(töötamine nii sise- kui ka välistingimustes). · Ametikohal kohaldatakse summeeritud tööaega ja öötööd, mis tähendab, et töötatakse vahetustega. Töö iseloom · Patrullpolitseiniku tööks on patrullimine, ennetada, tõkestada ja avastada korrarikkumisi, teenindada politsei hädaabinumbrile 112 laekunud väljakutseid, menetleda väärtegusid, teha liiklusjärelevalvet, võtta vastu avaldusi süütegude kohta ning teha vajaduse korral esmaseid menetlustoiminguid. Isikuomadused · Patrullpolitseinik peab käituma eetiliselt, olema paindlik, inimesele orienteeritud ning oskama rakendada oma õigusteadmisi. · Tööülesannete täitmisel tuleb kasuks hea suhtlemisoskus, otsustusvõime ja enesedistsipliin. · Korrarikkumiste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilist jõudu ja oskust relva käsitseda, seetõttu peab patrullpolitseinik olema treenitud, tasakaalukas ja otsusekindel.
Tõendite kontrollimine kujutab endast tõendite kvaliteedi selgitamist ehk teisisõnu selle selgitamist, kas a) asitõendit saab lugeda antud kriminaalasja juurde kuuluvaks (tõendi kuulubuse selgitamine) ja b) tõendit saab lugeda lubatavaks (tõendi lubatavuse selgitamine). Tõendi kuuluvuse kontrollimisel selgitatakse, milline on antud tõendi seos uuritavas kiminaalasjas tõendamisele kuulvate asjaoludega. Mõnikord on tõendi kuuluvuse selgitamiseks vaja läbi viia ka täiendavaid menetlustoiminguid. Näiteks kui sündmuskohalt leitud sõrmejälgede kuuluvuse tuvastamiseks määratakse ekspertiis. Tõendi lubatavuse kontroll sisaldab: - tõendi vormi lubatavuse kontrolli; - tõendi kogumise korra kontrolli; - tõendi allika kontrollimist. 7. Prokuröri pädevus kohtueelses menetluses lk. 50-51 Prokurör on kohustatud kohtueelses menetluses selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses
soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008 8 3. KOHTU PRAKTIKA Menetlustoiminguid tuleb ette kõikides haldusmenetlustes. Menetlustoimingu piiritlemine toimingust, haldusaktist ja eelhaldusaktist on keeruline. Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlõng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus. Kui menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis
esitab talle küsimusi. Advokaadi eesmärk kohtuvaidluses on veenda kohut kliendi seisukohtade õigsuses. Lisaks kinnitab advokaat kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju, tegutseb pankrotihalduri, vahekohtuniku ja lepitajana jne. Ainult advokaatidel on õigus osutada riigi õigusabi ehk õigusteenust seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis isikule, kes ei suuda selles eest tasuda. Ainult vandeadvokaadid saavad teha menetlustoiminguid Riigikohtus. Tänapäeva keerulises õigusmaailmas ei saa advokaat olla märkimisväärselt hea asjatundja igas õigusvaldkonnas, üldsõnalised nõuanded võivad aga kliendile osutuda praktikas kasutuks. See eeldab ka advokaatidelt spetsialiseerumist konkreetse valdkonna sügavamale tundmisele. Advokaat on õigusteenuse osutamisel sõltumatu. Ta juhindub seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest, kutse-eetika nõuetest, headest tavadest ja südametunnistusest
kliendi huvidega. Õigusbüroo ja selle juristid ei tohi samas asjas esindada või kaitsta kahte või enamat klienti või osutada neile muud õigusteenust, kui nende isikute huvid on vastuolus. Kliendi konkurents teiste ettevõtjatega või isikutega ei ole huvide konflikt käesoleva Lepingu tähenduses. 2.3 Leping annab õigusbüroole õiguse teha kohtus kliendi nimel kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid, välja arvatud hagist või kaebusest loobumine, hagi või kaebuse õigeksvõtmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud üksnes kliendi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud loal. Halduskohtumenetluses kehtivad märgitud piirangud analoogselt. 2.4 Õigusbüroo tegutseb kliendi juhiste piires. Õigusbüroo ei ole kohustatud kontrollima
3.3. Pädevus HMS § 68 lg 1: Kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada: - seaduses sätestatud juhul; - pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan. 3.4. Menetluse läbiviimine Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab uue haldusmenetluse läbiviimist. Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule põhimõtteliselt korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine. 3.5. Menetluse lõppemine HMS § 70 lg 1: Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded.
