Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MEREANNID (0)

1 Hindamata
Punktid
MEREANNID
Kaia   Teder  
K112
Mereannid
Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või 
looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda 
inimene tarvitab toiduks.
Kõige tähtsamad mereannid 
on  kalad  ja veeselgrootud.
Liike
Krabid
Austrid
Rannakarbid
Vähid
Kaheksajalg
Krevetid
Jms
Austrid
Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid 
nii Vana-Hiina kui ka Vana- Rooma  kultuuris.
Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed
 Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud 
kasvandustest.
Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat.
Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-
roogade  maitsestamiseks
Väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodial ikaks, vitami nidest 
on olulisel kohal B12.
Toorelt  ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud 
austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades 
toitudes.
Austreid pannakse ni  koorekastmetesse kui  suppidesse
ka gril itakse.
Austrikarbid avatakse spetsiaalse paksuteralise ja lühikese 
austrinoaga
Austrite kvaliteedi säilitamise ja parema tervise tagamiseks 
tuleb nad  pakkida  24 tunni jooksul pärast püüdmist.
Tuleb pakkida  horisontaalselt , nõgus pool alla.  Pakendid seotakse kõvasti kinni.
Krevetid
Sõltuvalt liigist võib kreveti tugev ja pool-läbipaistev liha olla  roosa
kollane,hall,pruunikas,punakas või tumepunane(söödav keha ja  sabaosa ).
Värskeid keeda kerges soolvees kõrgel kuumusel 5 minutit, kuni need 
saavutavad roosa värvuse. Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või 
vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib 
neid veinis hautada.
Kuigi juba möödunud sajandi 30.  aastatest  on teada, et krevette saab ka 
kultuuris kasvatada algas nende märkimisväärne tootmine alles 1970- datel, 
kuid sealt alates on mahud järsult suurenenud.
Krevette süüakse  omaette  toiduna ning lisandina paljudes toitudes.
Kaheksajalg
Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka  vintske . Seepärast tuleb teda 
kõigepealt  keeta , et liha pehmeneks.
Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse koos 
tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga.
Müüakse ettevalmistatud värsket
 ja külmutatud kaheksajalga,
 samuti suitsutatud ja konservitud.
 Kaheksajala kaheksa  haarmed  ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus 
ja soolikad  visatakse  minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada 
makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. 
Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes 
piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga  Jaapanis .
Krabi
Elusana roosakaspruuni värvusega krabi  vahetab  keetes värvi ja muutub 
oranžikaspunaseks. 
Üldjuhul müüakse krabisid juba keedetuna, kuid leidub ka värskeid. Seejuures saab 
kehast pruuni  krabiliha , jalgadest ja sõrgadest aga valge liha.
 Kõige paremini maitseb see äsjakeedetuna ning külma  kastme  või majoneesiga 
ülevalatuna. 
Kammkarbid
Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha.
Külmadel kuudel on maitse parem.
Värsketel ja külmutatud karpidel on tuntav vahe mahlasuses ja tekstuuris. 
Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio’na ja 
ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis,  pannil  
lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub 
maitse oluliselt intensiivsemaks.
Üleküpsetades kummine.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Austerkarplased
http://et.wikipedia.org/wiki/Mereannid
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mereannid/13CF5/ #
Auster
http://www.annaabi.ee/Mereannid-m16997.html
http://
eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2008:118:0035:0038:ET:PDF
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mereannid/13DCA/ #
Krevett
http://www.annaabi.ee/m.php?i=87139&mode=3
http://mereorganismidekultiveerimine.weebly.com/krevetikasvatus.html
Google pildid 
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mereannid/141C6/ #
Kaheksajalg
http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?K
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mereannid/13DC9/ #
Krabi
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mereannid/141C7/ #
Kammkarbid
TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! 

Document Outline

  • Slide 1
  • Mereannid
  • Liike
  • Austrid
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Krevetid
  • Slide 8
  • Kaheksajalg
  • Slide 10
  • Krabi
  • Kammkarbid
  • Slide 13
  • Kasutatud kirjandus
  • Slide 15
  • TÄNAN TÄHELEPANU EEST ! 
Vasakule Paremale
MEREANNID #1 MEREANNID #2 MEREANNID #3 MEREANNID #4 MEREANNID #5 MEREANNID #6 MEREANNID #7 MEREANNID #8 MEREANNID #9 MEREANNID #10 MEREANNID #11 MEREANNID #12 MEREANNID #13 MEREANNID #14 MEREANNID #15 MEREANNID #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaia t. Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Mereannid
18
doc

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar.................................................................

Toiduainete õpetus
Mereannid
17
doc

Mereannid

hulka aga kaheksajalg, kalmaar, ja seepia. Neid leidub meredes päris palju. Eriti soojemates vetes. Aga leidub ka jahedates vetes nagu Põhjameres, eriti krevette, mida püüavad norrakad ja rootslased. Isegi meie Läänemeres võib neid leiduda, kuigi neid on vähe . Eestist vetest võib näiteks leida sinimerekarpe, söödav rannakarp. Meie, eestlaste, toidulaual on kõige enam kasutusel jõevähid, kuna neid leidub ka meie vetes ja seetõttu teatakse neid ka kõige rohkem. Teised mereannid jäävad juba delikatesside alla. Kõige rohkem süüakse molluskeid ja peajalgseid Aasia maades. Kuid ega mõningad euroopa maad ka alla ei jää. Näiteks süüakse päris palju krevette, vähke ka. Kuid jõululaual (julbård) leidub ka palju kalatooteid ja teisigi merande, nagu krevette, krabisid, karpe jne. 2 3. MOLLUSKID 3.1. KARBID

Toitumisõpetus
Mereannid
15
doc

Mereannid

Värsked toorained Austrid 23.- tk Krevetid 249.- kg Beebi kaheksajalg 209.- kg Kammkarbi liha 849.- kg Töödeldud toorained White tiger krevett marineeritud 384.- kg Krevett soolvees 384.- kg Vähisabad 325.- kg Keedetud krevetid 249.- Seepiad purgis 280g 94.- Naturaalne krabi 145g 219.- Rannakarbid erinevad maitsed 340g 45.- 13 Kokkuvõte Mereande saab kasutada erinevates roogades. Neid saab keeta, hautada, kuid süüa ka toorelt. Mereannid on suurepärased toiduained, mida tarbida siis, kui tahetakse vaheldust igapäevasest toidust. 14 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karbid http://nammy.pbworks.com/Austrid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2173_2151.html http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9- 16_OK.pdf http://tiguteek.wordpress

Toiduainete õpetus
Referaat mereannid
11
doc

Referaat mereannid.

Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ...................................................................................................................................5 Seepia................................

Kokandus
Mereannid
10
odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal ­ seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 20­50 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austri

Kokandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun