Ürgaja kunst (0)

ÜRGAJA KUNST
Vanimad säilinud kunstiteosed pärinevad ürgajast s.o. umbes 60 000 aastat tagasi. Kunst tekkis tänu kahele põhjusele. Need on usk ja vajadus ilu ning loomisrõõmu järele. Tol ajal oli tähtsaim materjal kivi ja seega jaguneb ürgaja kunst järgmisteks perioodideks:
1.Vanem kiviaeg e. paleoliitikum
2. Mesoliitikum
3.Noorem kiviaeg e. neoliitikum
Usuga seoses tekkisid koopamaalid ja kivisse kaabitud joonistused. Koopamaalid tehti tavaliselt koobaste kõige kaugematesse ja pimedamatesse soppidesse. Seetõttu on mitmeid koopamaale avastatud suhteliselt hilja . Koopamaalidel on kujutatud tolleaegseid suuri jahiloomi ( piisonid , mammutid, metshobused, põdrad jne) ja hiljem ka juba kodustatud loomi. Loomafiguuride vahel puudub side s.t. puudub taust ning seetõttu jääb mulje, et loomad hõljuvad õhus. Väga täpselt ja ilmekalt on edasi antud loomade liigutused ja poosid . Koopamaalid olid värvilised, domineerisid must, punane, kollane ja valge. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest - värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Koopamaalidel oli arvatavasti maagiline tähendus. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada jahiõnne ja lisada loomade arvukust.
Kuulsamad koopamaalid asuvad Prantsusmaal Lascaux `i koopad ja Hispaanias Altamira koopad. Lascaux´i koopamaalingud avastati Edela-Prantsusmaal juhuslikult 1940.aastal. Kohalikud lapsed olid roninud kaljulõhest sisse ja mängides jõudsid koopa kaugematesse paikadesse, kus leidsid seintel loomafiguure. Koopamaalidel on umbes 800 üksikfiguuri. Pärast seda, kui maale olid uurinud teadlased, avati koopad turistidele. Tänapäeval on Lascaux´i koopad suletud ja sinna pääseb vaid väga mõjuva põhjusega. Turistidele on avatud seal lähedal asuvad tehiskoopad, mis sarnanevad originaalile 100%.
Kiviajast pärinevad ka esimesed skulptuurid . Need on luust ja kivist nikerdatud kujukesed . 5-12 cm kõrguseid naiste kujusid nimetatakse statuetiks.. Kuulsaim on nn. Willendorfi Veenus .
Ürgajast pärinevad omapärased usuga seotud mälestusmärgid- menhirid. Menhir on üksik suur püstine kivisammas . Nimi tuleneb keldi keelest ja tähendab „pikk kivi“. Menhireid leidub Lõuna-Inglismaal ja Bretagne´i poolsaarel Prantsusmaal. Vormilt keerulisem on dolmen (keldi keeles „kivilaud“).Dolmen koosneb kahest menhirist ja nende peale asetatud kiviplaadist. Kui on kasutatud menhireid ja dolmeneid, siis on tegemist kromlehhiga. Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges. See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.