Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"The Hours" arvustus: depressiivsed ja tänamatud naised (0)

1 Hindamata
Punktid
Ehtne draama – depressiivsed ja tänamatud naised
Film põhineb Michael Cunninghami teosel „ Tunnid “ ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos „Proua Dalloway “ mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi , et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust.
Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf ( Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu „Proua Dallowayd“ Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses. Vaatamata sellele tundus Virginia tüdinud, ei hinnanud mehe ponnistusi ning käitus nagu tänamatu jõmpsikas.
Teiseks naiseks on 1950ndatel Los Angelese äärelinnas elav rase depressiivne koduperenaine Laura Brown (Julianne Moore). Ta elus tundub justkui kõik hästi olevat – elu kaunis majas , toetav abikaasa, kes teda hindab ja armastab ning väike armas poeg Richie. Sellegi poolest on ta kõigest sellest tüdinenud ning tunneb järsku, et ta elul pole peale pere eest hoolitsemise muid eesmärke. See paneb ta käituma nii šokeerivalt, et sellel on tugevad mõjud lähedaste edaspidisele elule. Mõneti võib ka süüdistada tollast ühiskonda, kus naine pidigi olema keep-smiling ilu- ja tarbeese ning erilist sõnaõigust polnud.
Kolmas naine on tänapäevasel ajal New York ’is elav Clarissa Vaughan (Meryl Streep), kes parasjagu korraldab pidu oma aidsihaigele sõbrale ning endisele kallimale, Richardile. Clarissa elab tüdruksõbraga, kes ei mõista ta depressiooni ning on Clarissale vaid lohutuseks ja voodisoojendajaks. Ta on pühendunud sureva Richardi eest hoolitsemisele ning tema isiklik elu on tagaplaanile jäänud.
Paralleele tõmmates segunevad kõik kolm lugu üksteisega ning film saab ühtseks tervikuks. Samas on raske välja lugeda „Proua Dalloway“ lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani „Tunnid“. Film on tõeliselt oma žanri – draama – vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja . Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese heaolu veidi rohkem hindama. Samuti on Laura Browni valik hirmutav. Tekkisid küsimused, et mis selle naise peas toimus ning ehk oleks saanud kuidagi teisiti toimida.
Kogu filmi saab kokku võtta märksõnadega depressiivsed ja tänamatud naised. Neid kõiki ühendasid sügavad mentaalsed probleemid, masendus ning võimetus-nõuetus sellega kõigega toime tulla. Ning seetõttu ei soovitaks seda vaadata depressiivsusele kalduvatel naistel, sest ega see olukorda arvatavasti paremaks ei tee.
The Hours-arvustus-depressiivsed ja tänamatud naised #1 The Hours-arvustus-depressiivsed ja tänamatud naised #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirsipunane Õppematerjali autor
Hindeks 5- (mõned kirjavead)

Sarnased õppematerjalid

A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik, purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg. Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt. ,,KARGE MERI"(1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona,

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Lienarde lõi silmad häbelikult maha. Gisquette vaatas talle otsa ja tegi sedasama. Noormees jätkas naeratades: «Seda oli üsna lõbus vaadata. Tänane moralitee on aga eriti pühendatud Flandria printsessile.» «Kas ka karjuselaule lauldakse?» päris Gisquette. «Vuih,» ütles võõras, «kuidas seda tohib ühes moralitees? Ei maksa zanre segi ajada. Jandis, jah, seal palun väga.» «Väga kahju,» ütles Gisquette, «tookord võitlesid Ponceau purskkaevu ümber metsikud mehed ja naised omavahel ja laulsid igamoodi hoiakutes oma laulukesi.» «Mis paavsti saadikule kõlbab,» ütles võõras kuivalt, «ei kõlba printsessile.» «Ja neil oli veel kaasas,» seletas Lienarde, «palju puhkpille, millel mängiti suurepäraseid viise.» «Ja et jalutajad oleksid ennast värskendada saanud,» jätkas Gisquette, «pildus purskkaev kolmest avast veini, piima ja magusat jooki, mida igaüks võis juua.»

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun