Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS (0)

1 Hindamata
Punktid
SPIKKER , KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS
Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise?
Spikker on keelatud abivahend , mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel . Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt.
Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus . Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad.
Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei oska seda teemat, tead, et seda ei lähe sul niikuinii kunagi vaja või siis, kui tekib hea võimalus näiteks õpetaja lahkub klassist .
Nüüd aga spikerdamise hea külje juurde. Arvan, et spikerdamine aitab inimesel tulevases elus hakkama saada, sest spikerdades õpivad õpilased abivahendeid kasutama. Tuleviku ei valva ju keegi, et sa seda ei teeks . Spikerdades õpitakse olulisema info välja selekteerimist. Tihti on õppematerjali väga palju, kuid sealt läheb vaja vaid mõnd fakti.
Spikerdamisse suhtutakse tavaliselt mõistvalt. Enamus õpilasi saab spikri kasutamise põhjustest aru ja nad kasutavad seda ka ise. Õpilased, kes seda ei tee, mõistavad spikerdajad hukka. Õpetaja arusaam asjast oleneb täiesti õpetajast. On õpetajaid, kes lausa lubavad seda teha. Teised aga häbistavad vahele jäädes sind terve ülejäänud kooliaja. Vanemate suhtumisega ma eriti kursis pole, kuid minu vanemad suhtuvad sellesse väga mõistvalt, sest ka nemad kasutasid koolis spikreid. Olen neilt nii mõnegi õpetussõna spikerdamise kohta saanud.
Spikerdamine on ebaaus nende suhtes, kes spikrit ei kasuta, kuigi teist pidi mõeldes, keegi ei keela seda neil teha. Spikerdamine on petlik kõigi nende suhtes, kellele spikerdaja hinded korda lähevad ehk kõige enam spikerdajale endale. Olen nõus, et spikerdamine ei ole hea, kuid vahest ei saa ilma selleta.
Kes on süüdi, et õpilased spikerdavad? Arvan, et suurim süü on koolil ja haridussüsteemil endal. Tunde on liiga palju, õppematerjalid kogukad ja nõuded liiga kõrged. Õpilastel lihtsalt ei jää aega õppida, kuna materjali tööks õppimiseks on liiga palju.
Mina soovitan kõigil spikerdada, sest isegi üks elu põhimõtetest on saada läbi nii lihtsalt kui võimalik ja spikerdamine on lihtsam variant, kui õppimine. Mina teen spikreid päris tihti, kuid kasutan ainult vajadusel. Spikri kirjutamine aitab mul teema uuesti läbi töötada. Kui kontrolltöös mõnda küsimust ei oska, ootan õiget hetke ja spikerdan.
Kuna spikerdamine aitab õpilasi tohutult, ei kujuta ma ette kooli ilma spikerdamiseta. Koolisüsteem võib olla ei toimikski ilma spikerdamiseta, sest õpilased ei saaks nõutud ülesannetega hakkama. Spikerdamine on üks vajalik osa kooli elust ja seega tegin järelduse, et spikerdamine on hädavajalik väljapääs.
SPIKKER-KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS #1 SPIKKER-KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor abivaja abivaja Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

Spikker-kui hädavajalik väljapääs
2
doc

Spikker, kui hädavajalik väljapääs

Spikker, kui hädavajalik väljapääs Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust

Eesti keel
Kirjand-Kas spikker on hädavajalik-
2
docx

Kirjand "Kas spikker on hädavajalik?"

seda ära peita ja hiljem peidupaigast välja võtta niimoodi, et õpetaja ei märkaks. Spikrit leiutasid mitte õpilased, kes halvasti õpivad või joodikud. Selle leiutajaks nimetatakse kuningas Karl Suurt. Oma valitsemise ajal laiendas Karl Suur kahekordselt Prantsusmaad, kuigi ise ei osanud ei kirjutada ega lugeda. Kuid tema käega allkirjastatud käsud on tänapäevalgi veel alles. Kuidas sai nii juhtuda? Vastus on väga kerge, Karl Suurel oli spikker. Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise

Eesti keel
Üheksandikud
5
docx

Üheksandikud

suhtuda aupaklikult. Ja õpetajad pöördusid meie poole perekonnanime pidi mis oli kohati mulle ebaviisakas. Mulle tundub, et perekonnanimi kajastub kogu minu perekonda mitte mind individuaalselt. Samas on ka mulle võõras kuulda kuidas lapsed pöörduvad õpetaja poole eesnime kaudu. Eesti kultuuris aga isanime ei kasutata ja eks ole see komme ajast ja arust. On ka märgitud raamatus (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" ,, lk 52) et on hädavajalik ja viisakas teada oma õpilaste nimed mis aitavad tugevasti luua positiivseid suhteid. Kuigi õpetaja väidab, et see on tema viis näidata austus õpilase vastu. Samas ka kui õpilane hilineb ( min 12,27 osa 1) arutatakse antud probleemi kogu klassi ees mitte individuaalselt sest käimas on alles kehtestamis faas ja koonlaid reegleid ei ole ju paigas(Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" lk 35) ja õpilased ei tea õpetaja reegleid sest tegu on ju uute

Alternatiivpedagoogika
Sue Cowley-Õpetaja õpiabi-
14
doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak

Kirjandus
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................

Ajalugu
Mina Õppijana
5
doc

Mina Õppijana

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m

Kirjandus
KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE
19
doc

KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE

Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................

Kehaline Kasvatus ja ujumine
Nimetu
76
pdf

Nimetu

Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun