Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 2.1
1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2 ( d i -d´ ) =¿ ´
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. 1
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr
kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga
n Ümardamisviga L puhul: ü = a x (a ümardatud arv; x ümardamata arv) b)Mõõtmise hindamine hälvete järgi Hälve: vi = L - li Kontroll: v = n * ü ja v2 = 2 * ü - v* v 2 Üksiku mõõtmistulemuse krv: m = ± n -1 (Besseli valem) m Üksiku mõõtmistulemuse krv täpsus: mm = ± 2( n -1) c)Aritmeetilise keskmise täpsuse hindamine v 2 m Valem: M = ± = ± m( n -1) n M Krv täpsus: mM = ± 2( n -1) d)Mõõtmiste täpsuse hindamine kaksikmõõtmiste vahede järgi Vahed: di = Rpi Rvi Parand: = d 3 d Kaksikmõõtmiste vahede aritmeetiline keskmine: =
Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.2 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle
Töös kasutame teise rühma joomist, kuna meie fail ei avanenud uuest, kui soovime teised punktid lisada ortofotole (vaata joonist 3.3). Joonisele lisatud meie, eelmise tunni punktid. Joonis 3.3 GIS ja käsi GPS-iga mõõdetud punktid Võrdlesime käsi ja GIS GPSi. Käsi GPS GIS GPS Mõõtmise mugavus 1-10 6 8 mugav andmeid salvestada Mõõtmise täpsus 3-7 m 0,5 m Mõõtmisele kulunud aeg Ligikaudu 5 sekundid meil Ligikaudu 5 sekundid kulus kulus ühe punkti mõõtmiseks meil ühe punkti mõõtmiseks Sateliitide kättesaadavus 12 max 45 max Tabel 3.3 Käsi ja GIS GPS võrdlus Mobile Mapper 120 mõõtetäpsus: Reaalaja täpsus - RTK-reziim (HRMS): 1 cm Reaalajaline täpsus - DGPS reziim (HRMS): <30 cm
LEICA DIGITAALNIVELLIIR SPRINTER 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2)
Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS- seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale. Seetõttu kasutame täpsetel mõõtmistel alati tugijaama infot niiöelda paranduste saamiseks. GPStugijaam mõõdab ise koordinaate ja võrdleb tulemust tegelike etteantud koordinaatidega. Tekivad vahed, ühe vektori korral eeldame samu vahesid ka uues mõõdetavas punktis. Muude vahede edasiandmise käigus uuele mõõtepunktile (ükskõik kas reaalajas või järeltöötlusega) antakse edasi ka kohaliku koordinaatsüsteemi
ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja nooniuse täpsuse, samuti nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmise paksuse ja selle laiendatud liitmääramatus. Toru sisediameeter mõõdetud nihikuga Tabel 1. Toru sisediameetri mõõtmine. Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1. 17,00 -0,07 0,0049 2. 17,00 -0,07 0,0049 3. 17,00 -0,07 0,0049 4. 17,25 0,18 0,0324 5
Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Kokku:
Geodeetilise süsteemi üheks osaks on referentssüsteem, milleks on Euroopa Terrestiline referentssüsteem 89 (ETRS89). ETRS89 realisatsiooniks Eestis on geodeetilise võrgu punktide koordinaatide kogum, mille ruumiliste ristkoordinaatide ja geodeetiliste koordinaatide lühend on EUREF-EST97 (Tamme 2004). Ostes GPS-seadme, saame kaasa ka seadme spetsifikatsiooni. See teatab meile, et staatilisel meetodil mõõdetud punkti täpsus on 5 mm + 0,5 mm/km kohta baasjaamast. Mida veel tahta? Vaimustuses jääb tähele panemata väike tärn selle juures, mis lehekülje all teatab väga olulist lisainformatsiooni. Seda lugedes saame kohe aru, et täpsus on tagatud vaid vahetevahel, st juhul, kui on saadaval vähemalt 56 satelliiti kõrgemal kui 10 kraadi, nende paigutus meie suhtes (konstellatsioon, mida iseloomustab näitaja PDOP) on ühtlane ning meie ja satelliitide vahel pole mingeid segavaid objekte
