Murdmaasuusatamine (0)

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on klassikaline talispordiala, mis sündis juba mitusada aastat tagasi Skandinaavias. Murdmaasuusatamine on talispordialadest kõige vanem, sest suuski on kasutanud liikumiseks juba eelajaloo aegadest saadik. See on väga populaarne sport paljudes riikides ning on Eestis talispordialadest kõige eelistatum . Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 18. sajandi teisel poolel ning on kuulunud taliolümpiamängude kavva juba alates 1924. aastast. Murdmaasuusatamine koosneb paljudest erinevatest sõidu-, tõusu-, laskumis -, pöörde- ja pidurdusviisidest. Seega on tehnika õppimine suusatamises küllaltki pikk protsess.
Distantsid varieeruvad ühest kuni viiekümne kilomeetrini. On kaks erinevat stiili, nii eraldi distantsidel kui ka ühel distantsil kombineerituna.
Murdmaasuusatamine jaguneb kaheks põhiliseks tehnikaks – klassikaline ja vaba- ehk uisutehnika . Mõlema tehnika jaoks on olemas ka spetsiaalne varustus . Murdmaasuuska eristab mäesuusast suusa paine ehk suusa jäikus. Paine optimeerib inimese kaalu mõju lumele. Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt.
Klassikalist sõidustiili saab kasutada ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul . Klassikalise tehnika juures jäävad suusad paralleelseks ja osutavad sõidu suuna poole. Edasiliikumine toimub põhimõttel, et jalatõukel suusa keskosa puudutab lund ja pidamismääre takistab suuskadel tahapoole libisemist, kuid aitab tõukel edasi liikuda.
Klassikalist stiili saab jagada järgnevatesse peatehnikatesse: Paaristõuge on kõige kiirem tehnika, mida kasutatakse kergel maastikul, eelkõige lagedal alal. Ühesammuline paaristõuget on kasutatakse samuti kergel maastikul, aga lisaks ka kergelt tõusvatel nõlvadel. Selle tehnika juures tehakse kätega paaristõuget ja samal ajal jalaga üks tõuge Diagonaalsammu ja ka vahelduvsamm on stiilid, millega liigutakse küngastest üles. „Fiskebein“ on stiil, mida rakendatakse rasketel tõusudel, mis on diagonaalsammu kasutamiseks liiga rasked. Eestis nimetatakse „fiskebeini“ tihti „kuuseks“. Klassikaline tehnika on küll füüsiliselt koormav , kuid murdmaasuusatamise õppimiseks on see kõige lihtsam viis.
Uisustiili suusatamine on väga sarnane jääl uisutamisele. Uisutades asetatakse suusad V-asendis diagonaalselt üle raja. Suuskade põhi on sile (libe), see tähendab, et ei kasutata pidamismääret. Kuna enamus aega liueldakse, on uisutehnika kiirem kui klassikaline tehnika. Samas nõuab see suusatajalt paremat füüsilist ettevalmistust ja rohkem energiat. Uisustiili kasutada on parim hästi ettevalmistatud ja kõva põhjaga rajal. Vabatehnikat ehk uisutehnika saab jagada järgnevalt: „Enkeldans“ on kiireim keppidega tehnika, mida kasutatakse siledal maal. Kätega tõugatakse kas ainult vasaku või parema jala tõukel. Selle tehnika kohta on Eestis kasutusel termin „Mogren“ ehk kiire lausikutehnika. Üks teine tehnika on „doppeldans“, mida kasutatakse kergetel vastunõlvadel. See tehnika sümmeetriline, mis tähendab, et tegemist on paaristõukelise ühesammulise uisustiiliga, kus kepitõuge kaasneb iga sammuga . Eestis kasutatakse selle tehnika jaoks terminit „Wassberg“ ning see on üks olulisemaid tehnikaid. „Padling“ on stiil, mida rakendatakse, et saada üle järskudest küngastest. Eestis nimetatakse seda uisutehnika baastehnikaks ehk tõusutehnikaks. Sooritus on morgrenile sarnaselt ebasümmeetriline, kuid tõukesuuna poolne kepp on eespool . „Friskøyting“ on tehnika, kus ei kasutata suusakeppe, ning on kiireim stiil, mida kasutatakse laskumisel. "Kjerringpadling" on poliitiliselt korrektne termin "glidende fiskebeinile“ ehk libisevale kuusele. See tehnika on mõeldud vaid väga järskudel nõlvadel kasutamiseks, mistõttu kasutavad tippsportlased seda harva.
Nii klassikalise kui ka vabatehnika korral kehtib laskumisel sama põhimõte – pidurdada tuleb nii vähe kui võimalik. Esiteks tuleb vältida saha tegemist ning teiseks asetada oma keha nii aerodünaamilisse asendisse kui võimalik.
Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid.
Võistlustel on murdmaasuusatamise erinevad alad järgmised: sprint , 10/15km, 15/30km, paarissprint ja 4x4km/4x10km teatesõit.
Tuntumad eesti murdmaasuusatajad on Kristina Šmigun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel.
Eliisabet Merete Leppoja
Helga Johanna Leppoja
11.03.2013
9.B
Kasutatud kirjandus:
http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836
http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine-vohikutele.html
http://olkas.blogspot.com/2009/02/murdmaasuusatamine-algajatele-osa-2.html
http://www.vancouver.eok.ee//362229
http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/aktiivne-puhkus/talisport/murdmaasuusatamine
http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
http://www.addit.ee/tag/murdmaasuusatamine/
http://www.suusaliit.ee
http://www.oxfordpark.ee/333est.pdf
http://www.hawaii.ee/?id=86810
3