Kultuurilood I (1)

KULTUURILOOD I 30.09.2009
Sõda,rahu ja eepos
Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada. Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata?
Eleos - halastus, hoolimine
Kleos - aupaiste
Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud.
Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne, moraalne ja emotsionaalne ristumine .See on just see,mille Achilleus selgeks peab saama,mida ta mõistma peab. Primosega kohtudes kaob vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas.
Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses.Naise oma virkuses ja vaikuses.
Kuidas need mõisted kombineeruvad/sobituvad?
Eepose üks funktsioon on,kasutades suurt lugu,näidata alternatiive,kuidas oleks võimalik olnud.Jäävad juhtima konservatiivsed põhiväärtused,mida kultuurivaldkonnas hinnatakse.
Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam.
Taipame alternatiividele ei ütlemise kaalu.
Soo käsitlus on ajastutruu.
Sooline identiteed koosneb paljudet tavadest ja praktikumidest.
Iliases on nähtaval soo erinevusest tingitud vahed .
20.saj 1935 ilmus Gerardoux' i "L' Iliade ou le poème de Force "
Näidend Hitleri ähvardavast ohust.Oht ei ole Hitleris ,vaid sisserännanud juutides.
07.10.2009
Georges Duby ja Gillaume le Marèchal
Kursus kui korrastatud teadmine,mida võib esile tuua nagu arvutimenüüd.Üks teadmine viib teiseni.Kõik on omavahel seotud.Elame info määratletud ühiskonnas.
Gillaume le Marèchal ehk maailma parim rüütel
*surmaasta 1219
*osalemine palverännakus 1185 - ettevõetud teekond pühasse paika.Teekond oli pikk ja raske.Jalgade ja terve kehaga kaasa elamine.Inimese teekond elus on sihitu - ebamäärane.Palveräänak kui sihtistatud rännak - rännak usu nimel.Relvastatud rüütli palverännak - ristisõda.Oma surivoodil otsustas liituda templiorduga.Temast sai munksõdur. Ordud ei ole kõikidele.Selle läbimiseks on vaja mitmeid rituaale.On vaja võtta kasutusele nende riietus,märgid,tavad.Ütleb oma naisest lahti.Abielu riituse kõrvale tõstmine,kui seda nõuab miski kohustus,on tavaline.
*Mis on "ajasõlm"? - ta relativiseerib jne...
*Pöördepunkt
*Läbilõige
Oidipus 21.10.2009
Arne Merilai "Türann Oidipus"
Freudi teooriad Oidipuse kompleksi kohta.Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis,muusikaline tantsuga etendus,mis sarnanes ooperile.Tragöödia osad :proloog - sissejuhatus näitlejate poolt.
Sophokles sündis Ateena lähedal.Sokratesest 17 a vanem.Hüüdnimi mesilane - oli magus aga ka nõelas.Sõber ja konkurent Perikles. Kokku 123 teost.Teada 110 pealkirja.Väejuhina türanlik.Elas 90 aastaseks.Peetakse targaks ja andekaks.Ei jäänud kunagi kolmandaks.Kirjutas ka lüürikat.Tema populaarsus oli üle Kreeka.Tema matuste ajaks peatati sõjategevus.Oidipusega ta ei võitnud
Tema teoseid:
Oidipus - "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast , loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe , nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased .
Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
Jutt käib noorest kuningast , kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta.
Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat.
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis.
Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja.
Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam . Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku , õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga.
Teose stiil on poeetiline , kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu.
Hybris - inimene ikka nõuab moraalset õigust,soovib ise oma kangust kontrollida.
Aristoteles ( 384 - 322 eKr ), Poeetika
Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks.Ja seda, nagu me ütleme,tõenäosusele või paratamatusele vastavalt.
Äratundmine