Trimble innovatiivsete ja läbiproovitud tehnoloogiliste lahenduste baasil, sellel on ka Carl Zeiss optikasüsteem, mis on täelikult koaksiaalne ning tagab mõõtmiste kindluse ja usaldusväärsuse. ANDMED Nurgamõõtmine: Täpsus (standardhälve DIN 18723) 2" (0,6 mgon), 5" (1,5 mgon) Nurga lugemine: Standartne/ Sihtmärgi jälgimisel/ Mõõtmiste 1" (0,3 mgon) / 2" (0,6 mgon) / 0,1" (0,03 keskmine mgon) Kauguse mõõtmine, täpsus (RMSE): Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 mm + 2 ppm / 5 mm + 2 ppm sihtmärgi jälgimisel DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3 mm + 2 ppm / 10 mm + 2 ppm jälgimisel) Mõõteaeg: Prisma reziimis: standartne mõõtmine / 2 sek / 0,4 sek sihtmärgi jälgimisel) DR reziimis: standartne mõõtmine / sihtmärgi 3-15 sek / 0,4 sek jälgimisel) Mõõtmiskaugus: Prisma reziimis: 1 prisma 2500 m
mille nullkriipsuks on mõõtekriips a T= n kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 4,13 -0,004 0,000016 2 4,12 0,006 0,000036
MÕÕTERIISTAD Kristjan Teearu TERMOMEETER · TERMOMEETER ON MÕÕTERIIST, MILLEGA MÕÕDETAKSE GAASIDE, VEDELIKE, MATERJALIDE VÕI ELUSORGANITE TEMPERATUURI. · TEMPERATUURI MÕÕTMISEKS PEAB OLEMA TERMOMEETER VIIDUD MÕÕDETAVA OBJEKTIGA SOOJUSLIKKU KONTAKTI. · MÕÕDETAV VÄÄRTUS CELSIUS, KRAADI TÄHIS ON ° · US - FAHRENHEIT DIGITAALNE TERMOMEETER · MÖÖDAB PINNA SOOJUST ILMA KONTAKTITA LÄBI INFRAPUNA TEHNOLOOGIA · INFRAPUNATERMOMEETER EI MÕÕDA OTSE TEMPERATUURI, VAID SOOJUSKIIRGUSE INTENSIIVSUST MINGIL LAINEPIKKUSEL. SELLEPÄRAST EI TEA SELLINE TERMOMEETER, KUST SEE KIIRGUS TULEB, TA EI NÄE KA NÄHTAVAT VALGUST JA SELLE VÄRVUSEID. TA VAID VÕRDLEB TEMANI JÕUDVAT INFRAPUNAVALGUST ERINEVATELE TEMPERATUURIDELE VASTAVATE MUSTA KEHA KIIRGUSE SPEKTRITEGA. MULTIMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTMINE · MÕÕDETAKSE LÄBI SPETSIAALSE KAABLI MIS ÜHENDATAKSE COM JA VMA PESSA, NING SEADE K...
· Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk · Muud gaasid Dünaamilised · Suured kiirused · Väikesed koormused · Kõrge täpsus Staatilised · Väiksemad kiirused · Suuremad koormused · Madalam täpsus
(x - x) 2 i U ( x) = t A n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides: =0,95 (3) B-tüüpi mõõtemääramatus (süstemaatiline viga): ep U B ( x ) = t 3 mõõtevahendi täpsus (4) Liitmääramatuse leidmine: Kaudne viga: (Toru ristlõike pindala ja selle viga) S = f ( ds , dv ) S= 4 ( 2 dv - ds 2 ) 2 2 S S S = ( )
Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, tundlik välistele magnetväljadele, suhteliselt suur energiatarbimine mõõtmisel. Elektrodünaamilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee Essee definitsioon: Essee (pr essai katse, ingl essay), lühem üldarusaadav
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi d
Tõlkija Tööülesanded Tööülesanded on · Tekstide tõlkimine. · Tõlgete kvaliteedi tagamine (grammatika, täpsus, ladusus). Nõuded töötajale Keele oskus. Kirjaliku tõlkimise kogemus. Väga hea arvutikasutusoskus. Kõrge pingetaluvus. Hea koostöövalmidus. Täpsus ja korrektsus. Vajalik haridus Ameti jaoks on vaja kõrgharidust. Ameti vajalikkus tööturul Tõlkijate vajadus tööturul järjest kasvab, kuna suureneb ametlike keelte arv. Töötingimuste kirjeldus Huvitav ja mitmekülgne töö. Vabalt valitud tööaeg ja töökoht. Võimalust areneda ning kasvatada oma kliendiportfelli.
