Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihasmapp (0)

1 Hindamata
Punktid




1 TALLINNA TEENINDUSKOOL            **** *****   KT20-KES1   
  LIHASMAPP                 JUHENDAJA: SIRET RANNIK      TALLINN 2020 


2 Sisukord 
Ülajäseme pindmised lihased ........................................................................................................... 3  1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 
2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 
3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 
4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 
5. Trapetslihas m.trapezius ........................................................................................................... 7 
6. Suur ümarlihas m. teres major ................................................................................................. 8 
7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ................................................................................ 9 
8. Ümar sissepööraja m. pronator teres ..................................................................................... 10 
9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 
10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 
11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 
12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 
13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 
14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi .................................................................... 16 
15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus .............................................................. 17 
16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis .................................. 18 
17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum .............................................................................. 19 
18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares .................................................. 20 
19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20  Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21  1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 
2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 
3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 
4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 
5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 
6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 
7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 
8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 
9. Vihmausslihased mm. Lumbricales ........................................................................................ 28 
10. Lühike varvastepainutaja m. flexor digitorum brevis ........................................................... 29  Kasutatud allikad: ........................................................................................................................... 30  1. Ülajäseme pindmised lihased ................................................................................................. 30 
2. Alajäseme pindmised lihased: ................................................................................................ 31     


3   Ülajäseme pindmised lihased  
1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii    Algus  –  asub  õlavarre  esiosas  õla  ja  küünarnuki  vahel.  Mõlemad  lihase  pead  algavad 
abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele.   Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse 
abil kodarluu köpruse külge.  Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart.        


4 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis  Algab – õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt.  Kinnitub – küünarluu köprusele.  Funkstioon – painutab küünarvart ja püüab hoida küünarvart keskasendis. Samuti on see 
võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist.     


5 3. Deltalihas m. Deltoideus  Algab kolme osana –  rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt.  Kinnituskoht – õlavarreluu deltalihasmisele köprusele.   Funktsioon – lihase eesmine osa painutab õlavart ette ja roteerib sisse, keskmine viib kätt 
lateraalsuunas horisontaaltasemele, tagumine painutab õlavart taha ja roteerib välja.              


6 4. Õlavarrelihas m. Brachialis  Algab – distraalse osa eesmiselt pinnalt.  Kinnitub – küünarluu körpusele.  Funtsioon – on painutada küünarvart.             


7 5. Trapetslihas m.trapezius  Algab  –  kuklaluu  ülemiselt  kuklataguselt  joonelt  ja  välimiselt  kuklamügaralt, 
turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt.   Kinnitub – abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale.  Funktsioon – lihase ülemine osa tõstab abaluud, alumine langetab abaluud, keskmine osa 
lähendab abaluud lülisamba suunas.         


8 6. Suur ümarlihas m. teres major  Algab – abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt.   Kinnitub – õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale.  Funktsioon – tõmbab õlavart tahapoole ja pöörab õlavart sissepoole.              


9 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii  Algab  kolme  peana  –  pikk  pea  algab  abaluu  liigesealuselt  köbrukeselt., külgmine  pea 
algab  õlavarreluu  tagumise  pinna  ülaosalt,  mediaalne  pea  algab  õlavarreluu  tagumiselt 
pinnalt, külgmisest peast madalamalt.  Kinnitub – küünarnukile.  Funtsioon – sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha.             


10 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres  Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealis.   Kinnitub – kodarluu keskosale.  Funktsioon – proneerib küünarvart ja osaleb küünarvarre painutamises.     


11 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis  Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt.  Kinnitub – teise kämblaluu põhimikule.  Funktsioon – painutab ja eemaldab käelaba.      


12 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus  Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt.  Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks.  Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada.   
 
 
 
     
 
 
 
 
 


13 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris  Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt.   Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule.  Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon.           


14 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris  Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealiselt.  Kinnitub – 5.metakarpaalluu põhimikule.  Funktsioon – sirutada randmeosa.       


15   13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis  Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt ja küünarvarre luudelt.  Kinnitub – nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule.  Funktsioon – sõrmede painutamine.               


16   14. Väikesõrme sirutaja m. extensor digiti minimi   Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis.   Kinnitub  –  tema  kõõlus  kinnitub  väikesõrme  selgmisele  pinnale,  kus  muutub  selle 
aponeuroosiks .   Funktsioon – sirutab randme ja väikese sõrme kõigis liigestes.                 


17 15. Pikk pöidla eemaldaja m. abductor pollicis longus  Algab – kodarluu eesmiselt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt.   Kinnitub – pöidla distaalse faalanksi põhimikule.  Funktsioon – adutseerib pöialt.     


18 16. Lühike kodarmine randmesirutaja m. extensor carpi radialis brevis  Algab – õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt.   Kinnitub – 3. kämblaluu põhimikule.  Funktsioon – sirutab ja eemaldab käelaba.         


19 17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum  Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis.   Kinnitub – läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5. sõrme seljale ja 
muutuvad siin aponeuroosiks.  Funktsioon – sirutab sõrmi ja käelaba.         


20 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares  Algus – II, IV ja V metakarpaalluult.  Kinnituskoht  –  proksimaalne  faalanks  vastavatel  sõrmedel  ja  selgmine  aponeuroos  ehk 
sidekirme.  Funktsioon – lähendavad sõrmi käelaba keskjoonele, kolmanda sõrme suunas.    19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales  Algusv  –  metakarpaalluude  vahemikest,  naaber  metakarpaalluude  teineteise  poole 
pööratud pindadelt.  Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme.  Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla- 
kui ka väikesõrme suunas.     


21 Alajäseme pindmised lihased: 
1. Rätsepalihas m. Sartorius  Algab – niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt.   Kinnitub – sääreluuköprusele.  Funktsioon  –  toimides  puusaliigesele,  teostavad  reiesirglihas  ja  rätseplihas  reie 
anteversiooni.    Rätseplihas  roteerib  reit  ka  väljapoole.  Toimides  põlveliigesele,  sirutab 
reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole.           


22 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior  Algab – sääreluu lateraalselt pinnalt.  Kinnitub – 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale.  Funktsioon – sirutab jalalaba ja teostab torsaalfleksiooni ja supinatsiooni.               


23 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus  Algab – sääreluu tagumiselt pinnalt.   Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule.  Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni.   


24 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius  Algus  –  pindmine  kahe  peaga  lihas,  mis  asub  inimeste  sääreosa  tagumises  osas. 
Mediaalne  ja  lateraalne,  algavad  reieluu  vastavatelt  põndapealistelt,  ühineb 
kannakõõluseks ehk achilleuse kõõluseks.  Kinnituskoht – kannakõõlus kinnitub kandluu köpruse kluge.  Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni.       


25 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus  Algab – kaksiksääremarjalihasest ja lestlihasest.  Kinnituskoht – kinnitub kandluu köprose külge.  Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni.               


26 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus  Algab – sääreluu lestlihasmiselt joonelt ja pindluu pealt.  Kinnituskoht  –  sääre  alumises  osas  moodustub  achilleuse  kõõlus,  mis  kinnitub 
kandluuköbrule.   Funktsioon – painutab säärt ja teostab jalalaba taldmist painutust ehk plantaarfleksiooni.         


27 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus  Algab – pindluult.  Kinnituskoht – kinnitub 1. tabluu ja 1. pöialuu põhimikule.  Funktsioon  –  tõstab  jalalaba  lateraalset  serva  ehk  proneerivad  ja  eemaldavad  jalalaba, 
juhtiv roll jala ristivõlvi tugevdamises.                 


28 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales  Algavad - teise naaber metatarsaalluu teineteise poole suunatud pindmikelt ja kulgevad 
teise varba poole.  Kinnituvad – teise ja viienda varba proksimaalse lüli põhimiku külgpinnale.  Funktsioon  –  eemaldada  kolmandat  ja  neljandat  varvast  teisest  varbast.  1.  ja  2.  lihas 
toimivad vastassuunaliselt, mistõttu teine varvas jääb liikumatuks.      9. Vihmausslihased mm. Lumbricales  Algus – pika varvastepainutaja kõõlustest ja kulgevad II-V varba vahel.  Kinnituskoht – pikale varvastepainutajale.  Funktsioon – varvaste lähendamine, sirutus ja painutus.     


29 10. Lühike varvastepainutaja m. flexor digitorum brevis  Algab – kandluu alumiselt pinnalt.  Kinnituskoht – jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad teise ja viienda varba kesksele 
lülile.  Funktsioon – lähendab varbaid üksteisele.                   


