Herakles ja tema 12 vägitegu (1)

Heraklese vägiteod
1.Nemea lõvi -Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks. Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas . Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena , kes õpetas, et parim vahend lõvi nülgimiseks on ta enda küünised. Heraklesel oli keelatud kõrvalist abi kasutada, ent Athena abist ta kellelegi ei rääkinud.Herakles tõi korjuse Mükeenesse näha. Eurystheus ehmatas surnud lõvi nähes väga. Enam iialgi ei käskinud ta tapetud loomi linna sisse tuua, vaid piirdus sellega, et neid linnamüüri pealt näha sai. On koguni väidetud, et edaspidi suhtles Eurystheus Heraklesega ainult heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu. Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks.
2.Lerna Hüdra tapmine -Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis , kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane . Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid . Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena.Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla.Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur . Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.Herakles kastis oma nooled tapetud hüdra verre (mõne versiooni järgi sappi). Niisugused mürginooled tapsid kõik, kes nendega pihta said, näiteks tappis Herakles nendega Nessose. Kreekakeelsed sõnad noole (toxon) ja mürgi (toxis) kohta on väga sarnased.Esialgu pidi Herakles sooritama Eurystheuse valitud 10 vägitegu. Eurystheus sai teada, et Iolaos aitas Heraklest, ega võtnud hüdra tapmist arvesse. Augeiase tallide puhastamine oli teine, mis talle ei kõlvanud, ja nii pidi Herakles 12 vägitegu toime panema . Seda on nähtud kompromissina osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel. Zeus tõstis Hüdra ja Vähi taevasse tähtkujuks.
3. Keryneia hirve kinnipüüdmine-Keryneia hirv oli vanakreeka mütoloogias Artemise püha hirv, kelle püüdis kinni Herakles.Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias 5 emahirve. Ta püüdis 4 neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, keda sellest ajast peeti Artemise pühaks loomaks . Hirv võis joosta noolest kiiremini ega väsinud iialgi ära. Hirvel olid kullast sarved ja pronksist sõrad .Emahirvedel harilikult sarvi ei ole. Need on ainult põhjapõtradel. Sellepärast on oletatud, et legend Keryneia hirvest on põhjamaist päritolu.Eurystheus andis Heraklesele ülesandeks Keryneia hirv elusalt kinni püüda ja talle tuua. See oli Heraklese kolmas vägitöö. Aasta otsa jahtis Herakles hirve, püüdes teda kusagile tupikusse ajada, kus tal oma kiirusest kasu poleks, aga ebaõnnestunult. Lõpuks laskis Herakles talle noole jalga, nii et hirv ei saanud eest ära joosta, ja võttis ta kinni. Mõne allika järgi olevat ta püüdnud hirve võrkudesse.Kui ta hirve tagasi viis, kohtus ta Artemise ja Apolloniga. Artemis oli vihane , et tema hirve oli haavatud. Herakles palus andeks, selgitas, et ei püüdnud hirve omal algatusel , ja Artemis andestas talle tingimusel, et Herakles pärast hirve jälle vabaks laseb . Nii ka Herakles tegi.Rohkem Keryneia hirv legendides ei esine, sest Zeus tõstis ta taevasse tähtkujuks. Vanad kreeklased nimetasid Heraklese tähtkuju Hirve tähtkujuks, aga Vanas Roomas kinnistus sellele Herculese (Heraklese) nimi.
4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine-Erymanthose metssiga oli vanakreeka mütoloogias kult, kelle kinnipüüdmine oli Heraklese neljas vägitegu (Antiigileksikoni järgi viies).Keegi jumalatest laskis Erymanthose kuldi maa peale, et ta surmaks Aphrodite armukese Adonise. Kes seda täpselt tegi, on selgitamata; nimetatud on Apollonit, Artemist ja Hephaistost. Kult tappis Adonise oma kihvadega ja jäi elama Arkaadiasse Erymanthose mäe kanti . Erinevalt eelmistest loomadest, kellega Herakles võitlema pidi, ei kaevanud kohalikud elanikud eriti kuldi üle.Enne metsseaga võitlemist läks Herakles Pholose juurde nõu küsima ja seal tekkinud joomingu käigus tappis oma mürginooltega kentaurid.Herakles kihutas kuldi sügavasse lumme, milles loom ei saanud liikuda . Seda nõu ei andnud talle Athena nagu eelmistes vägitöödes, vaid kentaur Cheiron. Herakles tõstis sea õlgadele ja viis elusana Erysichtonile näha. Too käskis looma vabaks lasta, ent pärast seda pole Erymanthose kuldist enam kuulda olnud.