põhimõtteid, täpsustada menetluse vormilisi üksikasju. Lisaks võib haldusorgan 5 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 54. 5 omaalgatuslikult rakendada seaduse ulatuses abinõusi, mis menetlust parandavad või kiirendavad. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoiminguid tuleb teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja piirid on paika pandud seadustes või määrustes.6 2.5 Uurimispõhimõte Nii halduskohtumenetluses kui ka haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid. Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes
Kui lapse seaduslik esindaja nõuab teiselt vanemalt elatise väljamõistmist, siis saab teise isiku huvide kaitsel kohtusse pöördumisena vaadelda näiteks vanemat. Eraldi on sätestatud esindaja määramine kohtu poolt (näiteks protsessiteovõimetule isikule ja alaealisele hagita perekonnaasjades). Lisaks advokaadiesindusele saab kasutada nõustaja instituuti (TsMs § 237). Nõustaja kaudu ( st nõustaja ise ei saa menetlusosalise nimel teha) võib menetlusosaline sooritada menetlustoiminguid igas kohtuastmes. VÕISTLEVUSE PÕHIMÕTE Tsiviilkohtumenetluses on võistlevuse printsiip Eesti taasiseseisvumisest peale. Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust. Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja soov on vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse
Juriidilist isikut võib esindada juhatuse liige (seaduslik esindaja) või esindama volitatud lepinguline esindaja, kusjuures esindaja osalemine ei piira juriidilise isiku seadusliku esindaja osavõttu menetlusest. Lepinguliste esindajate loetelu sätestab TsMS § 218, kusjuures eelkõige võib lepinguliseks esindajaks olla advokaat või isik, kes on õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppe- kava jt seaduses toodud isikud. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Eesti Vabariigi vastu esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub menet- lusese2. Esindusõiguse erisused sätestab TsMS.
Õigus teha avaldusi ja märkusi 3. Õigus saada menetluse kohta teavet 4. Õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid 5. Õigus esitada kaebusi täitetoimingute tegemise peale Kohustused: 1. Kohustus tasuda teatud juhtudel ettemaksu 2. Kohustus tasuda hagi tagamise puhul ka kohtutäituri tasu 3. Menetluskulud jäävad tervenisti sissenõudja kanda, kui ta jätab kohtutäituri informeerimata sellest, et nõue on juba täidetud ning kohtutäitur teeb menetlustoiminguid seega ilmaasjata. 2) Täitemenetlusega seotud isikud (manukas, vara hoidja, vara valitseja) Manukas Üks täitemenetluse spetsiifiline osaline, kellel on menetluses sisuliselt tõendi funktsioon (manukas on sisuliselt tunnistaja). TMS nõuab manuka viibimist mitmete täitetoimingute juures. Vaja kutsuda: kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alus eeldada kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi
RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 2. Riigikontrolli menetlustoimingud. Menetlustoimingutega selgitatakse toetuse või eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse või eraldise kasutamise õiguspärasust. ● teabe nõudmine ● seletuse võtmine ● vaatlus Menetlustoiminguid võib teha menetlusteates volitatud isik (Riifikontrolör võib igal hetkel). 3. Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontroll ei või avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid kontrollimise tulemuste kohta enne kontrolliaruande avalikustamist. Kontrolliaruanne võib sisaldada tähelepanekuid, hinnanguid ja ettepanekuid kontrollitavatele. Enne allkirjastamist tutvustatakse kontrolliaruannet asjassepuutuvatele. Kontrollaruande avalikustamine on kohustuslik
4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme. Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist MKS §-s 49 sätestatud alustel. lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu
Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. § 214. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed (1) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes. (2) Iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle
Haldusõigus Kevad 2011 · pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan. Menetluse läbiviimine Toimub menetluse uuendamine, mis tähendab uue haldusmenetluse läbiviimist. Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei tule põhimõtteliselt korrata. Uuendatud menetlusest tuleb taotlejat ja teisi menetlusosalisi teavitada, tuleb tagada menetlusõigused, sh ärakuulamine, peab toimuma põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine. Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Laienevad kõik üldised haldusaktile kehtestatud nõuded. Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui
rahuldamine; suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele; tagada kinnipeetavate tööhõive; tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus; teha 6 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 6 kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta
arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. (2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. § 12. Õigus- ja teovõime haldusmenetluses (1) Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. (2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. § 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses (1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. (2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.
