Mereannid (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
011K
Mereannid
Referaat
Juhendaja : Milvi Kasemäe
Tallinn 2007
Sisukord
1) Sisukord lk. 2
2) Austrid lk. 3
3) Seepia lk. 4
4) Kaheksajalg lk. 5
5) Vähid lk. 6
6) Teod lk. 7
7) Karbid lk. 8
8) Krabid lk. 10
Austrid
Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal – seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana- Rooma kultuuris.
Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid , nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 20–50 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel . Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi «liha». Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12.
Kuidas austrit süüa?
Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes, sulatades nad üles mikrolaineahjus sulatusreþiimil või selle puudumisel korduvalt 40-45 ºC veega üle valades. Seejärel eraldatakse auster karbist ja lisatakse toidule. Toasoojas aeglaselt üles sulanud austrid võivad kergesti rikneda ega ole toiduks kõlblikud. Austreid pannakse nii koorekastmetesse kui suppidesse , ka grillitakse.
Seepia
Seepia ehk tindikala on loomade perekond limuste hõimkonna peajalgsete klassi kümnehaarmeliste seltsist. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia, kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks . Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Tindikalaks nimetatakse seepiat sellepärast, et ta kaitseb ennast vaenlaste eest tindinäärme nõrega, mille ta paiskab hädaohu korral välja. Tint omandab seepiale sarnase kuju ja peibutab vaenlast , ja selle hajumine muudab vee sogaseks. Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada.
Kuidas seepiat süüa?
Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, vürtse, rosinaid, piiniaseemneid ja teisi lisandeid. Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga . Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom.
Kaheksajalg
Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Ta on hästi relvastatud. Kombitsaid katavad lugematud iminapad . Lähedasel sugulasel – kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised. Papagoi nokka meenutavad vägevad lõuad purustavad nagu muuseas paksu molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks suuremaid olendeid . Tema ohvriteks langevad kalad, karbid ja krabid. Risti ei löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees. Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi iseennast õgima, hammustades endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut.
Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis . Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal. Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks.
Vähid
Vähid on veeloomad . Öeldakse, et vähid on sama olulised vees nagu putukad maismaal. Kuna vähke leidub kõikides veekogudes tõesti väga rohkearvuliselt, on neil suur roll kogu veekogu toiduahelates ja aineringes. Peaaegu kõigi kalade eksisteerimine sõltub suurel määral vähkidest, mõned toituvad neist kogu elu jooksul, teised pärast marjaterast koorumist . Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust. Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates. Enamik neist elutseb veekogu põhjal või ujub vabalt ringi, kui leidub ka kinnitunud liike - näiteks ka meie randades veealustele esemetele kinnitunud tõruvähid. Vähkidest parasiidid elavad teiste loomade küljes. Mõned vähid on suutnud kohaneda eluga maismaal. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestist on leitud 326 mitmesugust liiki, selle arvu poolest on vähid meie looduses putukate järel teisel kohal. Vähkide kehamõõtmed varieeruvad väga suurtes piirides - on olemas nii umbes poole millimeetri kui 80 cm pikkusi vähke, kõik ülejäänud mahuvad sinna vahele. Sama mitmekesine nagu suurus, on ka vähkide kehakuju , kehaosade ehitus, värvus, liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused. Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid , teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.
Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega.
Teod
Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides . Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna.
Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod.
Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk .
Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest.
Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku. Teod hingavad kopsuga ja peavad tunnis 7-9 korda veepinnale hingama tõusma.
Labatigude koda on keerdunud ühes tasapinnas.Labatigudest suurim on sarvtigu.
Ematigude kojad on mudakuke kojast ümaramad ja keerdunud vastupäeva.
Punntigude kojad on väikesed, õrnad ja kergesti purunevad.
Karbid
Elavad veekogude põhjaliivas.Eesti mageveekogudes on enam levinud järvekarp, jõekarp ja rändkarp. Haruldaseks on muutunud ebapärlikarp, kelle kodadest võib leida sinna sattunud liivaterade ümber moodustunud ebapärleid.
Karbi koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht , selle all on portselankiht ja sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht.
Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad filtreerivad endast läbi vett. Veest saavad karbid planktonit toiduks ja samuti hingamiseks vees lahustunud hapnikku.
Meres elab samuti mitmeid karbiliike, näiteks südajas rannakarp , balti lamekarp jt.
Krabid
Krabiliste ladinakeelne nimetus on Brachyura. Nende õrn keha on kaetud kitiinist kestaga ning nad on laia ja lameda pearindmikuga ja selle alla on kõverdunud väike tagakeha.
Paljude merede liivarandadel sibab ringi tuhandeid krabisid, teised leiavad varju veekogude kaldakoopais.
Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad.
Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest .
Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid.
Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik.
Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja enda vaenlasi eemale peletada.
Kasutatud kirjandus
http://www.postimees.ee/010204/lisad/arter/toit/119695.php
http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass.ht m
http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?K
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.ht m
http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=37
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/teod.ht m
http://www.miksike.ee/