painutaja faalanksile ( lülile ) 3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5. sõrme painutaja painutaja faalanksitele 4. Pindmine Õlavarreluu Keskmistele 2.-5. sõrme painutaja sõrmepainutaja mediaalsele faalanksitele põndapealsele 5. Ümar sissepõõraja Mediaalselt Kodarluule Põõrab küünarvart sisse põndapealselt 6. Kodarmine Mediaalselt 2. kämblaluu põimikule Randme painutamine randmepainutaja põndapealselt 7. Pikk pihulihas Mediaalselt Pihule Randme painutaja põndapealselt 8. Küünarmine Õlavarreluu 5. kämblauule Randme painutaja randmepainutaja mediaalselt
luudevaheliselt membraanilt põhimikule pöörab kätt sissepoole Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab 2.-5.sörme, painutab ja luudevaheliselt membraanilt faalanksite põhimikule pöörab kätt sissepoole Pindmine sörmedepainutaja Õlavarreluu mediaalselt 4 kõõluse abil 2.-5.sörme kesksete Painutab vähesel määral põndapealiseltja küünarvarre faalanksite põhimikule küünarvart, painutab 2.-5.sörme, luudelt painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE KIHT
Reie lihased Eesmine osa 5 lihast Reie-nelipealihas (algab 4 peana) Vahepealne Reieluu eesmiselt pakslihas pinnalt Reieluu karejoone Külgmine pakslihas lateraalselt mokalt Toob reit ette Reieluu karejoone Keskmine pakslihas mediaalselt mokalt Alumis-eesmiselt Reiesirglihas Sääreluuköprusele niudeluuogalt · Toob reit ette · Pöörab reit Ülemis-eesmiselt välja Rätsepalihas
sissepoole Reie nelipealihas: · Vahepealne pakslihas · Reieluu eesmiselt pinnalt · Külgmine pakslihas · Reieluu karejoone lateraalselt mokalt Sääreluuköprusele Sirutab säärt ja toob reit ette. · Keskmine pakslihas · Reieluu karejoone mediaalselt mokalt · Reiesirglihas · Niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt Rätsepalihas Niudeluu ülemis-eesmiselt Sääreluukõprusele Roteerib ja toob reit ette; painutab niudeluuogalt ja roteerib säärt sissepoole SÄÄRE LIHASED TAGUMINE RÜHM (4)
painutaja kilelt 2. - 5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule Läheb üle neljaks Pindmine Algab nii õlavarreluu kõõluseks, mis läbivad sõrmede- mediaalselt põndapealiselt randmekanali ja kinnituvad painutaja kui ka küünarvarre luudelt 2. - 5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule Toime küünarliigesele: painutab küünarvart. Toime kodarluu-
JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces Alguskoht : mediaalne talbluu Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks , mediaalne seesamluu Funktsioon: painutab suurvarvast Suurvarba lähendaja EHK m adductor halluces Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea
nibujätke Kaela rihmlihas III-V rinnalüli ogajätke II-III ülemise kaelalüli Pea taha ja küljele kallutamine; pea ristjätke pööramine Suur rinnalihas (m. pectoralis Rangluu, rinnak, II-VII Õlavarreluu suurköbrukese Tõmbab õlavart ette mediaalselt ja roteerib major) roidekõhr, kõhusirglihasetupe hari sissepoole; langetab ülestõstetud kätt eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor) Eesmine saaglihas 8 või 9 ülemist roiet Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab
Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Küünarluu eesmiselt pinnalt ja Need kõõlused kinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. luudevaheliselt membraanilt, jaguneb distaalse faalanksi põhimikule. küünarvarre alumises osas neljaks kõõluseks. Pindmine sõrmedepainutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarre mediaalselt põndapealselt ja Need kõõlusedkinnituvad 2.-5. Sõrme *sõrmede painutamine. ka küünarvarre luudelt ning läheb üle kesksete faalanksite põhimikule. neljaks kõõluseks, mis läbivad randmekanali. Õlavarre-kodarluu lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt servalt. Kodarluu alumisele otsale. *käe keeramine üles ja alla (näiteks
auk, abaluukõhr on poolkuuja kujuga. 8. Abaluu iseärasused seal ja hobusel. Neil puudub õlanukk, harjaköber hästi arenenud. Hobusel on abaluukõhr ja kaarnajätke kõige paremini arenenud. 9. Õlavarreluu põhiosad. Pea, kael, keha ja kaks põnta 10. Õlavarreluu iseärasused karnivooridel. Deltaköprus vähearenenud, taksikoertel ja lühijalgsetel koertel on õlavarreluu tugevasti kõverdunud, kassil paikneb kodarluuaugust mediaalselt koronoidauk (fossa coronoidea), neil paistab mediaalsest põndapealisest proksimaalselt põndaülene mulk (foramen supracondylare). Koeral leidub sageli ka plokiülene mulk, kassil see puudub. 11. Õlavarreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobustel. Mõlemad köbrukesed kahestunud, koosnedes kraniaalsest ja kaudaalsest otsast, deltaköprus on tugevasti arenenud. Hobusel esineb ka vahelmine köbruke. 12. Küünarvarre skelett skeleton antebrachii 13
· Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. · Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. · Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida
b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku Roidmine osa, roidekaare (6 ks diafragma el tõmbub aponeuroosiks pöördele Nimmemine alumist keskosas kokku, vastasküljel
Algab istmikuköbrult 2. Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2. Rätsepalihas- läheb reielihaste pealt risti üle (pikk ja peenike) Algab niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub sääreluuköprusele REIE ETTE VIIMINE, PAINUTAB JA ROTEERIB SÄÄRT SISSEPOOLE SÄÄR - Tagumine külg 1. Pikk varvastepainutaja- algab sääreluu tagumiselt pinnalt ja kinnitub 2.-5
kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb - Musculus cricoarytenoideus lateralis A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket ette lateraalselt -> häälejätke pöördub mediaalselt -> häälepilu eesosa sulgub - Musculus arytenoideus transversus et obliquus lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal
b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis. c) Kõhuristilihas (külgmine rühm) - Algab: kuue alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. d) Sisemine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida
F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab: · viielt alumiselt rinnalüli ogajätkelt · niudeluu harjalt · kolmelt alumiselt roidelt Kinnitub: · osaliselt abaluule · lõppkõõlus kinnitub õlavarreluu ülemisele kolmandikule.
11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada. 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon. 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealiselt. Kinnitub – 5.metakarpaalluu põhimikule. Funktsioon – sirutada randmeosa.
obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris ! Canalis inguinalis (kubemekanal). a.Seinad – alumine lig.inguinale ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a
TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed 1 ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid moodustavad lemniscus spinalis´e, mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid, moodustub lemniscus medialis; näopiirkonnast ülenevad traktid moodustavad lemniscus trigeminalis´e. ÜLENEVAD ÜLDTUNDLIKKUSE TEED Ees- ja külgväädi teed. Protopaatiline tundlikkus, seotud spinaalnärvidega (valu, to, puutetundlikkus).
Linea supercondylaris lateraalis femoris · KINNITUB o Caput fibulae o Condylus lateraalis tibiae M. SEMITENDINOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Tibia proksimaalne anteromediaalne osa M. SEMIMEMBRANOSUS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Tibia condylus medialis SÄÄRE LIHASED M. TIBIALIS ANTERIOR · ALGAB o Tibia eesmise 2/3 pind · KINNITUB o Jalale mediaalselt 1. os cuneiforme'le ja 1. metataraalluu M. EXTENSOR DIGITORUM LONGUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna o Condylus lateralis tibia'lt · KINNITUB o 2.-5. varba distalis'tele M. EXTENSOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula eesmine 1/3 · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'e dorsaalne pind M. FIBLUARIS TERTIUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna distaalselt 1/3-lt · KINNITUB o 5
külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone linea alba. Cavitas axillaris (cavum axillare). Cavitas axillaris kaenlaõõs on tüvipüramiidi kujuline ruum rindkere ja õlavarre vahel. Seda piiravad: eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor; tagantpoolt m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor. lateraalselt õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales); ülalt õlaliiges. Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v. axillaris oma harudega ja plexus brachialis`est lähtuvad ülajäseme närvid; samuti on siin palju lümfisõlmi ning kogu ülejäänud ruum on täidetud koheva sidekoega. Foramen quadrilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagaseina lateraalosas. Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri, ülalt m. teres minor,
kangi tõstmine sirgetele kätele). 49. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. · Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) · Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine.
Iseärasused Väikemäletsejad + su su Vaagnapõhi ühtlase laiusega, veidi kaldu aaegu ovaalne, süleluukamm paks, luud massiivsemad. Emasloomad: Vaagen ruumikam, vaagnapõhi laiem ja aniaalne vaagnaava ümmargune, süleluukamm õhem. Soolised erinevused avalduvad kõige enam sugukü 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülene köprus, millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene köprus (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis) NA NA 1. Pindluu on välja arenenud ja sääreluu suhtes liikuv 1. Kõik kanna luud on eraldi 1. 4 pöialuud, III ja IV tugevamad. 2. plantaarsel pinnal Pöia-seesamluu (Os sesamoideum metatarsale) Sarnanevad eesjala omadega. Iseärasused
pöialt Süva sõrmedepainutaja (küünarluu eesmiselt pinnalt sõrmeotsteni), painutab sõrmi Pindmine sõrmedepainutaja (küünarluult ja kodarluult keskmistele sõrmelülidele), painutab sõrmi Pindmine kiht: algus sama Ümar sissepööraja (õlavarreluu mediaalselt põndapealselt kodarluule), sissepööraja Kodarmine randmepainutaja (teisele kämblaluule), randme painutamine Pikk pihulihas (läheb kitsaks pihukõõluseks), randme painutaja Küünarmine randmepainutaja (5- ndale kämblaluule), randme painutaja KÜLGMINE RÜHM: sirutamine
kätele). 66. Küünarvarre lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Pikk pöidlapainutaja algab kodarluu eesmiselt pinnalt ning kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. * Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) * Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine.
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas
b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim
taenia libera ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla musculus sphincter externus taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend taenia mesocolica taga mediaalselt või kinnisti lähtekohal - allpool on adventitsiaalkest ekstraperitoneaalne asend - haustrae coli käärsoolekopad - serooskest läheb umbes keskse ristikurru kõrgusel eesseinalt mehel sulci transversi (väljaspool) = plicae semilunares (seespool) üle kusepõiele ja naisel emakale - Funktsioon Funktsioon
roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste
roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste
roidejätkelt Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele Funkts: langetab roideid KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida KÜLGMINE RÜHM KÕHU RISTILIHAS Algab: 6 alumise roidekõhre sisepinnalt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: lihaskiud kulgevad horisontaalselt ja lähevad mediaalselt üle aponeuroosiks Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, avaldades tugevat survet sisikonnale. aitab ka roideid langetada,soodustab õõneselundite sisaldiste väljundamist SISEMINE KÕHUPÕIKILIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluu harjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, soodustab õõneselundite sisaldiste
püsti seistes keha stabiilse asendi säilitamise eest. Reie-nelipealihas / Niudeluu, reieluu Moodustavad Sirutab jalga reie musculus kaarejoon ühtse kõõluselise suhtes, ent samuti quadriceps mediaalselt, aponeuroosi mis painutab reit femoris reieluu eesmine kinnitub kõõlusele vaagna suhtes pind, reieluu ja kulgeb sealt kaarejoon edasi allapoole lateraalselt põlvekedra lõppedes sääreluu körpusel.