pole objektiivselt kontrollitav, kuid seaduses on sellisele tegevusele määratud karistus, seega kokkuleppeliselt on selline tegevus karistatav kuid objektiivselt pole võimalik kontrollida selle tõepärasust. · Vormilisus õigus kujuneb läbi kindlaksmääratud menetluses tehtud vormiliste otsuste. Veendumus mingis kogukonnas ei vii veel seaduse/normi kehtima hakkamiseni vaid kehtima hakkab see peale seda kui see on omandanud peale menetlustoiminguid õigusakt või kohtulahendivormi, muutub see objektiivse õiguse osaks. Õigusele on omistatud ülesanded, mida see peab ühiskonna tegema, et oleks tagatud kõigi heaolu. · Korrafunktsioon- Õiguse ülesanne on tagada inimeste vahelistes suhetes ja inimeste suhetes riigiga kord. Määrab kindlaks suhetest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastuse piirid ja nende teostamise korra ehk menetluse. Enamik kodanike järgib õigust vabatahtlikult.
see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses järjekorras on vaja kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks teha (3-1-1-103-13). Menetlusrollid - § 16, § 17, § 14. Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest.
kirjaliku hoiatuse. §91 (1);(2) 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalistele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. §68 (1) 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? 1) kaasata spetsialiste ja eksperte; 2) teha käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju; 3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju; 4) teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme;
§ 36. Haldusorgani selgitamiskohustus (1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. (2) Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi. 44 RKHK 3-3-1-90-04: "Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu
edasi. Riigikohus arutab vaid selliseid asju, kus ringkonnakohus on oma lahendi teinud. Territoriaalne kohtualluvus: määrab asja alluvuse üheliigiliste kohtute vahel sõltuvalt nende tegevuse territooriumist. Eestis on 4 maakohut ja milline kohus peab asja lahendama, ongi kohtualluvuse probleem. Igal kohtul on oma territoorium, mida ta teenindab. Üldine kohtualluvus: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid. Sellisel juhul hagi teise kohtusse esitada ei saa, samuti ei saa toimingut teha teises kohtus. Üldise kohtualluvuse korral esitatakse hagi kostja elu- või asukoha järgi. Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul: sellega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Hagejale on antud võimalus valida kohut, kuhu hagi esitada.
esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustajale ei ole seatud mingeid nõudmisi tema õigusalaste teadmiste osas. Referaadi autor teab enda praktikast, et halduskohus ei ole teinud takistusi nõustajana menetluses osalemiseks, kuid seejuures jälgib halduskohus, et nõustaja ei väjuks endale seadusega antud võimaluste piirest ega püüaks istungil esitada taotlusi või teha menetluse kestel menetlustoiminguid. Halduskohtus kuulab kohus nõustaja selgitused ära ning peale selgituste protokollimist palub menetlusosalisel nõustaja selgitused kas kinnitada või loobuda nõustaja poolt antud selgitustest. Kui menetlusosaline loobub nõustaja poolt antud selgitustest, siis loetakse, et menetlusosaline selgitusi andnud ei ole. 16 Riigikohus oma 10. jaanuari 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-85-06 (RT III, 19.01
seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule süüdistuse esitamise. Prokuratuur menetleb kuritegusid koostööd järgmiste uurimisasutustega: Politsei ja Piirivlaveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu ja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Peale eelnevate uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Prokuratuur on kaheastmeline koosnedes Riigiprokuratuurist kui kõrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega
ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine. Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne Kõikide kohtumenetluste puhul palutakse pärast kirjaliku menetluse lõppemist pooltel ühe kuu jooksul osutada, kas ja miks nad taotlevad kohtuistungi korraldamist suuliste seisukohtade esitamiseks. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab Euroopa Kohus, kas kohtuasjas on vaja menetlustoiminguid, missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade esitamiseks; nimetatud istungi kuupäeva määrab kindlaks president. Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekandes on tehtud kokkuvõte osapoolte esitatud asjaoludest ning argumentidest. See ettekanne tehakse avalikuks kohtumenetluse keeles kohtuistungil. Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek
kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Dispositiivsuse põhimõte Dispositiivsuse põhimõte tähendab menetlusosaliste õigust käsutada oma menetlusõigusi. Kohtuasja algatamine ja hagi ulatus, samuti hilisem menetluse käik olenevad poolte poolt esitatavatest taotlustest. Kohus ei tee menetlustoiminguid ilma vastava taotluseta. Dispositiivsuse põhimõte avaldub eelkõige hageja õiguses esitada hagi ja määrata oma õiguste kaitse ulatus (määrata hagi alus ja ese), pooltel on õigus esitada tõendeid, leppida kokku tõendite liigis, lahendada vaidlus kompromissi sõlmimisega. Riikliku õigusemõistmise monopoli põhimõte Õigusemõistmise monopoli põhimõte, mis on muudes menetlustes (kriminaal-, väärteo- ja
Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab end ise, juriidilise isiku kui menetlusosalise õigusi teostab ja
korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitisse ja ruumi, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda ka maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus
niku vastu kogutud tõendid. Distsiplinaarvastutuse karistuslikust kontseptsioonist lähtuvalt võib sea- da kahtluse alla enne menetluse formaalset algatamist kogutud tõendite õigus- ning seaduspärasuse. Distsiplinaarmenetluse liiga kergekäelist häbimärgistavat mõju aitaks vältida, kui menetlus algatataks mitte süüdistuse koostamisega, vaid menetleja otsusega. Niimoodi käivitunud legaalse menetluse käi- gus kogutaks tõendeid ja teostataks muid menetlustoiminguid, mille tulemusel koostaks algataja süü- distuse või lõpetaks menetluse, kui tõendid ei kinnita kahtlust distsiplinaarsüüteo toimepanemise osas. Kui aga distsiplinaarmenetlust vaadelda kui üht personalijuhtimise vahendit, ei peaks ametniku käitu- misele hinnangu andmine olema ülemäära formaliseeritud ning detailne. Distsiplinaarmenetluse for- maalse algatamise instituut koormaks põhjendamatult algatajat ning vähendaks sisuliste asjadega tegelemise aega
Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms. Erandlikult on mõne menetlustoimingu puhul siiski võimalik esindaja kasutamine välistada ja seaduse järgi peab menetluses osalema menetlusosaline ise. Esindus võib olla seadusjärgne või lepinguline. Füüsilise isiku esindus erineb juriidilise isiku omast selle poolest, et teovõimeline füüsiline isik esindab
haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast.
Sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos), Konkurentsiamet (konkurentsialases kuriteos), Justiitsministeeriumi vanglate osakond (vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos), Keskkonnainspektsioon (keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos). Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 9 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest;
tekitamine. Näiteks haldusaktiks on avaliku koosoleku registreerimine, erinõuetega tegevusala kandmine majandusregistrisse, välismaalase üheajalise töötamise Eestisse registreerimine jne. Toimingute puhul on oluline eristada neid menetlustoimingutest. Toimingud, mis toimuvad haldusmenetluse raames (isiku ära kuulamine, taotluse vastuvõtmine, maksumenetluses tehtud kontrollakt, ekspertiisi määramine jne). Menetlustoiminguid saab vaidlustada üksnes koos põhiaktiga. Toiming peab olema ka tehtud seaduse alusel. Toimingu õiguspärasuse analüüs näeb välja täpselt samasugune nagu haldusakti puhul. Toimingu puhul on mänguruum suurem. Veel on õiguslikult siduvad mõned heakskiidud. (tegemist ei ole haldusaktiga vaid toiminguga) Haldusakti mõiste ja tunnused Haldus kui eesmärgistatud tegevus on protsess, mis kujutab endast administratsiooni üksteisele järgnevate toimingute kompleksi
3. 2.4. Menetlusosaliste õigused. Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Menetlusosaliste põhiõigused: 1. Õigus informatsioonile – tugineb PS-le
640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. (MKS § 67 lg 3) 32. Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert? Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. (MKS § 68 lg 1) 33. Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha? Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. (MKS § 72 lg 1)
koolituste ning treeningute, sest just sellistel üritustel saab ka politseinik oma silmaga veenduda, milline on abipolitseiniku ettevalmistus ja motivatsioon politseid igapäevatöös aidata. Küsitluse tulemustes selgus, et mõlemad osapooled näevad olulist probleemi abipolitseinikele seadusega antud pädevustes, mis ei võimalda paljudel juhtude neil praktilises töös täiemahuliselt osaleda. Näiteks ei ole abipolitseinikul pädevust viia läbi teatud menetlustoiminguid, mis on enamasti just seotud paberimajandusega. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigust koostada protokolli liiklusrikkujale või näiteks liiklusõnnetuse asjaolude kindlaks tegemise kohta. Erilist probleemi nähakse iseseisva pädevusega abipolitseinike (IPAP) kaasamises, sest kuigi neil on õigus politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning mitmed abipolitseinikud
toimunu. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;
78, 523) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUALLUVUS Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
olulisete asjaolude kohta. Haldusmenetluse keeleks on eesti keel. §3 Menetlusosaliste õigused Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le
Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kuriteos kahtlustatava ning teda õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelne menetlus eelneb süüdistuse esitamisele ning kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku §213 sätestab prokuratuuri rolli kohtueelses uurimises: (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid; 2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku; 3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;
Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid ehk menetlusnormid Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhte), tingimusi, kuidas mingite asjaolude esiletulekul tuleb käituda. Materiaalõiguse normid: 1) ei rakendu iseenesest; 2) eeldavad, et subjekti mitteõiguspärase ehk õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada protsessuaalõiguse normides sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda; need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid. Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt tsiviilmenetluse normid). Täielikud ja mittetäielikud normid Seletavad normid- määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku
olulisete asjaolude kohta. Haldusmenetluse keeleks on eesti keel. §3 Menetlusosaliste õigused Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le
5. esimese astme kuritegu, mis kahjustab eesti elanikkonna elu ja tervet, riigivõimu teostamisel ja kaitset keskkonda. Süüteo toimepannud: 1. eesti kodanikud 2. välisriigi kodanikud 3. kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR). Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks)
eeltingimuse Riigikogu liikme ja teiste kõrgete riigiametnike kahtlustatavana kinnipidamiseks ning nende suhtes tõkendi kohaldamiseks, vara arestimiseks ning läbivaatuseks ilma Riigikogu nõusolekuta. Eelnõu algses variandis eelkirjeldatud muudatust ei olnud. Eelnõu materjalidest selgub, et muudatuse algatas õiguskomisjon. Seletuskirjas on eelnõu teksti juurde märgitud üksnes see, et kaasajastatakse sätte sõnastust, kuna loetletud menetlustoiminguid on vaja eelduslikult faasis, kus süüdistusakti koostamiseks ei ole kindlasti veel piisavalt tõendeid ning seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks. Sätte värskendamisel on lähtutud põhimõttest, et toimingu tegemiseks, näiteks Riigikogu liikme vahistamiseks, annab nõusoleku protsessuaalses mõttes üks tase eelnev isik, võrreldes süüdistusaktiga, s.o immuniteedi äravõtmisega
* Riigis, kus on võlgniku põhihuvide kese, seal toimub ka põhimenetlus. Põhimenetlus (Põhimenetlus võib jäädagi ainsaks menetluseks.) Kui põhimenetlus on väljakuulutatud, siis automaatselt kõikide teiste liikmesriikide kohtud peavad seda tunnustama (art 16). Teistes riikides asuva vara suhtes kohaldatakse põhimenetluse riigi seadust. Põhimenetluse haldur on üldreeglina pädev viima läbi teistes riikides menetlustoiminguid põhimenetluse riigi seaduste järgi (lähtudes universaalsuse printsiibist ). (Universaalsuse vs territoriaalsuse printsiip. Kummalgi omad probleemid). Teisesed menetlused kuulutatakse välja pärast seda kui esmane menetlus on algatatud. Selleks, et seda saaks teha, peab võlgnikul seal teises riigis olema tegevuskoht (art 3 lg 2). (tegevustkoht - art. 2(h)). * Tegevuskoha olemasoluks ei piisa vara olemasolust
olulisete asjaolude kohta. Haldusmenetluse keeleks on eesti keel. 3. §3 Menetlusosaliste õigused Praktiliselt on tähtis, et haldusmenetlus viiakse läbi õiguspäraselt ja tagatakse isikute õigused. Haldus on ise väga keeruline mehhanism, seega on seda reaalses elus raske järgida Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele TsÜS-i sätteid. Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega. . Menetlusosaliste põhiõigused: Õigus informatsioonile tugineb PS-le
Haldusmenetluse seadus piirdub õigusega saada selgitusi haldusorgan seletab menetlusosalisele, tema nõudmisel, i. millised õigused on menetlusosalisel haldusmenetluses, ii. millise aja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse, iii. millised on võimalused selle kiirendamiseks, iv. millised taotlused ja dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada, v. milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Mõnikord on vajalik ka mõne muu haldusakti andmine, enne menetlust, siis peab haldusorgan omaalgatamisel seletama isikule haldusakti andmise tingimusi. Väljaspool haldusmenetluse seadust on isikul on õigus tegelikult ka 2 Kuna Avaliku teabe seadus sätestab vastupidiselt, siis on kollisioon haldusmenetluse seadusega 69
... on kaitsja kandvaks väiteks kohtumenetluses olnud see, et uurija on A-d kohtueelse menetluse ülekuulamisel liigselt suunanud. Kaitsja on seisukohal, et sellega on mõjutatud ka kannatanu kohtus antud ütluseid. Maakohus, hinnanud B kohtueelse menetluse ülekuulamist, on möönnud, et uurija suunab last talle soovitud suunas ning tema võtted on piiripealsed. . ei ole välistatud olukord, kus alla neljateistaastane kannatanu on mõjutatav teda ümbritsevatest, sh ka tema suhtes menetlustoiminguid tegevate isikute tegevusest. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb käsitleda kõiki asjaolusid, mis võivad avaldada mõju kannatanu mälupildile sündmusest või võivad viidata ütluste suunamisele teiste isikute poolt ...teatud juhtudel võib ütluste ebausaldusväärsuse väljenduseks olla ka nende liigne sarnasus (nn õpetatud vastused, tõendiallika vanust arvestades talle mitteomaste terminite kasutamine jne)
kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi (ultima ratio printsiibi rakendamine). Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda, sh sätestavad õigustatud ja kohustatud subjektid ning nende õigused ja kohustused vastavateks menetlustoiminguteks (nt PS: kord, juhud ja kord = materiaalõiguse normid + protsessuaalõiguse normid süsteemses seostatud kogumis; lühidalt - need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid). Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste nn rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse normid; tsiviil- ehk eraõiguse ja tsiviilmenetluse normid). 22 § 4
annaabi.ee 