5.Augeiase tallide puhastamine- Augeias (kreeka keeles 'särav') oli vanakreeka mütoloogias Heliose poeg ja Peloponnesosel asuva Elise kuningas, kellel olid tohutud veisekarjad (mitu tuhat veist). Tema naise nimi oli Epikaste. Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö (Antiigileksikoni järgi kuues).Augeiase kari oli jumalate kingitus ja immuunne mistahes haiguste vastu. Sellepärast ei viitsinud Augeias oma talli koristada ja sõnnikut oli sinna mitmekümne aasta jooksul väga palju kogunenud.Eurystheus andis talle selle ülesande, et Heraklest rahva silmis alandada: kõik eelmised vägitööd olid Heraklesele ainult kuulsust toonud. Ent Herakles ei hakanud sõnnikut kühveldama, juhtides läheduses voolavad Alpheiose ja Peneiose jõe läbi talli ja need uhtusid kogu sõnniku minema.Augeias oli lubanud Heraklesele kümnendiku oma karjast, kui see ülesande täidab, olles kindel, et Herakles seda ei suuda. Kui Herakles tööga siiski toime tuli, keeldus Augeias tasu maksmast. Herakles vihastas ja lõi Augeiase maha. Uueks Elise kuningaks sai Augeiase poeg Phyleos.Eurystheus ei tahtnud seda vägitegu lugeda, tuues põhjenduseks, et Herakles leppis Augeiasega tasu suhtes kokku, aga oleks pidanud tegema tasuta. Teine vägitegu, mis talle ei kõlvanud, oli Lerna hüdra tapmine, ja nii pidi Herakles esialgu kokku lepitud 10 kangelasteo asemel 12 sooritama. Siin on nähtud kompromissi osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.Selle mälestuseks lõi Zeus Kaljukitse tähtkuju. Nimelt Päike (meenutagem, et Augeiase nimi tähendas säravat) on Kaljukitse tähtkujus kõige vähem näha (ehk teisisõnu on tallis). Nime "Kaljukits" andsid tähtkujule alles roomlased ; vanad kreeklased kutsusidki seda tähtkuju Augeiase talliks.
6. Stymphalose lindude tapmine-Stymphalose linnud olid vanakreeka mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö (antiigileksikoni järgi neljas).Stymphalose linnud surmasid oma sulgede nagu nooltega inimesi ja loomi, kes järvele liginesid. Nad olid Arese lemmikloomad . Nad toitusid tera- ja puuviljast, peamiselt inimeste põldudel ja aedades , paljunesid kiiresti ning viisid sellega kogu ümbruskonna meeleheitele. Nende sõnnik oli samuti mürgine.Herakles ehmatas linnud lendu. Ehmatamiseks andis Athena talle vasksed löökpillid, mille oli valmistanud Hephaistos . Seejärel lasi Herakles linnud maha.Mõned neist jäid ellu, ent rändasid Musta mere rannikule ega tulnud enam iial Kreekasse tagasi. Seevastu olevat linnud nad argonaute, kes nende kodusaare lähedalt möödusid. Tollal olid laevade sõudjad ülaltpoolt kaitseta. Phineuse soovitusel varjasid ülejäänud laevamehed sõudjaid kilpidega, lasid linde nooltega ja tekitasid valju müra , et linde peletada. Kokkuvõttes ei suutnud linnud argonautidele suurt kahju tekitada.Selle loo mälestamiseks lõi Zeus Amburi ja Noole tähtkuju. Nool on sihitud amburi poolt vaadates Kotka tähtkuju poole.Kui Päike on Amburi tähtkujus, siis tõusevad Lüüra , Kotka ja Luige tähtkuju. Sel ajal algab Kreekas vihmaperiood ning paljud varem kuivad kohad soostuvad. See andis linnunimelistele tähtkujudele halva maine (Lüürat kutsusid vanad kreeklased Raisakulliks), mis võis mõjutada Stymphalose lindude legendi teket.
7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine-Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus : et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja külvas kõikjal hävingut.Herakles viskas loomale lasso kaela ja kui loom merre jooksis, hüppas talle selga. Ta laskis härjal ujuda Argolída lahte ja ratsutas temal sealt Tirynsisse Eurystheuse juurde.Eurystheus tahtis ohverdada sõnni Herale, kes aga Heraklest ei sallinud ja palus seda mitte teha, sest sõnni äratoomine oli Heraklese kuulsust veelgi suurendanud. Niisiis ei osanud Eurystheus muud teha kui käskis looma vabaks lasta, nagu ka eelmised loomad, kelle Herakles oli Eurystheusele elusana näha toonud, olid vabaks lastud .Seejärel hulkus loom mööda Peloponnesost. Teda hüüti Maratoni sõnniks. Hull oli ta endistviisi ja kimbutas inimesi, kuni Theseus ta lõpuks surmas.Zeus tõstis sõnni lõpuks taevasse Sõnni tähtkujuks.