1 MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK 2 ARVUTIS MODELLEERIMISE TEHNIKAD 3 NÕUDED TARKVARALE NING ARVUTILE 1. MUDELPROJEKTEERIMISE EESMÄRK (Mida me soovime mudeliga saavutada) Üldplaneeringud Detailplaneeringud Aitab varases staadiumis teha otsuseid. Hooned on üldistavad, illustreerivad. Hoonete konstruktsioon puudub. Kasutatakse lihtsaid arhitektuurseid elemente: seinad, põrand, katus. On ainult väline ,,kest". Sellises staadiumis pole detailide täpsus ja rohkus väga oluline. Materjalid on sümboolsed, ei oma nii suurt tähtsust või isegi puuduvad. Sellised mudelid luuakse projekteerimise väga varajases staadiumis ning see aitab arhitektidel-linnaplaneerijatel teha varajases staadiumis otsuseid. Võib ka kasutada täiesti üldiseid mudeli ehitamise programmi nagu näiteks SketchUp. Visualiseerimine Selles modelleerimise etapis pole samuti tarvis ehitada üles kogu mudelit. Näha peaksid olema reaalselt nähtavad elemendid
päris-maailma koordinaatides o Atribuudidtabelandmed, ruumiandmeid iseloomustavad karakteristikud (nt maakasutustüüp, tee number) Atribuutandmed: Tabelandmed, ruumiandmeid iseloomustavad karakteristikud, nt: Maakasutustüüp Tee pikkus Proovipunkti asukoha koordinaadid Kõrguspunkti kõrgusväärtus jmt 10 Metaandmed: o Andmed andmete kohta: Kuidas andmed on saadud Andmete täpsus Milline on ühe või teise asja tähendus (millised objektid, millisesse klassi kuuluvad) Kuidas on andmed omavahel seotud Koordinaatalus Andmete töötlemine (projektsiooniteisendused, raster-vektor teisendused, konverteerimine erinevate GIS programmide vahel) o Vajalik andmetele tähenduse andmiseks sellest sõltub nende kasulikkus ja kasutatavus. Andmete kvaliteet: Asukohatäpsuskui täpselt on objektide asukoht GISis salvestatud. Andmete kogumise tehnoloogia täpsus
Geomeetrilise nivelleerimise edasi-tagasi käikude kogupikkuseks kujunes 26,8 km. 11 3.1.1 Kasutatud instrumendid Geomeetrilisel nivelleerimisel kasutati nivelliiri Trimble DiNi12 nr 700984 (Tabel 3). Nivelliir Trimble DiNi 12 1. Pikksilma suurendus 32× 2. Kompensaator tööpiirkond ± 15 / ± 270 mgon täpsus ± 0.2 / ± 0.06 mgon 3. 1 km edasi-tagasi keskmine ruutviga ± 0.3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad. Nivelleerimisel kasutati jäika puitstatiivi ja puidust 3 m koodlatte NEDO LD24 ning erivajadusel alumiiniumist 1 m koodlatti NEDO LD21. Temperatuuri väärtuse määramiseks välitööde perioodi igapäevasel nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga (nurk i) määramisel kasutati
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009
Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli sulatamiseks Tööjõu kvalifikatoon Töötingimused ja keskkonnaohtlikkus 4. Alternatiivne protsess tooriku saamiseks. · Valuprotsessid (kokillvalu, koorikvalu, valu väljasulatatavate mudelitega, tsentrifugaalvalu). 1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10 Hälve ruudu keskväärtus:
mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest ja 3 korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest. Koordinaatide järgi saadud pindala täpsus on S*S2, kus S on maatükiga pindvõrdse ruudu küljepikkus ja S on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või
