Ostuhulluse põhjused ja tagajärjed (0)

Ostuhulluse põhjused ja tagajärjed
Tsivilisatsioon areneb automaatselt sooritavate
toimingute hulga suurenemise tõttu
- ALFRED NORTH WHITEHEAD-
Mis võiks olla tänapäeval ostuhulluse põhjustaja ja mis on selle tagajärjed, miks lähevad inimesed hulluks odavate hindade pärast, nii et ostavad kaupa kokku ise et sellest aru saaksid või siis kui tuleb hull allahindlus siis minnakse kauplusesse seda saama ja siis lõpp kokkuvõttes nad lihtsalt tallatakse jalge alla, mille tagajärjeks võib olla inimese surm.
Arusaadav, et kliendid on täna hinnatundlikud, kuid kui süüvida asja sisusse, siis isegi praegu ei ole hind enamasti prioriteed nr. 1, kuigi kliendid nii väidavad ja kuigi see on reaalsus . (Lainsalu 2011)
Tüüpiline viga, mida tehakse, on see, et minnakse konkurendiga hinnasõtta ilma kliendile lisaväärtust andmata. See kurnab ära nii sinu kui ka konkurendi ning lõpp kokkuvõttes ei võida mitte kumbki. Leida tuleb lisaväärtused ja pakkuda neid soodsalt või tasuta juurde. See aitab eristuda ja võimalik, et saab vältida asjatut hinna- ja verevalamist. (Lainsalu 2011)
Kui nüüd meenutada 2011. Aastal kui lubati uksed maha murda kui odava suhkru juurde ei lasta. Kuidas turvamehed uksi kinni hoidsid, et rahvamass sisse ei saaks ja uksi päris maha ei lõhuks. Ning paar päeva enne seda oli üks inimene jalge alla tallatud. Samuti olid seisnud inimesed ka Tartu Prisma ees, oodates et saaksid kauplusesse sisse odavat toodet ostma aga neid lasti poodi ainult jao kaupa, kus samuti oli eelnevatel päevadel ostuhulluse tõttu jalge alla tallatud. Minu arvates on inimesed lihtsalt sõgedad odavate hindade pärast, käitu normaalselt ja rahulikult ja siis ei saa ju keegi viga. Milleks peab minema hulluks mingi suhkru või kohvi pärast, ega need enam maailmas või siis Eestis enam viimased pole.
Hinnatõusust pääsu ei ole. Tooraine hinnad, nagu suhkur, vili, kohv ja õli on maailmaturul kerkinud. Samas ei ole tootjatel, tööstustel ega kaupmeestel võimalik tarbida oluliselt vähem elektrit, kütust, tooraineid ja pakendimaterjali. See kõik mõjutab kauba hinda. (Merilai, 2011)
Kui tipptund on möödas ja rahvast poes hõredamalt, saaks alates kella seitsmest õhtul järele jäänud salatid , viilutatud lihatooteid või poolfabrikaadid maha müüa kuni -50% soodsamalt. Poleks vaja kraami ära visata või järgmisel hommikul millegi muuga trikitada. Osturallid ja müügipäevad näitavad seda, et eesti inimene on hinnatundlik ega vabane sellest niipea. Elu areneb tsükliliselt. Kui on masu , siis tehakse kulutusi vähem ja panustatakse sooduspakkumistele. Ainult kas tasub kõige selle nimel tallata jalge alla eneseväärikus, vaat see on iseasi . Elu lõpuni varusid ka ei soeta. ( Paavo 2011)
Inimesi just meelitab kõige rohkem ostma soodustooted, kus on ära mainitud kas teles või reklaamplakatitel, eriti mõjutab meid hinna summad , nt 0.99 või 1.99 eurot. Just see paneb meie mõistuse tööle, et see on ju odav, et ei ole kallis, mis vahest ka mulle mõjub sest ega minu ost tegemata ka jää.
Ostuhullus ja osturalli elavad vaatamata majandus surutisele rõõmsalt edasi, sest eestlastel on varude soetamine veres ja kui midagi odavamalt saab, võetakse kasvõi võlgu aga ost tegemata ei jää. 90% ostuhulludest on naised, nende suure tööstressi ja asjaoluga, et pärast tööpäeva minnakse pigem poodidesse kui koju, kus ootavad väsitavad majapidamistööd. Ostumaaniale on vastuvõtlikumad ka vanainimesed, kellele poodide kammimine on sageli ainsaks suhtlemise võimeliseks. (Niineberg 2010)
Müügiinimesed teevad suure vea, arvates, et hind on see põhiline, mis ostu puhul saab määravaks. Nad kuulevad seda asja tihti, siis muutubki reaalsuseks. Mis siis kui kliendid tahavad midagi muud kui peale odava hinna? (Lainsalu 2011)

Toote/teenuse taset, kvaliteeti

Klienditeenindust

Kompetentseid müügimehi

Toote kättesaadavust, mõistlikku tarneaja pikkust(lühidus)

Tehnilist tuge ja järelteenindust
Kokkuvõtteks
Eesti kauplustes ei ole rahul hindadega enamik eestlastest ja selles hulgas olen ka mina. Hinnad võiksid olla madalamad, vastavalt inimese rahakotile. Sest enamuste inimeste sissetulek on alla 300 euro või siis natuke üle 300 euro, mis ajab suhteliselt vihale inimesi. Sest hinnad aina tõusevad aga palk on ikka sama ning ega ei taha eriti tõusta ka.
Samuti ei poolda mina neid ostuhullusi, kus inimesed lähevad pööraseks ja hakkavad asju kokku krabama. Miks nad ei või normaalselt poodi minna ja osta omale asju mis on soodsad, ning kui on otsas siis on otsas. Aga selle krabamise ja möllu käigus ei saa mitte lapsed viga vaid ka vanurid ja selle tagajärjel saadakse viga või isegi surma.
Eestlased on kergesti mõjutatavad soodusmüükidest ja nendest hullult odavatest hindadest.
Kasutatud kirjandus
Lainsalu, E. (15.04.2010) Hinnaduell viib su viimse vere.
http://ap3.ee/blog/2010/04/15/Hinnaduell_viib_su_viimse_vere
Lainsalu, E. (05.08.2012) Mida kliendid tahavad peale odava hinna.
http://www.ap3.ee/blog/2011/8/5/mida-kliendid-tahavad-peale-odava-hinna
Loonet, T. (17.04.2010) Psühholoog: ostuhullus on eestlastel veres.
http://www.tarbija24.ee/251322/psuhholoog-ostuhullustus-on-eestlastel-veres
Paavo, V. (19.11.2011) Hullutavad odavmüügid ja ostupaanikas rumal rahvas.
http://ohtuleht.ee/452610