tähelepanu. Reklaami eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikust antud teemal. „Näitlejateks“ on valitud lapsed, mis nö läheb inimestele peale, kuna see tekitab kaastunnet. Pilt on tehtud klassiruumis, mis võib viidata koolitulistamisele, mis on Ameerikas poolväga tihedane. Omapoolsed kommentaarid: See reklaam jäi mulle koheselt silma oma selge ja mõtlemapaneva sõnumiga. Tegemist on väga aktuaalse probleemiga ning seda mitte ainult Ameerikas. Meenutagem kuutagust tulistamist Eesti kooliski. Arvan, et selliseid reklaame vajaksime rohkem tänavatele. Mitte ainult mõttetute toodete promomist, vaid reaalsete sõnumite edastamist rahvale. Veel mõned näited antud organisatsiooni reklaamidest:
põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee. Kallid üheksandikud, te olete näinud klasse, kes on siin lõpetanud, lahkunud nägu naerul, kuid samas ka kurbus silmades, vaadates tagasi 9 aastat kestnud mälestustele ning tahtmatuses lahkuda. Kuid nüüd on teie kord vaadata tagasi. Tänasel päeval meenutagem neid hetki, mis te üheskoos olete läbi elanud, mida koos hästi teinud ja kuidas koos pahandustesse sattunud. Oleme täna siin, et saata teid edasi eksamitele ja panna punkt teie 9 aasta töödele ja tegemistele. Nende aastate jooksul olete saanud palju targemaks, julgemaks, leidnud palju sõpru ja veetnud koos toredaid aegu. Olete sirgunud tublideks neidudeks ja noormeesteks, kes vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Teie kutsevalikul on kõik teed avatud
kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika jne. Minu arvates oli Aristoteles hea inimene, sest ta oli küllaltki heasüdamlik mees ja loomulikult ka tark
õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia Ühendemiraatide lennujaamas, kus Araabia Ühendemiraatide võimud võtsid Koroli vahi alla 2006 aasta 23. veebruaril Sharjah' emiraadi rahvusvahelises lennujaamas, kus ta oli alkoholi tarvitanud ning sisenenud naispolitseiniku kabinetti. Aprilli alguses määras Sharjah' esimese astme kohus Korolile alkoholi tarvitamise eest ühe ja naispolitseiniku ahistamise eest kolm kuud vanglakaristust. Korol valis siis
Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest. Teda ei kohuta nende esinemisvormide mitmekesisus ega rikkalik salakavalus. Kui seentemaailma uurida ja tundma õppida, on võimalik seentearmeed kahjutuks teha ning mõningaid hoopis kasulikku tööd teha sundida. Meenutagem ka pärmi, eriti õllepärmi, mis inimese valve all valmistab suurepärast jooki. Samuti väsimatult töötavaid veinipärme veinimarja ning teiste marjade ja puuviljade mahlast veini valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada. Hallitusseenigi on mitmeid liike näiteks Penicillium ehk meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus, samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades
1 Väljend "sümboolne tähendus" on sageli tarvitusel lihtsalt märgilisuse sünonüümina. Kui väljenduse ja sisu vahel on mingi vastavusseos ning mida selles kontekstis eriti toonitatakse see seos 3 on konventsionaalne, räägivad uurijad tihti sümboolsest funktsioonist ja sümbolitest. Samal ajal vastandas juba Saussure sümboleid konventsionaalsetele märkidele, rõhutades esimeste puhul ikoonilist elementi. Meenutagem, kuidas Saussure sel puhul kirjutas, et kaalud võivad olla õigluse sümboliks, kuna sisaldavad ikooniliselt endas tasakaalu ideed, aga vanker mitte. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane.
Ta leiti esmaspäeval. Tegelikult peaksid praegu üürgama hakkama kõik häiresireenid. Sest sellised surmajuhtumid on muutunud süstemaatiliseks. Püüdsime sellele koos Sulev Vedleriga tähelepanu juhtida eelmises Ekspressis. Tõime seal esile viieaastase Kristo juhtumi, kes kelgutas tänavu 23. veebruaril koos teiste lastega Põlvamaal keset Ruusa küla. Kelk libises tuletõrje veevõtu avale, mida katsid vaid mädanenud lauad. Väikest Kristot enam pole... Või meenutagem 26. jaanuaril hukkunud Dianat (22), kes kukkus Pärnus sanatooriumi Tervis lähedal lumehangede varjus olnud nelja meetri sügavusse katmata kaevu. Või Maardus keset suve maja taga kaevu uppunud noort naisterahvast... Kerli oli tänavu (aasta pole veel lõppenud!) juba kuues inimene, kes kukkus mustavasse, vesisesse sügavikku, kust omal jõul väljapääsu ei ole. Kaevu, millel peaks olema kaas peal, aga ei olnud. Kujutage ette, juba kuus sellist mõttetut surma!
programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste ja koormustega, 2) iseseisvalt harjutamise oskuse andmine, 3) rõõmu tunnetamine kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne. Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis. Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on
Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse. Teeneline meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) viitsepresident. 1976. aastal jättis Tsesnokov Loori viimasel hetkel Montreali olümpiakoondisest välja. Meeskond kaotas finaalis Poolale. 1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika
suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid" Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis (2003) ning põhiliselt tema võluvaid etüüde esitavat näitust "Rännuteed" Kastellaanimaja Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Riiklikus Tretjakovi Galeriis, Magnitogorski, Permi ja Nikolajevski muuseumides jm.
Selle ülesanne on näidata, et kandidaat on sobiv just selle ameti peale ja et tal on pakutava töö kohta oma nägemus. Eesmärgikeskne CV on ainukordne. Seda ei saa hiljem ilma muutmata saata mujale mõne teise töökoha taotlemiseks. Loomulikult nõuab eesmärgikeskse CV kirjutamine rohkem aega ja vaeva kui klasikaline CV, kuid on ka mõjuvam. Eesmärgikeskse CV suurim erinevus teistest CV tüüpidest on selles, et ta on suunatud tulevikku. Meenutagem, et klassikaline CV vaatab minevikku ( loetleb varasema töö- ja hariduskäigu) ning isikukeskne CV keskendub olevikule ( toob esile kandidaadi oskused ja võimed). Tulevikunägemus esitatakse eesmärgi kujul, näiteks: Otsin saatejuhi kohta TV meelelahutussaates, kus võiksin leida rakendust oma koomiku- ja mustkunstioskustele..... On hea , kui kandidaat suudab näidata, et tema eesmärk kasvab loomulikul viisil välja tema varasemast töökäigust: ...
maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid mõne hetke ning äkki tundub kõik loomupärasena, nii pidigi minema. Ma mäletan, kui rõõmus olin mina hetkeks, kui sain Hugo Treffneri Gümnaasiumisse sisse, natukene hiljem oli rõõm juba tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus, püüdlemine uute eesmärkide poole on tegur, mis viib inimkonda edasi. Meenutagem vaid Thomas Alva Edisoni, kes oleks võinud väga vabalt pärast fooliumplaadimängija leiutamist jääda pensionile ning nautida saadud raha eest elu, tema aga töötas palavikuliselt edasi, sõnades, et pärast surma on tal aega küllaldaselt puhata ning leiutas lõpuks hõõglambi, tänu millele elektrifitseeriti kodud esimest korda. Sõdasid ning konflikte põhjustab rahulolematus mingisuguse olukorraga - see on inimhingele niivõrd tavaline
väheseid lauljaid saab temaga võrrelda. Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote, vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02] Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,Võluflööt"/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinstein ,,Deemon"/, keevalist Olavit /Aav ,,Vikerlased"/, võidukat Escamillot / Bizet ,,Carmen"/, avara hingega südamlikku Porgyt / Gershwin ,,Porgy ja Bess"/ jt. [4; 2008, 03.02] Georg Otsa loomingu kõrgpunktiks said tõelise meistrikäega loodud vokaal-
aastatuhandeid on eestlased pilganud oma naabreid ning naabridki pole võlgu jäänud. Seega võib väita, et stereotüüpidel on arvestatav koht rahvuse kultuuris ja ajaloos. Väär oleks eelneva lõigu põhjal arvata, et stereotüüpe luuakse ja usutakse ainult teise rahvuse põhjal. Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus"- seeriat või A. Kitzbergi näidendit ,,Libahunt", kus peaprobleemistik joonistub tegelaste vahel tekkinud rahvusliku erinevuse taustal. Eestlase iseloom avaldub minu arvates aga kõige tõesemalt ja värvikamalt A. Kivirähu teoses ,,Rehepapp" (2000). Sealne karakteristika võiks ühe allikana olla täiesti kasutatav mõnes eestlaste kui rahvuse iseloomu ja käitumist sügavuti lahkavas uurimustöös. Eestlane
Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu suur
seda ka sajandi teisel poolel. Siiski võib eriti sajandi teisel poolel märgata, et juhtivad heliloojad pööravad nendele zanritele hoopis vähem tähelepanu (erand on Brahms). Laulu zanr jõuab kontserdisaali rohkem sajandi keskel (enne oli küll segakavades). Nende punktide juures tooge näiteid kuulamiskavast ja selle kommentaaridest ning oma kogemustest (vastavalt erialale). Teema 12. Vokaalsümfooniline muusika, kirikumuusika. Cecilianism Taust. Kõigepealt meenutagem, et 19. sajand (võiks öelda, et Prantsuse revolutsioonist 1789 kuni Esimese maailmasõjani, mis algas 1914) oli kodanluse ehk keskklassi ajastu. See mõjutas sügavalt ka kogu muusikaelu. Ja teiseks meenutagem, et keskklassile oli väga oluline haridus haritud inimene võis ületada sotsiaalsed tõkked, haridus, kunst ja vaimsete asjadega tegelemine oli nagu oaas pärast seda, kui keskklassil ei õnnestunud oma ideid poliitikas teostada (pärast Viini kongressi
infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende Kunst", ,,Vytvarne Umeni", ,,Projekt" jt, mida oli vabalt saada meie raamatukogudes. Teisalt oli eesti kunstil omalt poolt suundaandev mõju mitte ainult Balti vabariikides, vaid ka Moskvas. Juba 1950. aastate lõpul loodi sild ,,Tallinn Moskva". 1970. ja 1980. aastatel mängiti läbi mitmeid selliseid kunstiajaloolisi sildu meenutagem näitusi ,,Pariis New York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva". Need on muidugi metropolide sillad, mille ilmselt kõige suurejoonelisemaks finaaliks näis kujunevat 1995. aastasse planeeritud 6 miljoni dollarilise eelarvega näitus ,,Berliin Moskva", millega tähistati II maailmasõja lõppemise 50ndat aastapäeva. Eesti kunstile oli sama tähtis ,,Tallinn Moskva" sild, mis töötas sõltumatus kunstielus efektiivselt kuni perestroikani välja
artikli ''Valgus koosneb mitteühtlaselt murduvatest kiirtest''. Kõik oma optikaavastused võttis Newton kokku suurteoses ''Optika'', mis ilmus 1704.aastal. 27 aastaselt Oli Newtonist saanud matemaatikaprofessor. 1703-st kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts- enamvähem teaduste akadeemia vaste) president. Suurim oli Newtoni panus mehhaanikas, kus tema tööd tähistasid loodusteaduse määratut edusammu ja edasise uurimistegevuse algust. Meenutagem siinkohal seika kukkuva õunaga, mis andis Newtonile idee 4 ülemaailmsest gravitatsioonist. 1687.aastal avaldas ta mehhaanika-seaduste teose ''Loodusteaduse matemaatilised printsiibid'', mis on üks olulisimaid eales ilmunud füüsikaraamatuid. Panuse eest teaduste arendamisse tõsteti Isaac Newton 1702.aastal rüütliseisusse. Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel 5
Keha sees valitud mistahes kinnise pinna ehk Gaussi pinna (Gaussian surface) poolt piiratud ruumalas laenguid ei paikne. Seetõttu ei läbi valitud pinda ka elektrinihke või väljatugevuse voog ning järelikult on elektrivälja tugevus sellise pinna punktides null. Joonis (b):Analoogiliselt on elektrivälja tugevus null ka juhul, kui valitud pinna sees paikneb õõnsus. Juhtiva aine kihiga kaetud õõnsuses on elektrivälja tugevus null isegi juhul, kui juhtivale kattele on antud laeng (meenutagem katset Faraday puuriga). Joonis (c):Kui algselt neutraalse juhtiva keha sees paiknevasse õõnsusesse viia laeng +Q, siis indutseeritakse sama suur negatiivne laeng Qsisepinnale ning positiivne laeng +Qkeha välispinnale. Sisemise ja välimise laetud kihi vahel paiknevat kinnist Gaussi pinda ei läbi elektrinihke voog, sest pinna sees paiknevate laengute algebraline summa on null. Järelikult on elektrivälja tugevus mistahes sellise pinna punktides null
Mesopotaamias), vallutas Esnunna (tugev linnriik Dijala rannikul) ja sööstis kolmekümne esimesel aastal oma peavaenlase Rim-Sini vastu. Selle pealinn Larsa vallutati. Hammurapi võidud sundisid Mari kuningat Zimrilimit hoolitsema ka oma julgeoleku eest. Ta hakkas koondama pealinna oma vägesid, kes olid võidelnud kõrvuti Hammurapi vägedega. Saades kuulda Zimrilimi reetmises (või lihtsalt oli tal niisugused kombed, meenutagem, kuidas ta algul oli liidus Larsaga ja pärast vallutas selle linna), suundus Hammurapi Marisse ja alistas selle kolmekümne kolmandal aastal. Kuid Zimrilim ei tahtnud leppida oma alluva osaga. Seepärast ilmus Hammurapi kolmekümne viiendal aastal uuesti Mari müüride ette. Linn purustati, kantsi müürid kisti maha ja Zimrilimi loss põletati. See oli Mari riigi lõpp (Mari linn eksisteeris kuni 3 sajandini eKr, aga juba väikse ja ebatähtsa linnana). Viimaseil valitsemisaastail tegeles
