Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kava essee jaoks - "Matemaatika - kellele ja milleks" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele ja milleks?
  • Kellele ja milleks seda matemaatikat siis vaja on?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Automaatikainstituut
Andres Põder 093539IASB

Matemaatika – kellele ja milleks?

Kava aines ISS0110 Väljendusoskus


Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2009


Teema
Matemaatika , selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid.
Ideed
Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte.
Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel , alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne).
Matemaatika on kõigi reaal - ja majandusteaduste baas.
Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus.
Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid .
Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne.
Matemaatika arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele .
Eesmärk
Tuua välja matemaatika head küljed ja näidata selle vajalikkust . Anda motivatsiooni matemaatika õppimiseks.
Sõnum
Matemaatika on vajalik põhimõtteliselt igale inimesele.
Lugeja
Lugejaks võib olla igaüks, aga eelkõige on tekst suunatud neile, kellel matemaatika õppimisega probleeme on ja kes sellega enam tegeleda ei viitsi/ei taha.
Esialgne pealkiri
Matemaatika – kellele ja milleks?
Kava
Sissejuhatus
  • Mida matemaatika endast kujutab.
  • Kus ja milleks matemaatikat vaja läheb.
  • Tavainimese ja matemaatika vahekord .
  • Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis.
  • Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta.
    Kokkuvõte
    Kommenteeritud kava
    Sissejuhatus
    Kindlasti on enamikel inimestel, ka minul, tekkinud kooliajal sarnased mõtted: matemaatikat pole tegelikult vaja, see on igav ja keeruline, seda sunnitakse vastu tahtmist õppima jne. Siit ka küsimus, et kellele ja milleks seda matemaatikat siis vaja on?
    1. Mida matemaatika endast kujutab.
    Püüan selgitada matemaatika mõistet ja selle olemust. Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Öeldakse ka, et matemaatika on kõigi teaduste isa. Matemaatika uurib väga palju asju: arve, geomeetriat, funktsioone jne.
    2. Kus ja milleks matemaatikat vaja läheb.
    Toon näiteid sellest, kuidas matemaatikat praktiliselt kasutatakse. Matemaatikat kasutatakse väga paljudes elu valdkondades. Näiteks ehituses, infotehnoloogias, majanduses, isegi kunstis ja poliitikas. Matemaatika on lai mõiste, kasutatakse erinevaid osasid sellest. Sageli me ei teadvusta endale, et matemaatikat kasutame. Mõni tegevus on lihtsalt nii tavapärane. Juba üks poeskäik sisaldab endas parasjagu matemaatilist mõtlemist – statistika koostamisest (mitu pakki piima ära tarbime) kuni tavalise aritmeetikani (kassas raha lugemisel).
    3. Tavainimese ja matemaatika vahekord.
    Keskmine eestlane ei mäleta matemaatikast eriti midagi. Aga kõik valemid ei peagi kogu eluks meelde jääma. Tähtis on see, et kooliajal on matemaatikaga tegeletud. See arendab loogilist mõtlemist, aitab maailma paremini mõista, annab aluse teistele matemaatikaga seotud ainetele. Kui laenuvõtjad oleks protsentarvutusega paremini kursis olnud, poleks nad nüüd võlgadega hädas.
    4. Probleemid matemaatikaga koolis ja ülikoolis.
    Matemaatika on koolis üks raskemaid aineid, seda näitab statistika. Paljudel õpilastel on matemaatikas kehvad hinded ja nõrgad teadmised. Puudub huvi ja motivatsioon . Need probleemid nõuavad lahendamist.
    5. Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta.
    Koolis võiks matemaatika õpetamisel kasutada rohkem praktilisi näiteid otse elust enesest. Võiks näidata, kus teatud valemeid ja seoseid reaalselt kasutada saab. Tuleb läheneda probleemiasetusele loominguliselt.
    Kokkuvõte
    Kui inimene väidab, et tal ei lähe seda matemaatikat kunagi elus vaja, siis see väide on ekslik . Teemaarenduses toodud näidete põhjal julgen öelda, et matemaatikat läheb mingil määral kõigil tarvis. Võtan lühidalt kokku teemaarenduses selgitatud matemaatika vajalikkuse näited.
  • Kava essee jaoks --Matemaatika - kellele ja milleks #1 Kava essee jaoks --Matemaatika - kellele ja milleks #2 Kava essee jaoks --Matemaatika - kellele ja milleks #3 Kava essee jaoks --Matemaatika - kellele ja milleks #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andres Põder Õppematerjali autor
    Essee teema, ideed, eesmärk, lugejad, sõnum, sisukord, kommenteeritud kava. Punkte 8/10

    Sarnased õppematerjalid

    Matemaatika – kellele ja milleks
    4
    doc

    Matemaatika – kellele ja milleks?

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne).

    Matemaatika
    Loogika aine ja ajalugu
    20
    doc

    Loogika aine ja ajalugu

    dialektiline loogika jne. Meie raamat käsitleb peamiselt matemaatilist ehk formaalset loogikat, mis on kaasaja loogikateaduse tuum ja enimarenenud osa. Seejuures on filosoofiline loogika matemaatilise loogikaga väga tihedas suhtes ning üks ei saa olemas olla ilma teiseta: matemaatiline loogika on alati ka filosoofiline loogika, ning nö mittemaatiline filosoofiline loogika on samas oluline matemaatilise loogika jaoks. Tuleme tagasi loogika aine juurde. Lühidalt ja robustselt öeldes uurib loogika mõtlemise kõige fundamentaalsemaid aspekte. Mis asi mõtlemine õieti on, ja mis on tema fundamentaalsed aspektid? Mõtlemist uurivad paljud distsipliinid, näiteks psühholoogia, ning miks mitte ka ajalugu ja kirjandusteadus. Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mõelda ei saa - võiksime öelda, et loogika uurib puhast ehk täielikult abstraheeritud mõtlemist.

    Loogika
    Matemaatika - Õhtuõpik
    816
    pdf

    Matemaatika - Õhtuõpik

    Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......

    Matemaatika
    Aprioorsus
    16
    pdf

    Aprioorsus

    Hume'i tööle viidates rääkisime sellest juba varem. Ja selle küsimuse teeme selgemaks, kui hakkame käsitlema tõenäosust, seletades, millist kasu on meil empiirilistest proposit- sioonidest. Näeme siis, et seisukohas, et kõik teaduse ning terve mõistuse "tõed" on hüpoteesid, ei ole midagi loomuvastast ega paradoksaalset; ning järelikult ei ole tõsiasi, et empiirikute tees seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism on õige, ei saa ükski propositsioon, millel on faktiline sisu, olla paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka

    Filosoofia
    Infoajastu piraadid
    8
    docx

    Infoajastu piraadid

    Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene.

    Väljendusoskus
    Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades-eestikeelset Code Academy-Progetiiger-e-õppekeskkonda
    15
    doc

    Programmeerimiskeele JavaScript omandamine kasutades eestikeelset Code Academy (Progetiiger) e-õppekeskkonda

    5.2 Funktsioonid 9 5.3 For-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.4 While-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.5 Käsuvoog 10 5.6 Andmestruktuurid 10 5.7 Objektid I 10 5.8 Objektid II 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 LISA Mängu script 14 2 Sissejuhatus Väga raske oli valida uurimustöö /loovtöö teemat, mis oleks arendav, aktuaalne ja minu jaoks huvitav. Tahtsin valida teema, mis oleks seotud mind huvitava valdkonna infotehnoloogiaga. Kui sain teada eestikeelsest programmeerimise e-õppe keskkonnast, siis arvasin, et iseseisev programmeerimiskeele õppimine ja programmeerimisoskuse omandamine võiks uurimustööks sobida. Kooli poolt oli määratud loovtöö teemaks „Värvid“. Selle teemaga seostub minu töö mitut moodi: 1) programmeerimiskeel on kirja pandult päris värviline

    Programeerimise põhikursus(java)
    Matemaatika õpe erivajadustega lastele
    69
    doc

    Matemaatika õpe erivajadustega lastele

    HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid

    Eripedagoogika
    Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest
    18
    doc

    Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

    Teadmisest eristab õiget arvamust aga see, et esitades meeltega tajutavat küll adekvaatselt pole see siiski põhjendatud. Senine Platoni epistemoloogiliste vaadete esitus on osutanud meelekogemusliku tunnetuse – arvamuse – ja mõistustunnetuse – teadmise – vastandlikkusele. Oleks aga eksitus siit järeldada, et Platoni järgi polegi teadmisel üldse midagi pistmist meeltega tajutava maailmaga. Vastupidi – teadmine oli Platoni jaoks enesestmõistetavalt ikka orienteerumise vahendiks maailmas, kus inimene elab. Pöördumine ideedemaailma poole oli ju Platonil algselt motiveeritud just sellega, et tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade

    Filosoofia ajalugu




    Kommentaarid (1)

    tarkvara profiilipilt
    tarkvara: Oli abi.
    12:13 14-01-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun