Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...
- galettil serveeritud meega glasuuritud küüslaugu ja punaveini-mädarõikakastmega Suitsumaitseline seakarree mozzarella ja 155.- päikesekuivatatud tomatitega serveeritud koos kartulipeekoni galetti, röstitud peedi ja koorese sibula-seenekastmega Parma sinki mähitud kanafilee 135.- serveeritud röstitud verigreibi bataadiporruraguu ja aprikoosi-tsillikastmega 3 PASTA Koorene pasta krevettide, lõhe ja 95. rannakarbilihaga Pasta päikesekuivatatud tomatite ja 95. juustukastmega MAGUSTOIDUD Panna cotta maasikakastmega 50. Sokolaadi fondant jäätise ja kirsikastmega 65. 4 Mangokook vaniljekastmega 50. Kohvipauside valikmenüüd VARIANT A 40 EEK
Külmakõrb Asukoht ja suuremad riigid Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Polaar- ehk külmakõrbed on need alad jäävööndis, mis on suurema osa aastast jääst ja lumest vabad. Polaar- ehk külmakõrbetes esineb ka kidurat taimestikku. Põhjapoolkeral paikneb see vöönd peamiselt mandripiirist põhja poole jäävatel saartel. Ta hõlmab suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus- polaaröö. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumen...
Kitosaan Sissejuhatus Mis on kitosaan? Omadused Kasutusalad Looduslik ja sünteetiline Kitiini saamine Kitosaani saamine Kitosaani rasvasiduva võime uurimine Puuviljamahla selitamine Argumendid Kitosaan Koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Ainuke looduses leiduv leeliseline polüsahhariid Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda lii...
Samal ajal on probiootikumide kasutamisel ka oluline mõju keskkonnasäästlikkusele Probiootikumid on bakterid ning defineeritud, kui ,,elavad mikroorganismid, mis õigetes kogustes toovad peremeesorganismile kasu" Lactobacillus rhamnosus, Enterococcus faecium Bacillus subtilis Joonis 1. Enterococcus faecium Esinevad looduslikult Suurendavad toiteväärtust Tagavad toidu parema väärindamise Suurendavad kalade ja krevettide kasvu ja ellujäämust Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene
Dorothy Johnson sündis 21. augustil aastal 1919 Savannahas, osariigis Georgia. Ta oli peres kõige noorem seitsmes laps. Tema isa oli krevettide ja austrite tehase ülem, aga ema oli kodune ja naudis lugemist. Aastal 1938 sai Dorothy Johnson teaduslikku kraadi Armstrong Junior College Savannahas, mis asub osariigis Georgias. Tänu suurele masendusele, võttis ta koolist vaba aasta ja läks tööle lastekasvatajana ja koduõpetajana kahe laste jaoks Miamisse, Florida osariiki. Siis sai ta võimaluse realiseerida oma unistuse lastearmastuse, hoolduse ja hariduse suhtes. Aastal
kasutavad energiaallikana mikroobe sisaldavaid kütuseelemente. Bioloogilist materjali energiaks muutvad robotid leiavad piisavalt kütust peaaegu kõikjal. Orgaanilist ainet leidub maakeral igal pool, näiteks puulehtedes ja metsapinnas või hoopis inimese uriinis ja väljaheidetes. Briti laboris 2003. aastal loodud esimene ökoloogiline robot EcoBot kasutas energiaallikana rafineeritud suhkrust toituvaid kolibaktereid. Kaks aastat hiljem valmis samas EcoBot-II, mis kasutas surnud kärbeste, krevettide koorikute ning mädaõunte lagundamiseks mudas elunevaid mikroorganisme. 2010. aastal valminud EcoBot-III demonstreeris, kuidas seediv robot on võimeline vabanema juba töödeldud biomaterjalist, et vältida robotit energiaga varustavate mikroobide mürgitamist nende enda tekitatud mustusega. BRLi robootik Ioannis Ieropoulos rääkis, et EcoBot-III kogub enda jaoks vajaliku toidu ja vee loodusest iseseisvalt.
turistimenüü. See ei tähenda siiski kehvavõitu rahvusvahelist turismitoitu. Pigem on tegu ökonoomse hinnaga komplekteinega, mis koosneb reeglina saiast, võist, supist, põhiroast ja magustoidust. Paljudes restoranides ja kohvikutes pakutakse ka teist taskukohast võimalust, milleks on prato do dia päevapraad. Mereannid: Parimaks mereannireklaamiks on tavaliselt restorani vaateaken, kuhu pannakse välja näidisekast külmutatud vähkide ja krevettide, austrite ja rannakarpide, meriahvenate ja merikeeltega Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul serveeritakse ohtra kapsa ja keedukartuliga ning kallatakse üle vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega
muu värvusega. Kulinaarses-kaubanduslikus klassifikatsioonis lähtutakse eeskätt krevettide suurusest ja seda mitte niivõrd loomakeste pikkuse, kuivõrd mahtuvuse tasandil. Krevetikaubanduses loetakse mõõtühikuks isendite hulka, mis mahub kindlasse kaaluühikusse. Selleks võib olla kas nael või kilo. Kehtib lihtne tõde mida väiksemate liigiisenditega on tegu, seda rohkem neid kaaluühikusse mahub. Sellest ka krevettide kaubanduslikud suuruskategooriad nagu "väike", "keskmine", "suur" ja "hiigelsuur". 12 Stockmanni hinnad Värsked toorained Austrid 23.- tk Krevetid 249.- kg Beebi kaheksajalg 209.- kg Kammkarbi liha 849.- kg Töödeldud toorained White tiger krevett marineeritud 384.- kg Krevett soolvees 384.- kg Vähisabad 325.- kg Keedetud krevetid 249.- Seepiad purgis 280g 94.- Naturaalne krabi 145g 219.-
Kliima · TEMPERATUUR: Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Lund sajab iga kuu ja kuna temp. ei lähe ka suvel üle 10kraadi, siis lund ei sula palju, kui üldse. Lund koguneb ja surub jääd üha enam kokku. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC · Aprillis võib termomeetri elavhõbedasammas langeda külmadel öödel -35ºC kraadini ja erandjuhtudel isegi alla selle. Külmatemperatuurid muudab talumatuks Gröönimaa lagedatel lumeväljadel pidevalt puhuv tugev tuul. Gröönimaal võib tekkida ka eriline tormi- piteraq, mille tugevus võib ulatuda 50m/s. · SADEMED: Aasta keskmine sademetehulk on 736mm. Põhja- Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on seal ...
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
kohaks Pandivere kõrgustik. Eestis on selle ala kaitseks vastu võetud seadus, millega piiratakse seal piirkonnas väetiste kasutamist [10]. Väetiste kasutamise tulemusena tekib aastas ~100 miljonit tonni lämmastikku. Seda on ligikaudu 100 korda rohkem kui 40 aastat tagasi, mil sattus loodusesse ~1 miljonit tonni lämmastikku. Vesiviljelus: Kalakasvatuse osatähtsus on viimase 20 aasta jooksul kasvanud. Ligikaudu 43% vesiviljelusest hõlmab mere- või riimveekeskkondi. Kala ja krevettide kasvatused toodavad lämmastik- ja fosforsaastet, mis võib tõsiselt mõjutada ümbritsevat veeökosüsteemi. Iga tonni kala kohta tekib 4266 kg lämmastiksaastet.[9] Linnad ja tööstused Suurimateks saasteallikateks on tselluloosi- ja paberivabrikud, toiduainetööstused ja olme. Nende tõttu tekib suurel hulgal reovett, mille kaudu satub lämmastik loodusesse. Reostuse protsent erineb riigiti, kuna reovee puhastuse tase on riigiti erinev. Probleemiks on ka
veidi sidruni- , apelsini- või laimimahla poolmetele. Seetõttu on tsitruselised peaaegu iga avokaadotoidu lahutamatu osa. · Avokaadot võib kombineerida nii soolaste kui magusate lisanditega, mistõttu sobib väga paljude toitude juurde. · Avokaado mahedus tõttu ei sobi avokaado tugevamaitselistesse toitudesse, sest seal läheb tema eriline maitse kaduma. · Kõige paremini sobib avokaado kana, kala, krevettide, fetajuustu, tomati, mee ja teiste õrnamaitseliste toiduainetega. · Avokaadot võib kasutada suppides, salatites, panniroogades, võietes, kastmetes ja magustoitudes. Oluline NB! Avokaado tuum ei ole söödav. Kuumutamine muudab avokaado kibedaks! Viljaliha muudab õhu käes kiirest värvi (piserda sidruni- , apelsini- või laimimahla). Dattel Kirjeldus Datlipalmid kasvavad subtroopilistel aladel ja kõrbetes. Pärsia lahe piirkonnast pärinev datlipalm on
Suurimad krevetisööjad ongi ameeriklased ,kes tarbivad aastas ligi 2,3 miljonit kilogrammi krevette. Krevetil on pikk lihaseline tagakeha , viis paari jalgu ja kaks pikka tunnalt. Mõned krevetiliigid sünnivad isastena ja muutuvad 18. Ja 30. Elukuu vahel emasteks. Sõltuvalt liigist võib kreveti tugev ja pool-läbipaistev liha olla roosa, kollane,hall,pruunikas,punakas või tumepunane. HARILIK SÜVAMEREGARNEEL (pandalus borealis) on üks krevettide tähtsamaid liike . On umbes 7-10 cm pikk ja punakasroosat värvi . Tuntakse ka kui roosa krevett. HIIGEL-TIIGERKREVETT (penaeus monodon) on teine väga tähtis liik , mis on enimlevinud ja kasutatav Kaug-Idas. Ka mustaks tiigerkrevetiks kutsutud hiigel-tiigerkrevett on 15-30cm pikk. USA's hakati 1983. Aastal krevette n-ö taastootma. Purustatud ja jahvatatud krevetiliha kuumutatakse mõni sekund tugeva surve all spetsiaalses masinas ,et valkusid omavahel siduda
· Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena. 6 · Viimaseid keeda kerges soolvees kõrgel kuumusel 5 minutit, kuni need saavutavad roosa värvuse. · Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada. · Krevettide perekonna suurim esindaja on hiidkrevett, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Roosakasoranzi kooriku all on õrn roosa liha. Tavaliselt müüakse selliseid krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti, keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. · Müügil on ka kuivatatud krevetid - väikesed kooritud krevetid, mida on kuivatatud päikese käes. Annavad mõningatele aasia roogadele ainulaadse maitse.
Lisa Kuumuta potipõhjas või ja prae hakitud sibulat- 1 tl Provence’i või Itaalia ürdisegu või 1 kotike rukolat või meelepärast salatisegu Klopi kastmeained kokku, maitsesta soola-pipraga ja ülejäänud puljong ja herned. Keeda 5 minutit ning küüslauku paar minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud näpuotsatäis tüümiani või 1 sl hakitud värsket peotäis-paar maisitšipse (meelepärase mekiga) sega nõrutatud krevettide või makraga. Tõsta tõsta potti ka spinat ja kookospiim. Kuumuta maapirn. Prae paar minutit ning lisa puljong või tüümiani serveerimiseks hakitud münti ja koriandrilehti ribadeks lõigatud salat, hakitud avokaado ja peaaegu keema ja võta pott tulelt. Püreesta supp kohvikoor. Keeda, kuni aedvili on pehme. Vala hulka
1. SISUKORD 1 Sisukord .................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4....
Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ..............................................................................................................................
angerjas, koha, haug ja erinevad karpkala, säga, tuura, vähkide ja konnade liigid. Selle tegevuse tulemusena on omal ajal Euroopasse sisse toodud mitmed võõrliigid, nagu vikerforell, ojapaalia, karpkala ja erinevad konnade ja vähkide liigid. Laguunides ja rannikuäärsetes tiikides paiknevates mereveekasvandustes kasvatati asukohast sõltuvalt huntahvenat, angerjat ja erinevaid meerikogre, meripoisuri, tuura, krevettide ja rannakarpide liike. Molluskikasvatus Molluskikasvatus on siiani jäänud ekstensiivseks vesiviljelusvormiks. See põhineb looduskeskkonnas kasvanud isenditel ja looduslikul toitumisel, aktiivset sekkumist ei toimu. Keerukate meetodite ja tehnoloogia abil on vaid võimalik looduse poolt pakutavat võimalikult hästi ära kasutada. Euroopa molluskikasvatusest moodustavad austrikasvatus ja rannakarbikasvatus kokku 90%
1. Akvaariumi hooldamine Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olem...
*Kui tekivad kõrvetised, siis süüa tihedamini ja väiksemad kogused. Võib lugeda lisaks „kõrvetised.ee“ *Kui peaks tekkima kõhukinnisus (näiteks raua preparaatidest), siis lisada oma menüüsse kiudainete rikkaid toite, täistera leib, täistera riis, täistera makaron, puuviljad ja kindlasti liikumine. Minimaalne on kõhu läbikäimine 1 kord päevas. Kõhukinnisust parandab ka magneesium. *Elavhõbeda tõttu vähendada suurte kalade ja krevettide söömist (tuuna kala), vältida ka alumiinium paberiga küpsetamist ja kui osta konserve, siis kindlasti purgi lahti tehes, kallata toit klaaskaussi. Kui süüa majoneesi, siis osta see klaaspurgis, mitte plastiku sees. *Raseduse ajal on olulised vajalikud mineraalid ja vitamiinid. *Võimalusel vältida säilitus- ja värvaineid. Teha ise kodus süüa ning mitte osta poolfabrikaate. *Veevajadus on raseduse korral suurem. Seda saab kindlaks teha on uriini värvuse järgi, kui
Samuti sisustatakse akvaariume dekoratiivelementidega ning loomulikult ka taimede ja kaladega (kalake.ee). Pilt 1. Kauplus Kalake Pilt 2. Kauplus Kalake seestpoolt 4 2. TEHTUD TÖÖD 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus 2.1.1. Magevee süsteemid Kokku on 13 süsteemi (400 L) pluss väiksed akvaariumid. Viimases süsteemis tuleb ka soola lisada peale hooldust, kuna see on riimveeline süsteem (666g soola). On ka väikesemad akvaariumid- krevettide, bettade ja vähkide omad, taime akvaarium ning poeväline taimenäidisakvaarium. Nende veemaht on väiksem ja neid puhastatakse nagu koduseidki akvaariume. Magevee süsteemide hoolduse puhul tuleb esmalt välja võtta voolu võrgust pump. Seejärel võtta kaks ämbrit ja biloogiline filter ja svamm välja võtta (Pilt 3) .Vajadusel võtta ka pump lahti ja ka see ära pesta. Svammid pestakse kraanivee all puhtaks ning biopallid pestakse
Praktilised näpunäited vere kolesteroolisisalduse mõjutamiseks · Loe toidu ostmisel etiketilt, kui suur on toidu ras- köögiviljatoitudes ära kasuta palju rasva ja rasvast va- ja kolesteroolisisaldus. liha, sest köögiviljad absorbeerivad endasse rasva · Vähenda subproduktide (eriti maksa ja maksatoo- n-ö varjatud kujul. dete), kalamarja, kalamaksa, krevettide, rasvase · Tavalised salatite kastmed (koor, majonees) on sealiha ja juustu tarvitamist. väga suure rasvasisaldusega, asenda need mahla, · Söö liha 34 korda nädalas mõõdukas koguses, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla, veini- jt kast- eelistades lahjat tailiha (kana- ja veiseliha). metega.
Valmistamine: 1. Lõigata üliterava noaga paberõhukesed viilud. 2. Valmistada õlist, palsamiäädikast, sinepist, soolast ja piprast kaste. 3. Panna lihaviilud taldrikule ning valada kastmega üle, peale raputada parmesani juustu. Jaanalinnu ja avokaadosalat Jaanalinnufilee, või, keedetud krevetid, avokaado, petersell, permesani juust, vürtsisegu, lehtsalat, pirn. Valmistamine: 1. Vasardada filee ning lõigata 2,5 cm paksusteks viiludeks. Sulatada või ja segada liha, krevettide, peterselli, juustu ja vürtsidega. 2. Pruunistada segu kuni krevetid ja liha on valmis. Tõsta paberile, kuivatada üleliigne või. Panna külmkappi jahenema. 3. Panna lehtsalat taldrikule, peale lihasegu, avokaado ja pirni viilud. Peale raputa kastet. Känguru medaljonid köögiviljade- ja värske mündikastmega Kängurufilee medaljonid, kartul, aprikoos, sampanja, kuivatatud ürdisegu, piparmündilehed, tzukiini, naeris, seller, sinepiseemned, mustad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
