Bakterid ja seened (3)

Inimene ei saa elada ilma bakterite ja seenteta

Bakterid on meie maailma kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid on võrreldes seentega natuke vähem. Seentega seostuvad tavaliselt esimesena söögiseened, mis on meile kasulikud, ning järgmisena hallitusseened, mis on vastupidiselt kahjulikud ning millest me igati lahti saada tahame. Nagu näha, isegi alateadvuses mõtleme me seentest pigem kui heateguritest.
Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest , loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest. Teda ei kohuta nende esinemisvormide mitmekesisus ega rikkalik salakavalus. Kui seentemaailma uurida ja tundma õppida, on võimalik seentearmeed kahjutuks teha ning mõningaid hoopis kasulikku tööd teha sundida .
Meenutagem ka pärmi, eriti õllepärmi, mis inimese valve all valmistab suurepärast jooki. Samuti väsimatult töötavaid veinipärme veinimarja ning teiste marjade ja puuviljade mahlast veini valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada. Hallitusseenigi on mitmeid liike – näiteks Penicillium ehk meie kõige tavalisem moosipurgi- hallitus , samal ajal on ta looduses oluline mullaseen, ta aitab moodustada humiinaineid põllu- muldades ja rabamuldades. Sügisel, seeneajal, saadavad seeneniidistikud meile lahkelt üle 5 tonni söögiseeni, mis on suurepärane saak ühe sesooniga.
Looduses on olemas suur rühm seeni, mis koos bakteritega tagavad mulla viljakuse. Just nende abiga lagunevad keerukad orgaanilised ühendid ja muutuvad rohelistele taimedele kättesaadavaks – sellega kindlustavad need seened kogu õitsengu Maal. Üks gramm mulda sisaldab selliste ülikasulike mullatööliste eoseid juba üle saja tuhande. Bakteritega koos on nad ka ainevahetusproduktideks kõikvõimalike antibiootikume, mis on päästnud miljonite inimeste elu.
Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes lagundajatena ja lämmastiku sidujatena (nt mügarbakterid). Kuigi meie sagedased külmetused on põhjustatud samuti bakteritest ( patogeensed bakterid), on õnneks olemas ka võimalus neid ravida bakterite enda abiga – nad eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena.
Üks oluline osa seedeelundkonna tervishoius on tervistavad piimhappebakterid ehk probiootikumid , kes elavad seedetraktis ning loovad seal tervisele hea mikrofloora . Probiootikume sisaldavad toiduained on näiteks banaan , sibul , küüslauk, spargel , sigur jne. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast pro bios , mis tähendab „elu polot“ või „elu eest“. Piima pastöriseerimisel kuumutatakse seda temperatuurini, mis on piisav kõikide bakterirakkude hävitamiseks, ellu jäävad ainult spoorid. Et piimas leiduvad tõvestavad pisikud spoore ei moodusta, on pastöriseeritud pima joomine ohutu. Küll aga võivad ellu jäänud spooridest kasvavad kahjutud bakterid piima hapendada. Juba ammustest aegadest kasutab inimene baktereid või ja juustu valmistamiseks ning siiani kasutatakse neid piimasaaduste tootmisel nagu hapupiim, keefir ja jogurt . Nende toiduainetega saame ju valmistada väga palju sööki, milleta me ei kujuta tänast päeva ette.
Tervislikud bakterid aitavad meie organismidel funktsioneerida ning blokeerida tervisele kahjulike bakterite tegevust. Tähendab, et kummagi bakteriteta ei oleks inimorganismi olemaski. Kasulike bakterite lisamine igapäevasele toidusedelile on äärmiselt oluline eriti nende jaoks, kes söövad töödeldud toitu. Inimese seedetraktis leidub mijoneid kasulike baktereid, mis on tähtsad seedetegevuse ja immuunsüsteemi jaoks. Paljud välised mõjutused võivad kasulike bakterite hulka seedetraktis tõsiselt vähendada, tekitades seedehäireid ja üldist tervise nõrgestamist. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel. Nad aitavad jõgedel ja järvedel puhtana säilida.
Nagu iga medali kohta, kehtib ka bakterite ja seente kohta reegel, et on olemas kaks poolt. Kuigi teame näiteks mitmeid haigusi, milles seened ja bakterid on kasuteguritena, kuid olgem ausad, et ilma nendeta ei oleks Maal elu olemaski. On ju bakterid meie organismi head abistajad ning seened maailmaõitsengu põhjustajad.
Elen Kahro
11D