8.Diomedese hobuste äratoomine-Diomedese hobused olid vanakreeka mütoloogias Traakia kuninga Diomedese inimsööjad hobused, kelle äratoomine oli Heraklese kaheksas vägitöö. Argose kuningas Diomedes ei ole selle müüdi tegelane.Hobuseid oli neli ja nad olid kõik märad . Diomedes toitis neid inimlihaga. Nende nimed olid Dinos, Lampos, Podargos ja Xanthos.Herakles ajas hobused ära ja jättis nad siis oma abilise Abderose hoolde. Selle asemel sõid hobused Abderose ära. Siis sai Herakles väga vihaseks, tappis Diomedese ja söötis ta oma hobustele. Täis kõht tegi loomad rahulikuks, Herakles sidus neil suud kinni ja toimetas Eurystheuse juurde.Herakles mattis Abderose auavalduste saatel maha ja haua lähedusse hiljem tekkinud linn nimetati Abderaks.Ühe legendi järgi käskis Eurystheus hobused, kes olid täiesti rahulikuks muutunud ega söönud enam inimesi, Argosesse vabaks lasta. Teise legendi järgi tahtis ta nad Zeusile ohverdada, ent Zeus ei võtnud ohvrit vastu ja selle asemel saatis hundid, lõvid ja karud neid tapma .Aleksander Suure hobune Bukephalos väideti põlvnevat Diomedese hobustest.Zeus tõstis hobused taevasse. Need on Pegasuse alfa, beeta ja gamma ning Andromeeda alfa, mis moodustavad enam-vähem ruudu. Et nad ei looju kunagi, polnud neid võimalik tappa, vaid ainult kinni püüda. Teisest küljest paikneb veelgi lähemal poolusele Lohe, mille Perseus ilusasti maha lõi.
9.Hippolyte vöö äratoomine-Hippolyte oli vanakreeka mütoloogias amatsoonide kuninganna, sõjajumal Arese ja amatsoonide kuninganna Otrera vanim tütar. Ta päris emalt amatsoonide kuninganna tiitli.Isa andis Hippolytele imekauni vöö, mida on nimetatud ka võlutuks, ent ükski jutustaja ei märgi, milles võluvõime seisnes. Selle äratoomine oli Heraklese 9. vägitöö. Selle ülesande andis Heraklesele Eurystheus oma tütre Admete palvel . Herakles purjetas amatsoonide maale koos Ateena kuninga Theseuse, Sthenelose ja Telamoniga. Pole teada, kas Eurystheuse isa ja Heraklese vanaonu Sthenelos oli sama mees, kes sellel retkel osales, või on tegu nimekaimudega.Herakles tahtis vööd saada, lubades seejärel rahumeelselt lahkuda. Hippolyteni olid juba jõudnud kuuldused Heraklese vägitöödest ning ta eelistas mitte tüli kiskuda, vaid loovutas vöö vabatahtlikult. Järgnenud peo käigus läks või viidi vägisi Hippolyte õde ja troonipärija Antiope Heraklese laevale. Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud.
10. Geryoni kariloomade äratoomine-Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane, Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid teda harilikult kuue, vahel nelja jalaga.Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks. Giovanni Boccaccio sõnul võttis Geryon külalisi lahkelt vastu, uinutas nende valvsuse ja seejärel tappis nad. Sellise reeturliku käitumise tõttu paigutas Dante Alighieri "Jumalikus komöödias" Geryoni põrgu 8. ringi valvama.Geryonil oli kahepäine koer Orthos, Kerberose vend, ja veisekari, mida valvas Arese poeg Eurytion. Veiste röövimine oli Heraklese 10. vägitöö.Teel Geryoni juurde jõudis Herakles Vahemere lõppu ning püstitas sinna Heraklese sambad ehk Gibraltari ja Ceuta. Herakles surmas algul koera , siis karjuse ja lõpuks veiste omaniku, esimesed oma oliivipuust nuiaga, kolmanda Lerna hüdra veres mürgitatud noolega. Geryoni hauale kasvasid kaks puud, mänd ja piinia , mis jooksid vaigu asemel verd.Karjaajamise ajal saatis Hera parmud karja piinama , nii et need laiali jooksid ja Heraklesel kulus terve aasta nende kokkukogumiseks. Herakles vedas veised Mükeenesse, kus nad ohverdati Herale. Rooma mütoloogias ajas Herakles karja Kreekasse tagasi läbi Itaalia. Roomas Aventinuse mäel varastas Cacus osa karjast ära. Ta kasutas Hermese leiutatud meetodit, nimelt võttis ta veistelt sõrad ära ja pani teistpidi alla, et keegi ei oskaks jälgipidi neile järele tulla. Ühe versiooni järgi sattus Herakles oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õde Caca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajas altari kohale, kus asub nende karjaturg Forum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.Olümpias ja Teebas oli Geryoni pühamu ning Paduas oli Geryoni oraakel.Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6. sajandil eKr elanud poeet Stesichoros. Teose nimi on "Geryoni laul" ("Geryoneis") ja see on osaliselt säilinud.
11. Hesperiidide õunte äratoomine-Hesperiidid valvasid jumalate aias Hera kuldseid õunu, mille söömine tagas igavese elu ja nooruse. ( Skandinaavia mütoloogias valdas samasuguseid õunu Idun.) Hera oli saanud need Gaialt kingituseks Zeusiga abiellumise puhul. Hera andis neile appi sajapäise lohe Ladoni, kes iial ei maganud.Hesperiidide aiast pärinesid ka need kolm õuna, millega Hippomenes ajas kiusatusse Atalanta .Hesperiidide aiast pärines ka õun, millele Eris kirjutas "Kõige ilusamale" ning viskas selle jumalannade sekka Peleuse ja Thetise pulmapeol. Kaudselt põhjustas see õun Trooja sõja.Hesperiidide õunte äratoomine oli Heraklese üheteistkümnes vägitöö.Herakles ei läinud ise lohet tapma ja õunu röövima. Selle asemel rändas ta Atlase juurde, kes oli määratud igavesti taevavõlvi kandma. Atlas oli nõus õunad ise ära tooma , kui Herakles vahepeal tema asemel taevavõlvi turjal hoiab. Seda Herakles tegigi, kuigi see oli talle üliraske. Peagi oli Atlas õuntega tagasi, kuid ütles, et viib ise õunad Eurystheusele ja Herakles peabki jääma taevast kandma. Herakles pidi kavaldama. Ta lubas jääda taevast kandma, kui Atlas hetkeks selle üle võtab, et Herakles saaks surve pehmendamiseks padja õlgadele seada. Nii kui Atlas taeva oma kätele võttis, korjas Herakles maast õunad ja läks tagasi Mükeenesse.Lohe tõstis Zeus taevasse Lohe tähtkujuks, mis taevaski hesperiide kehastava Väikese Vankri juures on. ( Teisalt on Lohe tähtkuju seostatud teistegi koletiste, nagu näiteks Ketosega, kelle tappis Perseus.)
12.Kerberose äratoomine-Kerberose elusalt kinnipüüdmine oli viimane vägitegu, mida kuningas Eurystheus sundis Heraklest sooritama, et heastada tema ja Megaira laste tapmine. Seetõttu oli see ka kõige raskem vägitegu. Pärimuse kohaselt ei pidanud Herakles Kerberost kinni püüdma, kuid Eurystheus ei võtnud kahe ülesande täitmist arvesse, kuna Herakles oli saanud abi.[1] Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet. Ühe pärimuse järgi kerisid maod nende jalgade ümber rõngasse ja muutusid kiviks, teise järgi teeskles Hades külalislahkust ning palus neil istuda unustuse toolidesse ja nad jäid alatiseks kinni. Kui Herakles tõmbas Theseuse ta toolist, jäi osa ta reiest sinna kinni, kuid kui Herakles proovis Peirithoost päästa, värises maa, sest Peirithoose soov jumala naist endale saada oli nii solvav , et ta pidi igaveseks kinni jääma. Herakles leidis Hadese ja palus luba Kerberose maapinnale toomiseks, Hades nõustus juhul, kui Herakles suudab Kerberosest paljaste kätega jagu saada. Herakles sai sellega hakkama ja tiris ta Allilmast Peloponnesosel asuva koopa kaudu Eurystheuse juurde. Kuningas kartis Kerberost nii väga, et hüppas pithosesse, suurde hoiustusvaasi, ja palus Heraklesel Kerberos allilma tagasi viia, vastutasuks vabastas ta vägitegudest.