Mirge Arge 7 . klass Läätsa 2011 Arvuti Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele; masin, mis lihtsustab operatsioone, mis peast tehes võtaksid väga kaua aega. Arvutit võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid nimetatakse samuti arvutiteks. Tänapäeva elektronarvuti võimaldab informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti su...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises kahtlemata ajaröövijatest võitu saamine ning sellega olen püüdnud ka jõudsalt tegeled...
Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis Kristi Plank 155536KATB21 Põhjused, miks poisid ei õpi või ei taha õppida on palju. Minu lapsepõlvest saadik on poisid teinud rohkem lollusi ja olnud julgemad ja rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavaluse...
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond ÕPIVALMIDUS – MIS SEE ON? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.MIS ON ÕPPIMINE?..............................................................................................................4 2.ÕPIVALMIDUSE OLEMUS...................................................................................................5 3.KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA..................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.........
SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostami...
1. ARVUTIMÄNGUDE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD INIMESTELE. Kas arvutimängude mängimisel esineb rohkem positiivseid või negatiivseid tagajärgi? Mitmed uuringud tõestavad, et vägivaldsed arvutimängud mõjuvadki noortele mänguritele agresiivselt, aga kõik arvutimängud ei ole ühesugused. Arvutimängude mõju inimesele sõltub täielikult mängu sisust. Uuringud on näidanud, et advekaatselt üles ehitatud sotsiaalsed mängud võivad tõsta mänguri julgust, astuda üles kellegi uskumuste kaitseks ja tugevdada valmisolekut teiste aitamiseks. Samuti nii öelda tulistamismängud ei oma ainult tumedaid külgi, ka need arendavad nägemisteravust üksikasjade nägemiseks ja reageerimiskiirust. Paljud lapsevanemad näevad videomänge, kui ajaraiskamist või tegevust, mis hävitavad aju. Meedia koos mõningate ekspertidega on väitnud, et põhjus miks noored muutuvad vägivaldseteks või käituvad ekstreemselt ühiskonnavastaselt on just arvutimängudes. Aga paljud teadlas...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2014 Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna tingimused, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning muuta seeläbi töökeskkond töötajale ohutumaks. (Kranich, 2014) Riskihindamine aitab minimeerida võimalust, et töötajad või keskkond saavad tööga seotud tegevuste tõttu kannatada. Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 201...
1. Nimeta kuvarite kaks põhitüüpi.kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. 2. Nimeta kolme erinevat liiki printereid.laserprinter, tindiprinter ja nõelprinter. 3. Nimeta enam levinud operatsioonisüsteeme. Kuidas need omakorda jagunevad?Windows, linux ja android. Windowsi versioonid on jagunenud omakorda väljaanneteks vastavalt sellele, milliseid võimalusi need sisaldavad. Tavaliselt on koduarvutitele paigaldatud väljaanne, mille nimetuses on sõna Home (kodu). Ametiasutustes kasutatakse tavaliselt suuremat turvalisust nõudvate või ühiskasutuses olevate süsteemide jaoks mõeldud väljaandeid Professional või Business. 4. Mis vahe on vabavaral ja jaosvaral? Vabavara koostavad ja levitavad esmajärjekorras programmeerimise entusiastid. Sellega tegelevad nii üksikisikud kui terved organisatsioonid. Nende mõtteviis on, et kõik programmid peavad olema tasuta ja programmeerijad peav...
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi. Eeldused, mis arenevad vaid lapseajus (koolieelses eas), kuid kannavad inimest kogu elu. Seega on loovus arengu eeldus. Loovus ja loovmäng nõuab aega ja pingutust. Õpetaja/lapsevan...
Kehaline aktiivsus On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisapara...
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii v...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .................................
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
annaabi.ee 
