Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia infoühiskond, mastaabiaefekt ja muu (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu




1) Miks 1970-ndatel aastatel hakkas välja kujunema infoühiskond? Too välja vähemalt 3                       eeldust, mis tagasid infoühiskonna arengu.  Eeldused olid:Sidetaristu kujunemine,tööstustööliste osakaal suurenes, tehnoloogilised             uuendused   2) Millised protsessid maailmas võimendusid tänu uute ühiskondlike suhete                 kujunemisega? Too välja enda meelest 3 olulisemat tagajärge, mis mõjutavad                     majanduse arengut infoajastul.  Tagajärjed olid:   Globaliseerumine arengumaades ei maksta õiglast hinda, arenenud maad kasutavad                   arengumaa tööjõudu, esineb ka inimõiguste rikkumisi ning ebahumaanseid                 töötingimusi ja tööelu.  Annab võimaluse “skeemitada” maksudega ning neid ei pruugi saada ettevõtte                     koduriik, vaid hoopis võõrriigid, mistõttu ei pruugi riigid saada õiget maksulaekumist,                       tuues seeläbi riikidele kohati lisakulusid ja ka majanduslikku kahju.  Ettevõtlusklaster - ettevõtted peavad tegema koostööd, et turul paremini püsida. Võib                       tekkida olukordi, kus suuremad söövad väiksemaid välja. Turul tekib “omade jopede”                       efekt, mis ei lase väiksematel ja uutel tulijatel hõlpsasti turule pääseda.  Riikide poliitiline läbisaamine on muutunud ülioluliseks. Sellest sõltub ettevõtete                   turule pääsemine, nende hind tariifide, maksude ja kvootide tõttu välismaa turgudel                       jne. Lisaks üleüldine import kui ka eksport sõltub riikide omavahelistest suhetest ja                         “säutsudest”.  Maailmaturgu on hakanud mõjutama suuresti ka erinevad piirangud ja kohustused,                     mis seonduvad keskkonnakaitse ja kliimasoojenemisega. See nõuab nii avalikult kui                     ka erasektorilt meeletult suuri lisainvesteeringuid ja kulutusi, mis mõjutavad nende                     ellujäämist ja võimekust majandussüsteemis.    3) Mille poolest erineb tööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu               majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse?  Tööstusajastul arendati tööstust, infoajastul arendatakse tehnoloogiat ja teenindust.Ei olnud                   ülemaailmseid võrgustikke, tekkisid hiljem infoajastul. Võrgustikupõhise majandussüsteemi               tagasid transpordi, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia areng, tõid kaasa globaliseerumise.                   Kujunes välja riikidekeskne maailmamajandus 


  4) Milliseid muutusi hõive struktuuris on kaasa toonud infoajastu? Vastamisel analüüsi                     skeeme ja tabeleid õpikust lk.78  Põllumajandus langes umbes 85%-lt 3%-ni. Tööstuse sektor tõusis tööstusajal umbes 60%-ni                       ja infoajastul langes umes 40%-le . Teeninduse suurenemine hakkas pihta tööstusajastul ja                         tõusis kiiresti 5%-lt 70%-ni   5) Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu)? Vali sulgudest ja                     põhjenda.  Mastaabiefekt - kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis                       suureneb ilmselt ka toodangu maht.  Mastaabisääst tagab omahinna languse, sest tootmismahu suurenemisest tulenev kulude                   vähenemine  ​tooteühiku​ kohta    6) Mis on toote väärtusahel? Mida sellega saavutatakse?  Väärtusahel on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus  ​lisatakse tootele väärtust.  ● Teadus ja arendus 
● Disain 
● Tootmine 
● Turundus 
● Müük ja teenindus      7) Miks uute toodete väljatöötamisega saavad tegeleda (kõrgelt arenenud riigid/                   arengumaad)? Vali sulgudest ja põhjenda.  Uute toodete välja töötamisega saavad tegeleda kõrgelt arenenud riigid, sest neil on olemas                           vajalikud ressursid selle jaoks. Haritud töölised, rahalised toetamised, investeeringud.  Miks valmistootele vajalike detailide tootmine ja kokkupanek toimub (kõrgelt arenenud                     riikides/ arengumaades)? Vali sulgudest ja põhjenda. 


Detailide tootmine ja kokkupanek toimub arengumaades, sest see töö ei vaja kõrgemat                         haridust ja saab kasutada odavat tööjõudu. Firmasi meelitab odav ja ebaõiglane töö eest                           tasumine. Hoiavad kulusi kokku.  8)Mille poolest ettevõtlusvõrgustik erineb ettevõtluskobarast? Too välja peamine                 erinevus nende vahel  Ettevõtluskobar on mingis piirkonnas tegutsevate seotud ettevõtete süsteem, töötab 
kasu eesmärgil. Põhineb ühistel huvidel ja eesmärkidel mitte lepingul. 
Ettevõtlusvõrgustik on ettevõtjate koostööpartneritest koosnev võrgustik 
konkurentsivõime parandamise eesmärgil - enamasti ettevõtted, kes on üksteisele 
mingil viisil kasulikud, võivad asuda üksteisest väga kaugel. 
 
   
  Sain teada rohkem globaliseerumise kohta ja majandussüsteemide kohta  Kärt Kinnas, I HK   
Geograafia infoühiskond-mastaabiaefekt ja muu #1 Geograafia infoühiskond-mastaabiaefekt ja muu #2 Geograafia infoühiskond-mastaabiaefekt ja muu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2rtkinnas03 Õppematerjali autor
Konspektis on globaliseerumine, infoühiskond, ööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse?, Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu), Mis on toote väärtusahel?, Mille poolest ettevõtlusvõrgustik erineb ettevõtluskobarast?- Kontrollitud ja parandatud õpetaja poolt.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia mõisted 10kl
8
pdf

Geograafia mõisted 10kl

53,130 jate maksetest (kindlustuspreemiatest) fondi, inimarengu indeks - riikide arengutaset võrdlev millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st kahju. 126 ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise klaster e. kobar - vt. ettevõtlusklaster. eluea indeksist. 32 know -how - oskusteave: oskused ja teadmised, inim geograafia - vt. ühiskonnageograafia. vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloo­ innovatsioon - kasulik uuendus, mis mõjutab giat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või tootmist ja elukvaliteeti. 19 autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, institutsioon - kitsamas tähenduses ühiskondliku vaid selleks tuleb harjutada. 115 korralduse üksus

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www  ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita. Võrgumajanduse eripära: Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele.

Maailma majandus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
Logistika ja transport ärilogistika konspekt
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar

Baaslogistika
Mikroökonoomika-Konspekt 2010
63
pdf

Mikroökonoomika. Konspekt 2010.

INDREK SAAR MIKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .......

Micro_macro ökonoomika
Mikro- ja makroökonoomika
34
docx

Mikro- ja makroökonoomika

Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s?

Majandus
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun