½ Td ½ Td2 =0,118 =0,075 ½ TD1 H/4 =0,150 h=0,81 H/8 =0,325 2 =0,162 H=1,299 Sele 7.1 Keerme profiil koos tolerantsitsoonidega 7.5 Kokkuvõte Meeterkeerme koonilisus keerme profiili nurga (meeterkeermel on α= 60°) 60° on C=1:0,8660254 [7.10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused
Meeterkeere nurk 60° B.S.(British Standard) keere nurk 55° MEETERKEERE 60° WW 55° U.S.A. UN-keere keermeid tolli B.A. 47.3° nurk 60° -ASA B. 1.1 NIMIMÕÕT KEERME SAMM Vastavu JAPY Gage nurk 55° kohta Keermeid Suu NIMIMÕÕT s Nimi- Vastavus tolli kohta Vastavus Keermeid ...
iµ 2 0,15 Farvutuslik = 1,3 F p =104kN Tugevustingumusest: 4 Farvutuslik 4 104 10 3 d1 = = 0,020mm [ ] tõmme 341 10 6 Plaadi tugevus tõmbele: kN Ülesanne 2.2. Arvutada konksu keermetatud osa keerme nimiläbimõõt. Maksimaalne tõstekoormus F. Koormus on muutuv. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9 . Meeterkeerme mõõtmed on antud samal leheküljel: Teha poldi tugevuskontroll. Lahendus: Ft=20kN Lubatud tõmme poldile 8.8 on 640MPa. F = k Ft = 1 20 10 3 = 20kN Tugevustingimusest saame siseläbimõõdu: 4k F 4 1 20 10 3 d1 = = 0,0063m
maksumus. Puudused- Lukustamise vajadus tsükliliste koormuste korral, Suur pingekontsentraatorite hulk. Keerme põhielemendid- Profiil, profiilinurk, profiili kõrgus, samm, välis-, kesk- ja siseläbimõõt. Keerme profiilid- Kolmnurkkeere, trapetskeere, ruutkeere, ümarkeere. Kolmnurkkeerme liigitamine- Meeter-, toll- ja torukeere. Spiraalpuuri läbimöödu arvutamine- puur= Dnim keerme- s= puuri läbimõõt Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta. Nimimääduks võetakse tinglikult selle toru siseläbimõõt tollides, mille välispinnale lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused
Fh – käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 – keerme keskmine läbimõõt, αG – keermeniidi tõusunurk, ρ′ – redutseeritud hõõrdenurk, Kots – keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh – rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (αG ) = π∙d = arctan π∙22,5 = 1°13′′ => 1,22 2 p′ = arctan μ Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: p′ = arctan 0,1 = 5°43′′ => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 ∙ μ ∙ (D2 − d2 ) 0,33 ∙ 0,1 ∙ (0,0753 − 0,053 ) K ots = = = 0,003135 (D3 − d3 ) (0,0752 − 0,052 ) Fw = Fwk Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga. Avaldan valemist pöördemoment keermel Mh.
Fw.k keermeliite poolt arendatav jõud, Fh käsijõud, rakendatud käepideme või võtmega, d2 keerme keskmine läbimõõt, G keermeniidi tõusunurk, redutseeritud hõõrdenurk, Kots keermeelemendi otspinna kuju koefitsient; Mh rakendatud käsijõu moment. Keermeniidi tõusunurk: p 1,5 tan (¿¿ G)= =arctan =1 ° 13' ' => 1,22 d2 22,5 ¿ p' =arctan Meeterkeerme redutseeritud hõõrdenurk keerme ja mutri vahel: ' p =arctan 0,1=5 ° 43' ' => 5,72 Leian keermeelemendi otspinna koefitsiendi: 0,33 (D 2-d 2 ) 0,33 0,1( 0,0753-0,053 ) K ots = = =0,003135 (D 3-d 3 ) (0,0752 -0,052) Fw = Fwk 5 Keermeliitega arendatav kinnitusjõud avaldub valemiga
42,783 43,051 0,268 6e II-II 42,77 42,78 42,77 -0,285 m Arvutused: d2 teg= (42,79+ 42,78+ 42,81+ 42,77+ 42,78+ 42,77) / 6= 42,783 mm. d2 teor= d-2+0,051= 45-2+0,051= 43,051 mm, kus d on keerme nimiläbimõõt. Mõõteskeem Detail M45x3 MEETERKEERME KESKLÄBIMÕÕDU TOLERANTSID m-tes d [mm] P 3h4h 4h 4g 5h4h 5g6g 6h 6g 6f 6e 6d 7h6h 7g6g 7e6e 8h 8g 9g8g 0 0 -26 0 -26 0 -26 -40 -60 -90 0 -26 -60 0 -26 -26 üle 5,6 kuni 11,2 1 -56 -71 -97 -90 -116 -112 -138 -152 -172 -202 -140 -166 -200 -180 -206 -250 0 0 -32 0 -32 0 -32 -45 -67 -95 0 -32 -67 0 -32 -32 1,5 -67 -85 -117 -106 -138 -132 -164 -177 -199 -227 -170 -202 -237 -212 -244 -297
tktk.ee/mod/resource/view.php?id=2694 Karl Sepp Kodune töö Nr.0.7 Õppeaines: Tolereerimine ja mõõtetehnika Transporditeaduskond Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. LÄHTEANDMED Variant nr: 8 M18x1,5-6G/6h 02. LAHENDUSKÄIK M18×1,5−6G/6h, kus M on meeterkeerme sümboliks, 48 keerme nimimõõt, 1.5 on keerme samm ja 6G/6h tolerantsid . Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välikeemel (d- välisläbimõõt ; d2- keskläbimõõt ; d1- siseläbimõõt)ja sisekeermel (D,D2,D1). H- profiili teoreetiline kõrgus ; h- profiili töökõrgus ; α- profiilinurk (meeterkeermel 60˚) [01.1] Tabel 1.1 Meeterkeerme arvutamine [01.4] [01.6] [01.7] P 1,5 H H= 0,866*P=1,299 H/4 H/4=0,325 H/8 H/8=0,162 h h=0,541*P=0,812
4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1. Meeterkeerme mõõtmed, mm keerme samm, välisläbimõõt, keskläbimõõt, d2 siseläbimõõt, d1 P d 0,40 2,0 1,740 1,567 0,45 2,5 2,208 2,013 0,50 3,0 2,675 2,459 0,60 3,5 3,110 2,850 0,70 4,0 3,546 3,242
• kruvijoone pealekerimissuuna järgi parem- ja vasakkeermeiks, • keermeprofiili ristlõike kuju järgi kolmnurk- ja ümarkeermeiks. Käigukeermed on trapetskeere, tugikeere ja ümarkeere. Nende abil saab muuta pöördliikumise sirgliikumiseks (nt roolireduktor) või vastupidi. Joonisel 6 on kujutatud kolmnurkkeerme profiili tähtsamad geomeetrilised parameetrid. Kruvijoon tekib kaldpinna mähkimisel ümber silindri. D – keerme nimiläbimõõt, P – keerme tõus, ISO- meeterkeerme tähistus: M 20, kus M – meeterkeere, 20 – keerme läbimõõt, ISO- peenmeeterkeerme tähistus: M 16 X 1,5, kus 1,5 – keerme tõus. Peenkeere on sama pingutusmomendi juures suurema eelpingestusjõuga ja isepidurduvusega. Tal on ka parem tihendusvõime. Joonis 7. a – poltliide; b – kruviliide; c – tikkpoltliide. Kuuskantpeaga polte kasutatakse läbivate poltidena koos mutriga või sissekeeratava kruvina ilma mutrita
kasutusala järgi (kinnitus-, kinnitus-tihendus-, käigukeere). Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed. Ma punnitasin endal silmad peast välja, et seda näha, ja kui see vale on, siis ma hüppan kaevu! Või torudesse :D Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes? ISO trapetsmeeterkeermeid ja tugikeermeid. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid. Joonista ise, 60 kraadi on mingi asi... Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või "keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? Et tagada keermesliite vajalikkust ja komponentide vahetatavust. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Tee eskiisid ise
Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere Kasutusala järgi: 1,Kinnituskeere; 2,Kinnitus-tihenduskeere; 3,Käigukeere 6. Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed) 7. Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes? ISO trapets-meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve. 8. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid. P = keerme samm D = sisekeerme suurim läbimõõt, D2 = sisekeerme keskläbimõõt, D1 = sisekeerme vähim läbimõõt, D1 = d 1,0825P d = väliskeerme suurim läbimõõt, d=D d2 = väliskeerme keskläbimõõt d2 = D2 = d 0,6495P d3 = väliskeerme vähim läbimõõt d3 = d 1,2269P h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9
0,75 5,513 5,188 P P/8 H/8 3/8 H 5/8/H H H/4 D,d D1,d1 D2,d2 P/4 Meeterkeerme põhimõõtmed Suurim läbimõõt D või d on keerme nimiläbimõõtmeks. Enamikel juhtudel võib ühele nimimõõtmele olla mitu sammu. Suurima sammuga keere on tavaliseks keermeks ning väiksema sammuga keermed moodustavad peenkeerme (põhimõtted antud standardis ISO 261). ISO 724 on antud keermed nimimõõtmetega 1mm kuni 300 mm. Tavaline meeterkeere tähistatakse tähega M ning nimiläbimõõduga (nt M12), kusjuures sammu väärtust ei anta ning see tuleb leida standardist ISO 261
annaabi.ee 