Puidu mõõtmis- ja märkimisvahendid Eleri Kanep 9.klass 06.04.2016 Tähtsamad märkimisriistad on: nurgik, reguleeritav nurgik, tastrid, sirkel, märknõel , rööbits, tiidusnurgik. Tähtsamad mõõtmisriistad on: metalljoonlaud, nihik, mõõdulint. Puidu töötlemisel oleneb töö täpsus peamiselt mõõtmis- ja märkimisriistade täpsusest. Kui mõõt on vale või kui märgistatud sirgjoon ei ole täpselt 90 kraadi, siis ei sa ka töödeldav puitese täpne, kuigi kõik lõikeriistad töötavad täpselt. Pikkuste mõõtmiseks kasutatakse tollipulki, mõõdulinte, süllapuid jne. Tänapäeva pikkusmõõdu põhimõõt on meeter. Kasutatakse ka tolle – inglise mõõt. Puidu töötlemisel määratakse mõõtmisega kindlaks tooriku ja sellest
5000 m Reflektorita reziimis 1", 2" - KGC (18%) 350 m; KGC (90%) 500 m; 3", 5" Head tingimused - KGC (18%) 250 m; KGC (90%) 400 m Täpsus (täppisreziimis) ± (2+2 ppm × D) mm Nurga mõõtmine: Täpsus vastavalt standardile 1", 2"/0,5 mgon; 3"/ 1,0 mgon, 5"/1,5 mgon DIN 18723 (hor. ja vert.) 9 Üldised andmed: Andmeside Serial, USB, Bluetooth Toiteallikas, tööaeg Sisemine Liion aku (x2); 1", 2"- ligik. 28 tundi (pidev nurga mõõtmine); 3", 5"- ligik. 20 tundi (pidev nurga mõõtmine) Ekraan 1QVGA,16 bit värvid, TFT LCD,
olema ettevaatlik juhul kui klient avaldab survet, lubada ei saa ikka rohkem kui suudetakse täita. Klienditeeninduse faktorid Tase seondub teenindusfaktorite tasemega, millest tuleb kasu klienditeeninduse planeerimisel. Teenindusfaktorid määravad kvantitatiivsed eesmärgid, millega mõõdetakse teostatud teenindust. Teenindusfaktor jaotatakse: 1. Kaubanduse teenindusfaktorid · Reklaam ja müügikülastuste arv · Hinnaalandused · Arvelduste täpsus ja maksetingimused · Müügijärgne tugi ja hooldusteenused 2. Logistika teenindusfaktorid · Toodete saadavus Tarnevõime Tarne täpsus sisu täpne, asjalik? Makseaeg, krediidipiirid? Müügitoiming, arve, komplekteerimine, pakkimine, kohaletoimetamine. Tarnekindlus Tarne aeg Tarnepoliitika Tarneaja paindlikkus · Partii suuruse piirang
multimeeter. 4. Mõõtemuundur- mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks ja pole varustatud vahendiga vaatlejale vahetu indo saamiseks, puudub näiduseadis. Mõõtevõimendi, termopaar. 5. Abimõõtevahend- kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Normaal- ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem. Töötingimustel täpsus juba langeb. Elektrilisedmõõteriistad- vahendid, millegae teostatakse elektrilisi mõõtmisi. Neid iseloomustab käsitlemise lihtsus, vastupidavus, mõõtmise täpsus. Kaasaegsed on kerged ja väikeste mõõtmetega multimeetrid. Mõõdetakse ka mitteelektrilisi suurusi nagu temp, rõhk, kiirus jne. Jagunevad: 1. Analoog- ehk näidumõõteriistad 2. Võrdlusmõõteriistad 3. Registeerivad mõõteriistad ehk meerikud 4. Digitaal- ehk numbermõõteriistad
analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul peab eelistama valemeid, kus saab rakendada välitöödel saadud mõõtmisandmeid, ja tuleb hoiduda vajalike pikkuste (eriti alla 5 cm) ning horisontaalnurkade mõõtmist plaanil. 2. Analüütiline meetod 2.1. Kuidas on võimalik maatüki pindala analüütilise meetodiga määrata?