30 Kasutatud allikad: 
1. Ülajäseme pindmised lihased  1.  https://en.wikipedia.org/wiki/Biceps  2.   https://en.wikipedia.org/wiki/Brachioradialis  3.   https://en.wikipedia.org/wiki/Deltoid_muscle  4.  https://en.wikipedia.org/wiki/Brachialis_muscle  5.   https://en.wikipedia.org/wiki/Trapezius  6.  https://en.wikipedia.org/wiki/Teres_major_muscle  7.  https://en.wikipedia.org/wiki/Triceps  8.   https://en.wikipedia.org/wiki/Pronator_teres_muscle  9.   https://en.wikipedia.org/wiki/Palmaris_longus_muscle, https://medical- dictionary.thefreedictionary.com/palmaris+longus  10.  https://en.wikipedia.org/wiki/Flexor_carpi_ulnaris_muscle  11. https://en.wikipedia.org/wiki/Flexor_carpi_ulnaris_muscle  12.  https://en.wikipedia.org/wiki/Extensor_carpi_ulnaris_muscle  13. https://www.howtorelief.com/flexor-digitorum-superficialis-origin-insertion- nerve-supply-action/  https://en.wikipedia.org/wiki/Flexor_digitorum_superficialis_muscle  14.  https://en.wikipedia.org/wiki/Extensor_digiti_minimi_muscle  https://www.howtorelief.com/extensor-digiti-minimi-origin-insertion-nerve- supply-action/  15.  https://en.wikipedia.org/wiki/Abductor_pollicis_longus_muscle  16.  https://en.wikipedia.org/wiki/Extensor_carpi_radialis_brevis_muscle  17. https://en.wikipedia.org/wiki/Extensor_digitorum_muscle  18.  https://en.wikipedia.org/wiki/Palmar_interossei_muscles  19. https://en.wikipedia.org/wiki/Dorsal_interossei_of_the_hand   


31 2. Alajäseme pindmised lihased:  1.   https://en.wikipedia.org/wiki/Sartorius_muscle  2.  https://en.wikipedia.org/wiki/Tibialis_anterior_muscle#Function  3.   https://en.wikipedia.org/wiki/Extensor_digitorum_longus_muscle  https://www.getbodysmart.com/foot-ankle-muscles/extensor-digitorum- longus-muscle  4.   https://en.wikipedia.org/wiki/Gastrocnemius_muscle  5.   https://et.wikipedia.org/wiki/Achilleuse_kõõlus   https://en.wikipedia.org/wiki/Achilles_tendon  6.   https://en.wikipedia.org/wiki/Soleus_muscle  7.  https://en.wikipedia.org/wiki/Peroneus_longus  https://www.docontherun.com/doc-on-the-run-podcast-peroneus-longus- tendinitis-in-runners/  8.   http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/53761/lepp_inimese_ocr.pdf?sequen ce=1&isAllowed=y  https://en.wikipedia.org/wiki/Dorsal_interossei_of_the_foot  9.   https://en.wikipedia.org/wiki/Lumbricals_of_the_foot  http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/53761/lepp_inimese_ocr.pdf?sequen ce=1&isAllowed=y  10.  https://en.wikipedia.org/wiki/Flexor_digitorum_brevis_muscle  http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/53761/lepp_inimese_ocr.pdf?sequen ce=1&isAllowed=y https://www.kenhub.com/en/library/anatomy/flexor- digitorum-brevis-muscle     

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31

Vasakule Paremale
Lihasmapp #1 Lihasmapp #2 Lihasmapp #3 Lihasmapp #4 Lihasmapp #5 Lihasmapp #6 Lihasmapp #7 Lihasmapp #8 Lihasmapp #9 Lihasmapp #10 Lihasmapp #11 Lihasmapp #12 Lihasmapp #13 Lihasmapp #14 Lihasmapp #15 Lihasmapp #16 Lihasmapp #17 Lihasmapp #18 Lihasmapp #19 Lihasmapp #20 Lihasmapp #21 Lihasmapp #22 Lihasmapp #23 Lihasmapp #24 Lihasmapp #25 Lihasmapp #26 Lihasmapp #27 Lihasmapp #28 Lihasmapp #29 Lihasmapp #30 Lihasmapp #31
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor solarstone79 Õppematerjali autor
Lihased- alguskoht, kinnitus ja funktsioon.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lihaste kaardid
33
pdf

Lihaste kaardid

Pindmised selja lihased Selja lailihas Trapetslihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculus Kõikide Rangluu Ülemine osa m. latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Lihased
18
docx

Lihased

Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesiru

Inimese füsioloogia
Lihasmapp
40
rtf

Lihasmapp

LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas................................................

Bioloogia
Lihased
6
doc

Lihased

Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (

Bioloogia
Ülajäseme liigutusi teostavad lihased
13
pdf

Ülajäseme liigutusi teostavad lihased

Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavar

Bioloogia
Anatoomia lihaste tabel
18
doc

Anatoomia lihaste tabel

Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbicularis oris ümber suu, algus vastav

Anatoomia ja füsioloogia
MEHE PINDMISED LIHASED
8
docx

MEHE PINDMISED LIHASED

MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas --

Bioloogia
ANATOOMIA - LIHASED
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (linea nuchalis i

Anatoomia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun