Homoseksuaalsus (0)

Homoseksuaalsus
Homoseksuaalsus ehk homoseksualism ehk
omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine
samast soost isiku(te)ga.
Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele
Austria-Ungari kirjanik Karl Maria Kertbeny.
See omast soost inimeste vastu füüsilist ja emotsionaalset
tõmmet kirjeldav mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast
homos (mis tähendab sarnane) ja ladinakeelsest sõnast
sexus (sugu).
1973. aastast kustutasid Ameerika psühhiaatrid
homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. Maailma
Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste
Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos
1992. aastal.
Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid avalikeks
ja varjatuiks, tähistades sellega inimese suhtumist oma
homoseksuaalsetesse tunnetesse.
Varjatud ehk latentsed homoseksuaalid oma
homoseksuaalsust ei väljenda ning tihtipeale ei tunnista seda
iseendalegi. Rohkem kasutatakse seda sõnapaari siiski nende
kohta, kes endale oma homoseksuaalsust küll tunnistavad, aga
teiste eest siiski mingil põhjusel varjavad.
Avalikud ehk praktiseerivad homoseksuaalid annavad
endale oma tunnetest aru, ent suhtuvad sellesse väga
erinevalt, alates süü tundmisest kuni täieliku heakskiiduni.
Igapäevases kõnepruugis nimetatakse nii inimest, kes oma
homoseksuaalsust teiste eest ei varja.
Naishomoseksuaalid on pälvinud meestest vähem
tähelepanu ja seepärast on nende kohta ka vähem
halvustavaid nimetusi. Nende puhul üldiselt tarvitatav
sõna lesbi on tuletatud Lesbose saare järgi, kus 7. sajandil
eKr elas kuulus Kreeka poetess Sappho (kelle nimest on
tulnud ka sapfism, mis tähistab lesbilist armastust).
Homoseksuaalsuse põhjused
Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu
biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk-
järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et
soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel
5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta
absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse
homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu
oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja
isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud.
Omandatud homoseksuaalsuse teooria
Tingimused perekonnas mõjutavad oluliselt inimese iseloomu
kujunemist. Paljud psühhoanalüütikud on uurinud perekonnasiseste
suhete mõju lapse seksuaalsele suundumusele. Homoseksuaalse
sättumuse põhjustena on välja pakutud rohkeid vastuolulisi tegureid.
Isa asend perekonnas: nõrk, vaenulik, mittearmastav, isa puudumine.
Ema asend perekonnas: nõrk, domineeriv, liighoolitsev, ükskõikne.
Lapse asend perekonnas: üksiklaps, vanemad lapsed, nooremad
lapsed, rohkem vendasid, rohkem õdesid.
Homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves
sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt
kaugeks jäänud isatüübist. Homoseksualistide
seksuaalaktiivsus on tavaliselt suurem. Paljud
homoseksualistid väldivad lapsepõlves võistlusmänge ja
-olukordi, hoiduvad kaklustest ja tunnevad end
üksildasena. Sellised probleemid ilmnevad tavaliselt siis,
kui lapsel on raskusi vastava soorolli omandamisega.
Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on
kaasa sündinud. Teadlased leidsid tõendusmaterjali selle kohta, et homo- ja
heteroseksuaalsete inimeste aju ehituses on erinevusi.
Uuring kinnitab väidet, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud ja seda ei
mõjuta eriti kultuuriline taust.
«Uuringu tulemused näitavad, et homoseksuaalsus ei ole kultuuritaustast
tingitud käitumismuster,» lausus uurija Ivanka Savic.
Savic uuris koos oma kolleegi Per Lindströmiga 90 vabatahtliku aju ehitust.
Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20
homoseksuaalset meest ja 20 lesbit.
Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste
ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust
ajupoolkerast suurem.
Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad
ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused.
Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle
seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide
tekkimist ja kulgu.
Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem
sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste
ajutööga.
Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha
eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek
kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on
tüüpiline maskuliinne omadus.
«See võib selgitada, miks naised ja mehed reageerivad erinevalt
tundeärritustele nagu stress. Üks võimalus on, et inimestel on aju
ehituse tõttu erinevad eeldused.
Uurijad aga ei osanud selgitada, miks homoseksuaalsete meeste aju
ehitus meenutas vastassugupoole aju ehitust.
Uurijate arvates võivad ajuerinevused tekkida looteperioodil
hormonaalsete mõjutuste tulemusena.
Homoseksuaalseks võib pidada järgmisi
käitumiselemente:
1) enne seksuaalse huvi väljakujunemist ilmnev kalduvus
piirduda ühesooliste gruppidega;
2) valmisolek osaleda seksuaalmängudes koos sookaaslastega;
3) emotsionaalne armumine endast vanematesse samast soost
lastesse.
Ealised näitajad annavad tunnistust sellest, et see protsess
kulgeb meestel ja naistel erinevalt. Poisid, kellel erootilised
tunded tekivad varem ja kelle sooroll lubab ja isegi nõuab
seksuaalsuse selget väljendamist, hakkavad end varem
kahtlustama psühhoseksuaalses ebatavalisuses ja alustavad
varem suguelu, seejuures reeglina just homoseksuaalse
kontakti näol. Tüdrukutel kujuneb psühhoseksuaalne
eneseteadvus välja hiljem ja esimest kiindumust, mille
objektiks tavaliselt on tunduvalt vanem naine, elatakse läbi kui
vajadust sõpruse järele.
Oma erootilisi elamusi analüüsides avastab homoseksuaalsete
kalduvustega nooruk, et ta erineb teistest. See tekitab raske
sisekonflikti, hirmu- ja üksildustunde, mis segab teistega
hingeläheduse saavutamist ja süvendab sellele eale
iseloomulikke üldisi ingemuresid. Paljud püüavad end oma
oletatava homoseksuaalsuse eest nii-öelda kaitsta
heteroseksuaalsete suhetega, mis on vabad emotsionaalsest
kiindumusest, ent tihti see hoopis süvendab sisekonflikti.
Seksuaalse orientatsiooni välja kujunedes ollakse
psühholoogiliselt paremas olukorras, sest olukorraga
kohanemine ja leppimine on alati lihtsam kui lahendamata ning
veel valikuta jäänud seksuaalne identsus. Ent vaatamata sellele
jääb psühhoseksuaalne identsus homoseksuaalsel inimesel tihti
problemaatiliseks ja ilmneb lahknevusi hoiakute ja käitumise
vahel. Oma seksuaaltundmusi hinnates peavad end täiesti
homoseksuaalseks üksnes pooled meestest, keda iseloomustab
selge homoseksuaalne käitumine.
Homofoobia
Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida
väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis
keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Inimene
ei tea, kuidas reageerida, kohates ebatraditsioonilist
käitumist. Müüdid homoseksuaalide liiderlikkusest, nende
soovist iga sookaaslast võrgutada tugevdavad veelgi
inimese valmisolekut kaitseks, luues omapärase
neurootilise ootuse langeda kellegi "rünnaku" ohvriks.
Homofoobia põhjuseks võib olla ka end heteroseksuaaliks
pidava inimese hirm kaotada enesekontroll ja langeda
ahvatlusse. Agressioon võimaldabki luua jäigad piirid enda
ümber, välistades sellega hirmu.
Homofoobial võib eristada järgmisi põhjuseid:
1. iseenda homoseksuaalsete joontega seotud hirmu
ennetamine, s.t püüd leida lahendus oma sisemisele
konfliktile;
2. tunnustuse saamine autoriteetidelt;
3. homofoobia võib olla osa näiteks mõne sellise
religioosse grupi üldisest ideoloogiast, kuhu inimene
kuulub.
Kuna homofoobia annab inimesele teatud turvatunde, on
sellele raske vastu seista, eriti kui tegu on varjatud
homoseksuaalse vajadusega.
Eestis soodustavad homofoobiat ka teadmatus, info puudus ja
kartus erinevuse ees. Olulisel kohal on ebatolerantse
nõukogude ühiskonna mõju inimeste teadvusele.
Siiski võib Eesti ühiskonda pidada küllalt sallivaks. 2000.
aastal leidis 72% küsitletud heteroseksuaalsetest tallinlastest, et
homoseksuaalsus on individuaalne iseärasus, mida tuleb
aktsepteerida. Kõrgelt homofoobseid inimesi oli kõigest 13,
7%, kusjuures kõige homofoobsemaks osutusid eakad mehed.
On täheldatud seost koduse kasvatuse ja homofoobia taseme
vahel, samuti kaldub homofoobsem olema inimene, kes ei tea
oma tutvus- või sõprusringkonnas ühtegi homoseksuaali. Siiski
pidas 2001. aastal küsitletud homoseksuaalidest homofoobiat
Eestis suuremal või vähemal probleemiks koguni 91,7%
vastanutest ning 73, 5% leidis, et ühiskonnas valitsevaid
hoiakuid on vaja muuta.