ressursirohkete territooriumite vallutamisel (nn ressursihõive-polügüünia). Kui kõik territooriumid või ressursihulgad, mida erinevad isased kaitsevad, oleksid võrdsed, siis oleks emasel alati kasulik heita paari vaba isasega ja ta peaks vältima selliseid, kellel juba on sigimispartner. Viimasel juhul tuleks ju ühe emase kohta ressursse vähem kui esimesel juhul (eeldades, et ressursid jagatakse emaste vahel võrdselt). Meenutagem kollakõht-ümiseja näidet eelmisest peatükist. Kui aga territooriumid on erineva kvaliteediga? Sel juhul võib mängu tulla seitsmendast peatükist tuntud ideaalselt vaba jaotuse mudel. Kui partnerit juba omava isase territoorium on üle kahe korra parem kui vallalise isase oma, tasub emasel ressursside seisukohast paaruda "abielus" isasega, sest sellisel juhul tuleb ühe emase kohta ressursse ikkagi rohkem kui vallalise isase viletsal territooriumil. Sellist olukorda kirjeldav G. H
linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu
(Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust). Aristoteles aga, erinevalt Sokratesest, kasutas tolleaegset õigust lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi, kuid juba õige pea ta suri pagenduses. Võib-olla ta koguni mürgitas end. (Meos, 2000) Aristotelese teaduslik pärand on rikkalik, tema teosed hõlmavad pea kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika (politoloogia), majandusteadus, retoorika, poeetika. (Meos, 2000) 5 1
pigem vastupidi kohatu, absurdne kategooria. Surma saab ilusaks ülendada siis, kui see on juba möödas – matuserituaali kohta võib ütelda “ilus“. Kirjandus, sõna vahendusel loodud alternatiivne tegelikkus, võib aga kannatuse iluga ühendada, ilma et tekiks dissonants. Kas nii tekib katarsis? Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste? Milles õieti seisneb üleva ja katarktilise erinevus, kas tegu pole mitte sünonüümidega? Meenutagem Kanti: “Ülev on see, millega võrreldes kõik muu on väike.”22 Ülev on suurimaist suurim, mõõdutu, kujutlusvõime jaoks 16 “Kartlik Nikas,” lk. 7 17 “Kentaur,” lk. 23. 18 Sealsamas, lk. 13. 19 Sealsamas, lk. 40. 20 Sealsamas, lk. 564. 21 “Kartlik Nikas,” lk. 465. 22 Immanuel Kant, Kritik der Urteilskraft. Hrsg von Gerhard Lehmann. Philipp Reclam Jun, Stuttgart, lk. 143. hõlmamatu
144 inimest, Eesti keskmine näitaja nende puhul olnuks 147,59 Tsernobõlis käinud meeste suremus jääb Eesti keskmisele paiguti üsna tuntavalt alla. Seletus on üsna lihtne - Tsernobõlis ei käidud tervisvetel. Kordusõppustele viidi ikkagi arstliku kontrolli läbinud inimesi. Seega oli Tsernobõli-meeste üldine tervislik seisund Eesti keskmisest kindlasti parem.Vaid enesetappe on Tsernobõlis käinute seas keskmisest tublisti rohkem, sellest võib järeldada totaalset stressi. Ent meenutagem 80.-90. aastate Eestit: võim vahetus, paljud maamehed kaotasid töö. Naised ei võtnud oma mehi enam tõsiselt: üldlevinud hüsteeria kohaselt polnud Tsernobõlist tulnud mehed enam voodis võimekad või suutsid ainult värdjaid sigitama. Nii lagunesid ka perekonnad. Tsernobõlist tulnud mehed jättis ühiskond oma muredega üksi. Selgub, et alust pole ka oletustel, nagu põhjustanuks Tsernobõl likvidaatorite seas vähki haigestumise laine
liikidel on ühtlasi ka suurem kodupiirkond, sest nad vajavad rohkem toitu. Järelikult on vaja kontrollida ka selle segava muutuja mõju: äkki on putuktoidulised primaadid juhuslikult ka keskmiselt suurema kehaga, mistõttu pole võimalik öelda, kumb teguritest toitumistüüp või kehasuurus - õieti kodupiirkonna suurust mõjutab. Üldse sõltuvad organismide kehamõõtmetest väga paljud teised tunnused, mistõttu kehasuurus on potentsiaalselt alati segav muutuja. Meenutagem vaid, et loomade kehamass varieerub väikseimast suurimani 10 suurusjärgu võrra! Suurema kehaga liikidel on tavaliselt ka näiteks suurem aju, suuremad jalad, suurem maks jne. Mingi tunnuse väärtuse sõltuvust keha suurusest nimetatakse allomeetriliseks sõltuvuseks. Enamasti ei ole allomeetrilised sõltuvused isomeetrilised, lineaarse iseloomuga (nii et näiteks kaks korda suuremas kehas oleks ka kaks korda suurem süda), vaid kirjeldatavad mingi kõverjoonelise astmefunktsiooni abil
rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrisokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud või üksteist pommitavad, tulistavad ja lõikavad "normaalsed", internaadi aia taga elavad tegelased. Õndsal lollikesel, sanatoorse hullumaja kliendil, on vene kultuuris täiesti eriline koht. Ta räägib lollusi ja teeb arusaamatuid tegusid, kuid tema sonimises peitub ettekuulutusvõime.
