Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid
õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu
Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et
mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest
tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt
sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse
tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis
Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi . Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia Ühendemiraatide lennujaamas, kus Araabia Ühendemiraatide
võimud võtsid Koroli vahi alla 2006 aasta 23. veebruaril Sharjah’
emiraadi rahvusvahelises lennujaamas, kus ta oli alkoholi tarvitanud
ning sisenenud naispolitseiniku kabinetti . Aprilli alguses määras Sharjah’ esimese astme kohus Korolile
alkoholi tarvitamise eest ühe ja naispolitseiniku ahistamise eest
kolm kuud vanglakaristust. Korol valis siis kolmekuulise
vanglakaristuse asemel 80 kepihoopi . Teise astme kohus tühistas
Korolile määratud 80 kepihoopi ja määras talle naispolitseiniku
ahistamise eest 2000 dirhemit ehk 7020 krooni trahvi ja
alkoholitarvitamise eest 40 kepihoopi, kuid Sharjah’ emiir andis
Korolile ihunuhtluse osas armu . Kaug-Ida maades jällegi satub ühiskondliku hukkamõistu alla nii
see isik, kes teise vastu kohtule hagi esitab (seda käsitletakse
soovina teist inimest kahjustada) kui ka see, kelle vastu on kohtusse
pöördutud. Avalik hukkamõist võib aga saada saatuslikuks eriti
viimastele, sest nad heidetakse välja sotsiaalsest rühmast, kuhu
nad kuuluvad, ning tutvus- ja sõpruskonnast, mis toob kaasa isiksuse
marginaliseerumise. Selle vältimiseks praktiseeritakse näiteks
Hiinas ja Jaapanis laialdaselt võimalust lahendada vaidlused
lepituskomisjonides. Selle tulemusel lähevad Jaapis kohtusse vaid
nõrgad mehed. USA-s vastupidi, tehakse igast pisimastki probleemist kohtu case . Ka Eesti on minu meelest astumas samme sellise mudeli poole, kus
püütakse seadustega reguleerida kõiki eluvaldkondi ja tulevalt
Euroopa Liidu normidest ja määrustest, soovitustest ja eestlaste
suurest pingutusest kõigile meeldida, jõuame kohati absurdsusteni.
Nii on Eesti tõrkumatult vastu võtnud EL seadusi, mis näevad ette banaani lubatud kõveruse, liigitavad porgandi puuviljaks jne.
Brüsselist tulnud ettekirjutised ja tihtipeale absurdsed euronormid
on välja suretanud lugematuid külapoode, väiketootjaid,
turismitalusid, põllumajandust jm.
Suuremate õigusperekondade
lühiajalugu ja alused.
Võib üsna kindlalt väita, et ajalooliselt on omavahel tihedalt
seotud õigus ja religioon suuremad mõjutajad on siin islam ja ristiusk . Samuti torkab silma õigusruumi laiem geograafiline
asukoht, nii võib laias laastus jagada õigusperekonnad ida ja lääne
vahel aga maailma jagude osas. Suurt tähtsust omab ka riigikord . Lääne kultuuri kaks levinumat süsteemi on nn. Rooma -germaani ehk
saksa õigus, mis on levinud Mandri-Euroopas ja anglo-ameerika õigus,
mis on levinud inlglise keelsetes riikides nagu Ühendkuningriigid,
USA
Kõik kommentaarid