Loodusmuuseum (3)

Tallinna Ülikool
Matemaatika - ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste Osakond
Kristjan Palu
EESTI LOODUSMUUSEUM
Essee
Maateaduste alused
Keskkonnakorraldus - 1
Tallinn 2009
Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna linnas. Muuseum ise paikneb kahes hoones . Lai t 29A majas on ekspositsioon , geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika , entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi  hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses . Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Tulevikus on plaan muuseumi pinda ka laiendada, et külastajal oleks võimalik saada Eesti looduse mitmekesisusest palju täiuslikum ülevaade.
Pilet muuseumisse maksis õpilasele 15 krooni, mis on küllaltki soodne. Kogu muuseumi ekspositsioon asub kolmel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Eesti geoloogiat tutvustav püsiekspositsioon ja näitusesaal, teisel on Läänemere ja randade, Eesti siseveekogude ja soode väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa „kuivad kooslused ”: metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut.
Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest.
Väljapanek algab moonde - ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku maakoore fragmente ja moodustus stabiilne mandriline maakoor. Proterosoilise vanusega moonde- ja magmakivimeid saab Eestis uurida vaid puursüdamikes ja rändkivides, sest nendest koosnev kristalne aluskord lamab maapõues nooremate settekivimite ja setendite all. Eesti ala vanimad säilunud settekivimid on Proterosoikumi lõpust pärinevad Vendi kompleksi liivakivid, aleuroliidid ja savid .
Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on moodustunud Eesti aluspõhja settekivimid. Ekspositsioonis saab tutvuda kõigi Eesti olulisemate settekivimitega, sealhulgas üle 500 miljoni aasta vanuse Kambriumi ladestu sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile iseloomuliku punase liivakiviga.
Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile – siinses Paleosoikumi meres elutsenud loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete – lõuatute ja kalade –kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle , Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus ’e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili.
Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid.
Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest – põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist , turbast, savist , liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks on välja pandud mõningaid näidiseid maavaradest, mida hetkel ei kaevandata, sealhulgas näiteks fosforiit ja graptoliitargilliit . Osasid meie olulisemaid maavarasid , sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida.
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim .
Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest . Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.
Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit , on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis hetkel ei kaevandata ning väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949–1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et muuseumi külastus tuleb pigem kasuks kui kahjuks ning tore on ju teada natuke rohkem nii Eesti, kui ka kogu Maa loodusolu kohta.