mise paroodia kui ta vaid ei tunduks nii tõeline. Sündmustiku kogu traagikat kõrvale jättes on just kirjaniku poolt edasi antud tõelisuse ja käegakatsutavuse atmosfäär see, tänu millele lugeja suudab õigemini, on sunnitud «Protsessi» tõsise näoga lugema. See on toosama «kafkalik», teravalt väljajoonistunud, paranoiline, kahtlustustest ja takistustest umbne atmosfäär, mis sellest hoolimata igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele
pages metsadesse varjule. Nii tekkisid metsadesse suured kogumid põgenikke metsavennad. Esimese nõukoguse aasta inimkaotused olid umbkaudu järgmised: * mobiliseeritud 33 000 * küüditatud (14.06) 10 000 * arreteeritud 9000 * äraviidud sõdurid 6000 * äraviidud ametnikud 2000 Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse: "Nüüd mälestades seiskem püstipäi: mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi. Astun vaikselt jõululumist rada üle kannatanu kodumaa. Igal lävel tahaks kummardada: ükski kodu pole leinata".
hooaja tulemuste põhjal olnuks väiksemagi arengu korral olnud EM-il tegijad Mirjam Liimask, Taavi Peetre, Mikk Pahapill ja mõni teinegi kiire arengu korral. Kahju, et neil võistlus sedakorda ebaõnnestus. Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel:
Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste ja koormustega, 2) iseseisvalt harjutamise oskuse andmine, 3) rõõmu tunnetamine kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne. Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis. Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks
Vähe sellest, kirjaniku kodutalu Tammsaare-Põhjat hüütakse hoopiski Vargamäeks, ja seda mitte ainult rahvasuus. Kuigi on seletamatagi selge, et mingit üks-ühest elust mahakirjutamist ei saanud olla, kirjaniku enda võimas anne ja kujutlusvõime lõid elu lähtematerjalist sedavõrd suure üldistusjõuga kujud. Kuid Tammsaare loomingus on ka varjatumalt ja vähem tähele pandult isiklikke motiive, mille algtõukeks võisid küllalt suure tõenäosusega olla seigad ta enda elust. Meenutagem Anton Hanseni ja Käthe Weltmani abieluni jõudmise omapärast lugu. Kirjanik elas 1919. aasta suvel metsavahist venna juures Kõrvemaa metsade sees Koitjärvel, kus ta juba aastaid oma tõrkuvat tervist parandas. Saatuslik tutvus Aasta või paar varem oli ta tutvunud endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga, kes sel ajal töötas Tallinnas Päevalehe toimetuses korrektorina.Veel 1919. aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe
Eurystheus ei tahtnud seda vägitegu lugeda, tuues põhjenduseks, et Herakles leppis Augeiasega tasu suhtes kokku, aga oleks pidanud tegema tasuta. Teine vägitegu, mis talle ei kõlvanud, oli Lerna hüdra tapmine, ja nii pidi Herakles esialgu kokku lepitud 10 kangelasteo asemel 12 sooritama. Siin on nähtud kompromissi osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.Selle mälestuseks lõi Zeus Kaljukitse tähtkuju. Nimelt Päike (meenutagem, et Augeiase nimi tähendas säravat) on Kaljukitse tähtkujus kõige vähem näha (ehk teisisõnu on tallis). Nime "Kaljukits" andsid tähtkujule alles roomlased; vanad kreeklased kutsusidki seda tähtkuju Augeiase talliks. 6.Stymphalose lindude tapmine-Stymphalose linnud olid vanakreeka mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö (antiigileksikoni järgi neljas).Stymphalose
Väga väikese lapse puhul hoolitseda, et mänguasjad ei jääks põrandale vedelema. 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid Ärge jooge kohvi või teed, kui teil on süles imik või väikelaps! Ootamatu siputus- või haardeliigutusega paiskub kuum jook näole, kaelale või rinnale. See on üks sagedasemaid raske nahapõletuse põhjusi väikestel lastel. Ka kuum toit või jook laual peab jääma laste käeulatusest välja. Siinkohal meenutagem veelkord - ärge kasutage laudlina, sest nende rippuvad nurgad ärgitavad haarama. Kuuma vedelikuga nõu võib lapsele peale kukkuda ka otse pliidilt ja sel juhul võib põletus osutuda lausa eluohtlikuks. Igas väikeselapsega peres peaks olema kasutusel pliidile paigaldatavad kõrgendatud servad, mis hoiavad ära nii traagilise õnnetuse. 3.4.2 Pliit ja praeahi Last on vaja kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest. Võimalusel tuleks kasutada sellist elektripliiti,
kauplustes ja turukottides. 1963. mõjus tootlikkusele ja palgale aastal, kaks aastat enne lubatud üldjuhul positiivselt. Paraku ei ka- küllust, kritiseeris “Rahva Hääl”: jastunud edasiminek samal määral ka Vaatamata suurele kartulitoodangule poelettidel, sest suur osa toodangust on linna sööklates kartulitest puudus. viidi välja (eriti Leningradi). Eesti Meenutagem, et tolsamal aastal hakkas kujunema NSVL sealiha- ja valitses puudus ka saiast ja jahust. piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt Seitseaastaku lõppedes pidi NSVL ning kust välja valmistoodang. Vas- kõrgem juhtkond nentima, et riigi tuolulist mõju avaldas maaelule teravil- jasaak oli jäänud 1958. aasta 1960-ndate lõpul intensiivistunud tasemele või (mõnede andmete väikekolhooside ja -sovhooside
Eesti põllumajanduses valitsenud olukorra kohta kirjutas 1936. a. ajalehes "Meie Maa" Eesti Maapanga tollane president V. Johanson: "Varisesid talundid ja töökaid perekondi paisati tänavale inimesteks, kellelt võeti ta kodu ja koht ... Oksjonihoiatusi tuli saata tuhandeile talundeile." Selleni viis talurahva majandusliku olukorra valitsevate ringkondade agraarpoliitika, mille teoreetiliseks baasiks oli pseudoteaduslik nn väiketalumajapidamise püsivuse teooria. Kas tuleb tuttav ette? Meenutagem! Ka tänapäeval on Eestis erakondi, kes propageerivad ja juurutavad väiketalupidamist maal. Mõtlematult, kibekiiresti asuti kolhoose-sovhoose lammutama, selle asemel et neid ühistuteks muuta. Ometi olid ühistöö kogemused Eesti põllumajanduses olemas juba siis, kui Venemaal polnud neist veel aimugi. Idee algatajaks oli Jaan Tõnisson, kes ajalehes "Postimees" ülistas ühistegemist põllumajanduses ja pani sellele suuri lootusi
Edu üks saladus peitub eeskätt maitses, mis on sahharoosi maitsega praktiliselt identne. Teiseks, paljud inimesed usuvad, et see dipeptiid on ohutu. Kolmandaks, oluline on magusainest saadav kalorite hulk. Selles valdkonnas on aspartaami roll vägagi tagasihoidlik võrreldes suhkrute ja magusate polüalkoholidega. Küsimus ei ole mitte niivõrd energeetilises väärtuses - see on ligikaudu samaväärne, vaid põhimõtteliselt erinevas metaboolses saatuses. Meenutagem, et süsivesikuid kasutab organism eeskätt energeetilistel eesmärkidel, aminohappeid aga valkude sünteesiks. Eelneva kiidukõne taustal võib lugejale tunduda, et aspartaamil puudusi polegi. Biokeemiline tegelikkus loob siingi omad korrektiivid. Toome mõned näited. Aspartaami ei tohi kasutada fenüülketonuurikud. Teadmiseks lugejale, et fenüülketonuuria on pärilik aminohapete metabolismihäire, mille korral on blokeeritud ühe aminohappe - fenüülalaniini
teatrit. Neist kolm asus Tallinnas "Estonia", Draamastuudio Teater/Eesti Draamateater (asutatud 1924) ja Tallinna Töölisteater (1926). Mujal olid lisandunud Vanmuisele ja Endlale lisaks täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933) ja Kuressaare Teater (1935). Ka Rakvere teatrimaja püstitati veel iseseisvuse päevil, kuid selle trupp alustas 1940. a. sügisel juba okupatsioonioludes. Meenutagem, et Viljandis, Valgas ja Rakveres oli tollal veidi üle 10 000 elaniku, Võrus ja Kuressaares kõigest 5000 ümber. Üksnes Narva oma rohkem kui 20 000 elanikuga kuulus samasse suurusjärku Pärnuga, mis oli saanud teatri juba kaks aastakümmet varem. Euroopa üldises pildis oli nii tihe võrk nii väikeste teatrilinnadega suhteliselt haruldane. Organisatsiooniliselt jätkus teatrielu alusseltside toel. Ka uued teatrid, eriti väikelinnades, arenesid välja mõnest vanemast
Jumalas, inimese süüme tunnistajas. Jumalariigis ei ole teist inimtarkust peale vagaduse, mis annab õigel viisil au tõelisele Jumalale ja loodab vastutasuna osaduses mitte ainult pühade meeste, vaid ka inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta õukonnaringi arusaam iseendast, aga ka kohustused, mille nad endale võtsid, ja eeskujud, kellega tahtsid, et neid võrreldaks. Frangi riigisinod võttis 792. aastal Regensburgis Karli eesistumisel ette rünnaku ketserliku adoptiaanluse vastu, kuid see oli ka aasta, mil Karl tegi ettevalmistusi sõjaks avaaridega. Ikkagi leidis ta aega tegeleda oma riigi usuliste alustega
On ju Türi mailt sirgunud aegade vältel terve plejaad andekaid jooksumehi ja naisi, kelle tulemused mahtunud Eesti NSV edetabeleisse, vähel üsna tippugi. Nimetagem siinkohal komeedina kerkinud Enrik Langi (1957.a. 19500 m 3.50,0), Vladimir Freyd, Toomas Villemsit, Laine KallasErikut, Anne MeriSookaela, Kalev Maarandi, Ester Kärnerit ja Gunnar Kirsipuud. 1985. aastal lisandusid loetetuile nooremast põlvkonnast Deivi ja Donald Jäärtas jt. Meenutagem, et ainsa maarajoonina on Paide olnud väga lähedal vabariigi meistrimedalite võitmisele meeste 4x100 teatejooksus, mida muidu on ikka peetud pealinlaste vääramatuks saagiks. Juhtus see 1981. aastal, kui Paide teatetnelik , koosseisus Andres Püümann, Enno Viiburg, Gunnar Kirsipuu ja Kalev Maarand, veel viimase vahetuseni omas edumaad Tallinna ees. Otsustavakas sai tookordse vabariigi esisprinteri Ramon Lindali lõpusööst, mis jättis paidelased 0,3 sekundiga teiseks. Aeg 42,1 on
keegi last ära võtta ei saa, ütleb artikklis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor, Eesti Bioeetika Nõukogu liige Jaan Ginter. KOKKUVÕTTEKS: Ühiskond areneb pidevalt ja ka eetilised tõekspidamised pole midagi jäika, vaid kujunevad ajas ümber. Eriti ilmne on eetiliste seisukohtade muutumine seoses meditsiini uute arengutega. Eile mõeldamatuks peetud arvamine võib täna olla moraalselt aktsepteeritav ja vastupidi. Meenutagem, et ka abort ja eutanaasia on pikka aega olnud täiesti keelatud. Lahkamist peeti keskajal pühaduse rüvetamiseks. Kuid meie suhtumine neisse on nüüdseks oluliselt muutunud. Eriti palju muutub eetilisuse sisu seksuaalmoraale puudutavas, kus isegi 20 aasta eest mõeldamatu võib olla täna täiesti akstepteeritav. Kõik väited asendusemaduse vastu ja poolt ei ole võrdse kaaluga. Asendusemaduse seadustamine võib mõnele inimesele näida moraalselt sokeeriv, kuid eetiliste dilemmade
on selle auga läbinud, lubatakse püsivalt filosoofia juurde pöörduda puhkus, mida katkestab ainult oma osa täitmine "väsitavas poliitikaasjanduses". See viiks meid liiga kaugele, kui hakkaksime Platoni Riigi neid ja teisi tahke väga üksikasjalikult uurima. Eriti ei saa me süveneda küsimusse, milline on selle teadmise loomus ja sisu, mida Platoni kavatsuse kohaselt tema valvurid peavad valdama. Kuid meenutagem oskustöö analoogiat. Valitsemine on nagu arstikunst, meresõit või isegi põlluharimine see on oskus. Selleks on tarvilik eriline väljaõpe ja mitte igaühel pole loomupäraseid võimeid nende oskuste omandamiseks. Nii nagu arstimine tuleks jätta asjatundjate hooleks ning arstiväljaõpet anda ainult neile, kes on selleks kõige sobivamad, nii peaks olema ka valitsemise ja selle õpetamisega. Mistahes teine asjakorraldus viib halvematele tulemustele, ning lihtrahvalt nõu küsimine toob
aastat, mil toimusid esimesed demokraatlikud valimised kohalikul tasandil pärast Nõukogude perioodi. Kuigi kohalik omavalitsus oli sajandi alguse Eesti halduskorralduse oluline osa, oli nüüd tegemist pigem uue süsteemi ülesehitamise kui vana taastamisega, sest vahepealne tsentraliseeritud riigikorraldus tõi kaasa põhjalikud ümberkorraldused. Tasub meenutada, et kohaliku omavalitsused olid olemas ammu enne rahvusriikide loomist. Meenutagem näites Hansaliitu ja Itaalia linnriike. Hansaliidu kogemus on kindlasti mõjutanud ka nelja Eesti linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) praeguse identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi
Vastavalt pakkumisseadusele on pakutav kogus ja hind võrdeliselt seotud. Pakkumiskõveral (joonis 5) on positiivne tõus. Sellel on kaks põhjust: kõrgema hinna korral on tootjad 1) huvitatud suurema koguse pakkumisest (kõrgema hinnaga hüvise tootmine on atraktiivsem kui selleks kasutatavate ressursside rakendamine teiste, alternatiivsete hüviste tootmiseks) ja 2) võimelised rohkem tootma (kõrgem hind lubab katta tootmismahu kasvuga seotud kõrgemad tootmiskulud - meenutagem kasvava alternatiivkulu seadust). PAKKUMISTABEL Hind Pakutav kogus A 10 18 B 8 16 C 6 14 D 4 12 E 2 10 F 0 8 Ka pakkumise puhul saab eristada individuaalset ja turupakkumist. Turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma.
Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud
ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmoðkamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks
Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid.
Aga muruhooldusettevõtete puhul seisneb olulisem mastaabisääst tarneahelas ja meediareklaamis. Pisipakkide kohaletoimetamise valdkonnas tuleneb mastaabisääst üleriigilistest logistikasüsteemidest ja infotehnoloogiast. 2. Nõudlusepoolne mastaabieelis (nimetatakse ka võrguefektiks) tekib valdkondades, kus ostja soov toote eest maksta kasvab, kui teiste selle ettevõtte tooteid hindavate ostjate arv suureneb. Kliendid kipuvad olulise toote puhul suuremaid ettevõtteid rohkem usaldama: meenutagem kas või vana reklaamiütlust, et keegi ei saa kinga sellepärast, et ta IBM-ist tooteid ostis (tollal, kui see oli juhtiv arvutitootja). Ostjatele meeldib olla teiste ostjatega justkui ühes võrgustikus. Näiteks internetioksjonites osalejatele meeldib eBay, kuna see pakub kõige rohkem potentsiaalseid tehingupartnereid. Mastaabieelised nõudluse poolel takistavad turulepääsu, vähendades kliendi soovi osta uustulnukalt ja lüües alla hinna, mida
Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti. Viimastel kümnenditel on aga taaselustatud torupillimuusika, üha enam on ka lõõtsa- ja karmokamängijaid. Poolsajandi uueks jooneks on naispillimeeste, eriti peopillimeeste arvu
teoseid. Maailmaklassikast lõi Kaarel Karm, kes oli juba sõja eel pälvinud tähelepanu oma Shakespeare’i rollidega, 1945. aastal „Estonias” Andres Särevi lavastuses karge ja mehiselt traagilise Hamleti kuju. Järelkasvu hakkas teatritele andma teatriinstituut (1946–1950; viimane, III lend lõpetas 1951), instituudiga samal aastal avati Tallinnas ka balletikool. 1945. aastal loodi Teatriühing. (Varasematest organisatsioonidest meenutagem 1917. aastal toimunud I eesti elukutseliste näitlejate ja teatritegelaste kongressil loodud Eesti Näitlejate Liitu, mille tegevus küll 1920ndatel soikus, ent mis oli taasasutatuna aktiivne 1934– 1940.) Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Teisalt
annaabi.ee 
