AJAJOON (0)

AJAJOON
Karoline Otsaru
PALEOLIITILINE / KIVIAJA KUNST

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr.
  
• Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg .
  
• Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi.
  
• Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele - savinõudele ning kivist tööriistadele.
  
• Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.
  
• Lääne- Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud).
  

• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud.
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid .
  
• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punane, must ja valge. Kasutati mineraalseid värve, mida segati kondiüdi või rasvaga.
  

• Kiviaeg jaguneb:
  1) Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 milj.-. 150 000 a. tagasi)
  Algas esimeste tööriistade valmistamisega.
  2) Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 a. e.Kr.)
  Luudest ja kividest valmistatud riistad. (Nt, tuurad, harpuuniotsad, õngekonksud)
  3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 a. e.Kr.)
  Algas savinõude ja lopes metallide kasutuselevõtuga.)
  

Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist Lascaux ` koopamaaling (avastati 1940)
(15 000-10 000 a.) Kuulsamad leiukohad Altamira Kujutatud metshobuseid, hirvi,
Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. kaljukitsi, lõvisid, ürgveiseid.
Koopast leiab ligi 800 maalingut ja graveeringut.
Kivikujuke (vormikas naine)
Üks kuulsamaid on
Hiina hobune
(15 000-13 500 e.Kr)
MESOPOTAAMIA

• Umbes 4000-600 a. e.Kr.
  
• Mesopotaamia- jõgedevaheline maa, mis asus Eufrati ja Tigrise vahel.
  
• Praegu asub selle koha peal Iraak.
  

Ehituskunst :

• Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid.
  
• Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid.
  

Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris ( 3600 -2370 a. e.Kr.)
Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn).
Asus Babülonis.
Sumerite leiutised :

• Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga.
  
• Leiutasid esimese tehnilis e leiutise - ratta.
  

Arhitektuur :

• Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Ištari värav (kõrgus 14,73m)
  

• Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi: jumal Rammani sõnne ja peajumala Marduki sirrušeid (babüloonia lohesid).
  
• Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust , mis sulati teise p õletusega tellise külge.
  

VANA- EGIPTUSE KUNST

• 3000- 300 e.Kr.
  
• Enamus säilinud kunsti on pärit haudadest ja mälestusmärkidest, sest kõige tähtsamal kohal oli elu pärast surma.
  
• Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi  ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi.
  
• Balsameerimine- menetlus surnukeha kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste e. antiseptiliste vahenditega. Täielik balsameerimine nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutb keha ilme. Säilivad vaid kuivas kohas; niiskeis lagunevad nad kiiresti. (70 päeva kestis)
  

Vanim haudehitis - mastaba
Mastabade väli Gizas
Mastabasi hakati matma astmikpüramiididesse.
Džoseri astmikpüramiid, Sakkaras. (U.2600 e.Kr.)
Sfinks (73 m pikkune ja 20 m kõrgune)
Tutanhmoni kullast surnukirst Kairo muuseumis
KREETA -MÜKEENE KUNST ehk EGEUSE

• Kreeta- Mükeene kunsti (Egeuse kunsti) õitseaeg oli 2000- 1250 a.e.Kr.
  
• Kreeka ja Türgi territooriumil.
  
• Kreeta ehistuskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: 
  

Phaistos Knossos Hagia Triada
VANA-KREEKA KUNST

• Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks:
  

1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu.
Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud.
Kuros
2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.)
Figuurid muutuvad vabamaks ning hakatakse kujutama keerukamaid liikumisi. Kujutatakse peamiselt sõdalasi, jumalaid/ jumalannasid, sportlasi.
3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.)
Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks.
Maalikunst:

• Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil.
  

ETRUSKI KUNST

• Etruskid olid muistne rooma- eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr.
  
• Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu.
  

Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal .
Skulptuur:

• Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine).
  Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled.
  Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites.
  Kimäärid - hirmuäratavad koletised
  

Terrakota Kimäär
Arhitektuur:

• Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused.
  
• Kasutasid võlvide ehitamis tehnikat .
  
• Hoone paigutati kõrgele alusele.
  

Etruski temple Veii`s