Aukude süvistamine ja avardamine. Süvistamiseks nimetatakse süvendite tegemist poltide, kruvide ja mutrite peade alla, samuti töötlemisfaaside ja -kidade kõrvaldamist. Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast.
ning pöörab selle suunas. Veel võimaluseks on nooltest enda poole pööramine ning tahhümeetrit panema otsima prismat, mille juures prisma otsimise nurga saab ise seadistada ehk millise nurga ulatuses instrument otsib prismat. 5. Kas S6 tahhümeeter rakendab prisma konstandi mõõdetud joonele kohe väljas või alles koordinaatide arvutamisel? Tahhümeeter rakendab prisma konstandi kohe väljas ning annab õiget joone pikkust. 6. Mis on automaatsuunamise täpsus spetsifikatsiooni järgi Leica ja Trimble. Leica automaatsuunamise nurga täpsus Hz, V (std. dev. ISO 17123-3): 1" (0,3 mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013
Question text Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Select one: a. vormimiskalded ja raadiused b. kahanemist ja töötlemisvaru c. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded d. töötlemisvaru ja vormimiskalded Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on tsentrifugaalvalu eelised? Select one: a. valandi peeneteralisus, poorsuse puudumine b. väike maksumus ja suur täpsus c. valandi täpsus ja valandi keeruline kuju d. väike maksumus ja kõrge tootlikkus Question 30 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Select one: a. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike b. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist c. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) d
Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus. (http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid põhjuseid välja toomata. Eestis lubab A-GPS positsioneerimist näiteks EMT, mis läbi spetsiaalse lahenduse (SurfPort) lubab positsioneerimist ka vanematel telefonidel. Veel üheks miinuseks on see, A-GPS täpsus jääb tihti alla GPS-ile, eriti just piirkondades, kus on vähem maste. Linnades töötab A-GPS alati täpsemini. Lisaks ei toeta A-GPS pidevalt muutuva asukoha määramist. Iga päring nõuab eraldi positsioneerimise alustamist ning seepärast ei ole võimalik näiteks auto liikumist reaalajas vaadelda. (http://koolielu.ee/pages/view/27276/a-gps) Liigikaudse asukoha määramine Mobiiltelefoniga on võimalik tugijaamade kaudu määrata liigikaudne asukoht. Täpsus
360 prisma (GRZ4, 800 600 GRZ122) 360 miniprisma (GRZ101) 350 300 miniprisma (GMP 101) 500 400 peegelkleeps (60 mm*60 55 - mm) lühim distants 360 prismale 1,5 5 7. Teatud mõõtmiste tegemisel lihtsustab auto lock süsteem ja kiirendab mõõtmiste käiku, kuna viseerib automaatselt väga suure täpsusega prismale. Auto Lock-i täpsus Trimble S6-l ~200 m joomel on passiivse prisma ja Trimble MultiTrack Target-i puhul <2 mm. Leica TS15 puhul on ATM süsteemis täpsuseks ±1 mm ja 1''. 6. Tugikäigule ehitustöödel on lubatud suhteline viga ; kus f S on absoluutne jooneline sulgemisviga ja S teodoliitkäigu pikkus. Nurkade sulgemisviga ehitusel ei tohi ületada ; kus n on nurkade arv käigus. Katastrimõõdistamisel, juhul, kui kõlvikute pindalad määrati mehaaniliselt või graafiliselt, on
Villu Tammet NURKADE MÕÕTMINE UNIVERSAALNURGAMÕÕDIKUGA LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: AT11a Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ ...
Tõmbamine toimub reeglina külmalt. Kuna ruumala ei muutu siis detail pikeneb. 5.Pressimine - Pressimine on survetöötlemise liik, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsi ava. Kõige enam pressitakse alumiiniumi, aga ka teiste värviliste metallide sulameid. Pressimist tehakse enamasti kuumalt, aga vahel ka külmalt. Pressimise eelised: 1) võimalus saada keerukaid profiile, 2) kõrge täpsus. Pressimise puudused: 1) suured metalli kaod (eriti torude puhul) 6.Kuumsurvetöötlemise eelised 1) Materjali plastsus 2) väiksemad deformatsioonienergiad ja jõud 3) puuduvad piirangud deformatsiooniastmele Puudused 1)oksüdeerimine, dekarboniseerumine ja halb pinnakvaliteet 2) halvem toodete täpsus
m2 = (2k)2 2n2 = (2k)2 2n2 = 4k2 n2 = 2k2 Ka n osutus paarisarvuks, seetõttu m ja n ei saa olla ühistegurita täisarvud ning 2 ei saa olla ratsionaalarv. 6 Irratsionaalarvud Mitteperioodilisi lõpmatuid kümnendmurde nimetatakse irratsionaalarvudeks. Näiteks: 2 = 1,41421..., = 3,14159265..., e = 2,71828... Iga irratsionaalarv on kuitahes täpselt lähendatav ratsionaalarvudega 1,4 < 2 < 1,5 täpsus 1/10 1,41 < 2 < 1,42 täpsus 1/100 1,414 < 2 < 1,415 täpsus 1/1000 7 Reaalarvud Ratsionaalarve ja irratsionaalarve nimetatakse ühiselt reaalarvudeks. Iga lõpmatut kümnendmurdu, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis, nimetatakse reaalarvuks. Näiteks: 3 - 2; / 3; 2,7128...; 4 / 3; Reaalarvude hulk on pidev: igale punktile arvteljel vastab parajasti üks reaalarv.
Materjalitehnika instituut Kodutöö nr 1 Materjali valik - trükipress Tallinn 2012 1 Koostu funktsioon Koostuks on trükimasinast valitud detailid, mille funktsiooniks on trükikirja tekitamine paberkandjale. Koostu tehnilised nõuded: · Töökindlus. · Kulumiskindlus detailide omavahelise höördumise vähendamiseks, vajadusel kerge õlitus. · Sitkus. · Täpsus valmistamisel. · Kõik koostu detailid valmistatud metallist. Töökeskkonnas muutub töötemperatuur vähe, kuna tegemist on mehhaanilise kirjapressiga ning detailide temperatuur ei tõuse väikese töökiiruse tõttu märkimisväärseks. 2 Detaili töötingimuste analüüs Detaili kujutatud alltoodud joonisel Joonis Lõõgitempliraud Detaili funktsioon: lüüa trükimust jälg paberile kirja saamise eesmärgil. Tehnilised nõuded: · Sitkus · Kulumiskindlus
Luksmeetril on 3 1/2 numbrikohaline LCD ekraan koos tühjeneva patarei ning ülepiirkonna näiduga. Joonis 1. Luksmeeter Velleman DVM1300 Luksmeeter koosneb fotoandurist ja näidikust, mis on omavahel ühendatud. Näidikul on viie positsiooniline funktsionaallüliti, millelt saab valida vastavale mõõtmisele sobiva skaala. 2) Tehnilised andmed · Mõõtepiirkonnad: 200, 2000, 20000 (20000 luksi lugem x10) ja 50000 luksi (50000 luksi lugem x100) · Täpsus: <10000 luksi ±5% lugemist + 10 >10000 luksi ±10% lugemist +10 · Korduvus ±2% · Temperatuuri omadused ±0,1%/ºC · Fotoandur: üks silikoon fotodiood koos filtriga · Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis, nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem
Antud: D1=174,02 + 0,13 = 174,21 m D2 = 174,00 + 0,13 = 174,13 m Leida: D ja kas 1 N 1 2000 ? d = D1 - D2 d = 174,21 - 174,13 = 0,08m ( D1 + D2 ) D= 2 174,21 + 174,13 348,34 D= = = 174,17m 2 2 1 d 0,08 8 8 1 = = = N D 174,17 17417 17417 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,17 m ja mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2. Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,13 = 415,13 m v = 2,3o t = + 32 oC lk = 20 m Dk = - 14 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
D2 = 174,00 + 0,60 = 174,6 m Leida: D ja kas 1 ∕ N ≤ 1 ∕ 2000 ? d D1 D2 ∆d= 174,62−174,60=0,02m ( D1 D2 ) D 2 174,62+ 174,60 D= =174,61m 2 1 ∆d 0,02 2 1 = = = = N D 174,61 17461 8730,5 1 1 ≤ 8730,5 2000 Vastus: Joone tõenäolisim väärtus D = 174,61 m ning mõõtmiste täpsus (kvaliteet) jääb lubatud piiridesse. 2 Mõõdetud joone pikkus on 415,00 + 0, jrk nr m (nt jrk 2 siis D=415,02), maastiku kaldenurk 2,3°; lindi mõõtmisaegne temperatuur oli +32° C; lindi pikkus on 20 m; lindi kompareerimis parand on -14 mm; kompareerimisaegne temperatuur +20° C. Teraslindi joonpaisumiskoefitsent on 0,0000125. Arvutada lõplik joone pikkus. Lahendus: Antud: D = 415,00 + 0,60 = 415,60 m v = 2,3o t = + 32 oC ∆lk = 20 m ∆Dk = - 14 mm
loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
