Internet on tänapäeval hädavajalik (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

üHE PERE MEEDIAPÄEV

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k

Meedia

17

doc

Teabeväli

Palju oli linnalegenditaolisi jutte. Näiteks mäletab mu ema lugusid Valdeku tänava inimsööjast Tallinnas. Palju saadeti kirju tänapäeva mõistes tavapostiga. Suhtlus Võrumaal elavate vanematega toimus paljuski kirja teel. Tihti pandi kirja teel paika näiteks külla tulemise aeg. Võis juhtuda ka nii, et kiri saabus samal päeval, kui vanemad Võrumaalt saabuma pidid. Tihti aga mu ema vanemad ei teatanudki tulekust ette, mida tänapäeval üks üliõpilane eriti ette ei kujutaks. Kiireloomulisemate sõnumite edastamiseks saadeti telegramme. Kuna iga täht maksis, siis olid sõnumid lühikesed ja lakoonilised. Minu ema koju saabumise telegrammi tekst võis olla näiteks selline: ,,tulen homme U". Mu ema kasutas suhtlemiseks ka telefoni, kuid endal tal seda ei olnud. Ühiselamus oli ühiselt kasutatav telefon, samuti sai helistada telefoniputkadest. Tol ajal kasutati telefoni rohkem ka

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

50

pdf

Uurmiustöö Windows Xp

kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks

Kirjandus

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust

Turundus

41

docx

IKT põhimõisted

vastava elektroonikalülituse abil fikseeritakse selle punkti koordinaadid ekraanil, mis seejärel antakse edasiarvuti protsessorile. Valguspliiatsit kasutatakse peamiselt jooniste ja graafikute loomiseks otse elektronkiirekuvari ekraanile spetsiaalsetes graafikakuvarites. Puuteekraan - selle sisestusmeetodi puhul asendab hiire või valguspliiatsi taolist osutusseadist kasutaja sõrm, millega puudutatakse spetsiaalset puutetundlikku ekraani. Tänapäeval kasutatakse poodides ostu hinna saamisel kauba kaalumise teel ja ka panga rahaautomaatides. Meetodi puuduseks on see, et sõrm on suhteliselt suur objekt ja võimatu on täpselt osutada ekraani väiksematele piirkondadele. 2.3 Väljundseadmed Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval või muul arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Väljundseadmed võib liigitada kolmeks: 1. kuvarid 2

Infotehnoloogia

32

doc

Network üldiselt

ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel  IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0

Arvutiõpetus

22

doc

Arvutivõrgud

255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2  Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 ­ 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 ­ 191.255.255.255 255.255.0

Arvutiõpetus

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a

Arvutiõpetus

Kommentaarid (0)