M.sternocleido- -caput sternale- pr. -kaela fleksioon -lülidevahe- acces mastoideus manubrium sterni mastoideus + -kaela ja pea lat. liigesed sorius -caput linea nuchae fleksioon +A-O clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales
ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse ! Valutundlikkus alahuulelt, juhtetee a) Perifeerne närv – tractus trigeminothalamicus b) 1 ja 2 neuroni kehade nimetused - ganglion trigeminale, nucleus spinalis n. trigemini ! valu ja temperatuuri tundlikkus reie mediaalselt küljelt a) perifeerne närv – n.spinalis b) trakt – tractus spinothalamicus c) neuronikehad(1-3) - I - ganglion spinale, II (esimene sünaps) - substantia gelatinosa´s, n. proprius cornu posterioris´es, III (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. d) läbiminek capsula internast, korteks - capsula interna tagumise sääre ! Epikriitiline süvatundlikkus (juhtetee) ülem. jäsemetelt !
Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele. 4) kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele. 5) rinnaku-rangluu-nibujätkearter osaleb samanimelise lihase verevarustuses. 6) tagumine kõrvalestaarter annab harusid kõrvalestale, kaela lihastele. 7) ülenev neeluarter eraldub välimise unearteri mediaalselt küljelt ja varustab verega neelu ja neelumandlit. 8) ülalõuaarter (a. maxillaris) kulgeb oimualuses augus, ja tiibjätke-suulae augus. Oma teekonnal annab ta harusid alumistele hammastele ja alalõualuule, aju kõrvakestele, ülemistele hammastele, ninaõõnte seintele ja mälumislihastele. 9) pindmine oimuarter suundub üles oimu piirkonda ja annab harusid selle naaberpiik. pehmetele kudedele
- Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind) Mandibula protraktsioon ja retraktsioon (libisemine) Mandibula lateraaldeviatsioon paremale ja vasakule (libisemine) Liigesekapsel ja olulisemad sidemed: - Fibroosne liigesekapsel on paksem mediaalselt ja lateraalselt, kindlustades seal liigese stabiilsuse. Liigesekapsel on anterioorselt ja posterioorselt üsna lõtv. - Lig. temporomandibulare paikneb lateraalselt (sarnaluumise jätke külge) Liigutused: (teljetud libisemisliigutused) Mandibula depressioon ja elevatsioon temporomandibulaarses liigeses Sagitaaltasapinnas, ümber frontaaltelje Mandibula protraktsioon ja retraktsioon Teljetud libisemisliigutused
Ülenevad juhteteed kulgevad on sensoored ja kulgevad lihastest peaajju. Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju. Seljaaju närve inimesel 31. Seljaajunnärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsioon: · Kaelapõimik. Kael pea rinnanahk, vahelihas, pleuar , perikard · Õlapõimik- õlavöötme lihased ja ülajäeseme lihased ja nahk · Nimmepõimik. Kõhualuse osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased+nahk+ sääre nahk mediaalselt. · Ristluupõimik- lahklihased+nahk, vaagna ja reie tagakülje lihased + kõik sääre ja jalalihased va sääre sisepinna nahk. Ülajäsed innerveerivad närvid ülapõimikust, alajäeset -;;- närvid ristluu ja nimme põimikutest. Suurim ja võimsam närv- ismikunärv. Peaaju asub koljuõõnes, kaal on 1.2-1.4kg. Ühenduses seljaajuga on piklikuajuga. Piklikus ajus asuvad keskuse: Hingmais, südametegevus ja vasomotoorsed keskused.
, 4. Ja 5. sõrme 3ndale Musculus lumbricales o: musculi flexor digitorum profunduste kõõluste lasteraalne serv i: proksimaalse faalanksi põhimik Väikesõrme lihaste rühm Musculus opponens digiti minimi -> kinnitub 5. Metakarpaallluu mediaalsele servale Musculus flexor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus abductor digiti minimi -> väikesõrme proksimaalse faalanksi põhimikule Musculus palmaris brevis -> algab palmaaraponeuroosi mediaalselt servalt ja kinnitub käe mediaalse serva nahas SUUPÕHJA LIHASED Musculus geniohyoideus o: spina mentalis mandibulae i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae
muudab liikumise sujuvamaks, sünergist on lihas, mis aitab agonisti, korrigeerib agonisti mõju vajalikku suunda, fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid 45. Mis tekitab kõhupressi? Diafragma, kõhu külgmised lihased surve siseelundile. 46. Õlavarre kolmpealihas osad, algus, mis liigesele mõjub ja funktsioon? M. triceps brachii. Pikk pea algab abaluu pealt Keskmine (mediaalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt mediaalselt Külgmine (lateraalne) pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt lateraaselt. Põhiliselt mõjub küünarliigesele ja põhiline funktsioon on käsivarre/küünarvarre sirutamine. 47. Kuidas nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Millega on täidetud toruluu osad? Millega on luu kaetud liigespindadel? a) Sisekiht käsnollus (spongiosa) Pindmiskiht plinkollus (kompakta) b) Punase ja kollase üdiga. c) Liigesekõhrega. II Variant 1
faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega
alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ
faalanksi põhimikule – kaugmine sõrmelüli. Süva Küünarluu, 2.-5. Sõrme distaalsele sõrmede painutamine sõrmepainutaja luudevaheliselt faalanksi põhimikule. membranilt Pindmine Õlavarreluu mediaalselt 2.-5. Sõrme kesksete Sõrmede painutamine sõrmepainutaja põndapealselt faalanksite põhimikule. Ümar sissepööraja Õlavarreluu mediaalne Kodarluu keskosale Painutavad küünarvart, põndapealis proneerib küünarvart koos käega
süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks.
alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks ja mitme juha kaudu suupõhja avanevaks paljujuhaliseks keelealuseks süljenäärmeks. Söögitoru- on neelu maoga ühendav voolikujuline lihaseline organ
hipokampus, rinaalkorteks ja prefrontaalkoor - Samuti osalevad taalamuse tuumad kuna mitmed ühendused frontaal- ja temporaalsagara suunduvad läbi taalamuse - Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja ajutüve süsteemidest (sh atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini aktiveerivatest süsteemidest) Hipokampus - Limbiline struktuur mis asetsed mediaalselt oimusagaras - Koosneb kahest käärust – ammoni sarvest ja hammaskäärust - Mõlemad koosnevat erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud ammoni sarves on jagatud 4 gruppi CA1, CA2, CA3, CA4 - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga
• Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus? enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa, mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ning n-ö ajas rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus). • Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves on jagatud nelja gruppi: CA1, CA2, CA3 ja CA4. • Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele - nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara
Mis on autonoeetiline teadlikkus? Enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ja ajas rännata. Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli enese-teadlikkus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega. - Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus – limbiline struktuur mis asetseb mediaalselt oimusagaras. Koosneb kahest käärust – Ammoni sarvest ja hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele. - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui
sideme alla ning liigutuse jätkumisel tekib mehaaniline takistus. Tänu välisrotatsioonile liigub õlavarreluu suur trohanter posterioorselt õlanuki alla. Ülemist osa liigutusest võib takistada lihaspinge õlavarre kolmpealihases või selja lailihases. Nende lihaste pingeid tuleb alati tähele panna õlaliigest testides. Samuti võib esineda häireid abaluu liigutustes. Abaluu peab liikuma üles- alla suundades ehk kraniaalselt ja kaudaalselt ning kõrvale ja lülisamba lähedale ehk mediaalselt ja lateraalselt. Õlaliigese tendiniidid Lihase ülekoormus põhjustab lihase kõõlustes ning selle kinnituskohtades isheemilisi häireid ja mikrotraumasid. Järgneb põletikuline reaktsioon, mis väljendub valuna käe 31 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik
Corynebacterium pseudodiphtheriticum Ülesanne 6. Hinnata C. diphtheriae toksigeensust pretsipitatsioonireaktsiooni abil geelis. Joonistada ja kirjeldada. Ülesanne 7.. Võtta eraldi tampoonidega nina- ja kurgulima. NB! Difteeria korral võetakse ninalima ninakoopa tagumisest osast, kuna difteeriatekitajad lokaliseeruvad koaanide piirkonnas ja nina-neelu tagaseinas. Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8. Nimetada olulisemad antibiootikumid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks. •Läkaköha •Difteeria Ülesanne 9. Millised aktiivse ja passiivse immuniseerimise preparaadid on kasutusel läkaköha ja difteeria
annaabi.ee 
