Loomade evolutsiooni esitlus (0)

Loomade
evolutsioon
Gustav Adolfi Gümnaasium
9.C
Kaari Kink
Evolutsioon
Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast
põlvkonda. Evolutsioon seletab, kuidas loomad ja taimed
pika aja jooksul on muutunud ning arenenud.
Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi.
Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud
fossiilid. Nende fossiilide järgi näeme, et ammu elanud
loomad ja taimed on praegustest väga erinevad. Toimunud
on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda
kinnitavad paljud erinevad tõendid.
Paleosoikum ehk
Vanaaegkond
Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist.
Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed
loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt
vähe kivistisi.
Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu
alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on
merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid
(käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt.
Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end
kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris.
Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud
Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või
spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti
leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid
püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega.
Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ning palju okasnahksete gruppe,
eriti tsüstiide. Arvukamaks muutusid trilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised.
Trilobiit
Tsüstiit
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
*as
Fourth level
Fifth level
Okasnahkne
Brahhiopoodid
Kesk Paleosoikum
Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Siluri ajastul tekkisid kalad. Üks üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu olid piklikud
akantoodid. Neil oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad. Nad olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed, keha katsid soomused, mitte luuplaadid, ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud. Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni
ainsad selgroogsed loomad Maal.
Lülijalgsed asusid maismaale ilmselt Hilis-Siluris, esimesed selgroogsed aga Devoni ajastu lõpul. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni ajastu lõppu toimus massiline veeliikide väljasuremine.
Tihti on vaieldud kalade maale elama asumise põhjuste üle. Üheks põhjuseks on toodud kliima kuivenemine, mis põhjustas veekogude kahanemise.
Akantoodid
HilisPaleosoikum
Hilis-Paleosoikum koosneb kahest ajastutust - Karbonist ja Permist, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise
väljasuremisega. Hilis-Paleosoikumi mereelustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast. Muutused maismaal olid palju
suuremad.
Sellel ajastul arenesid välja hämmastavalt kaasaegse välimusega putukaliigid.
Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel.
Karboni ja Permi ajal olid kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suurustes ja
kujudes. Võis juhtuda, et Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev
soomustik.
Vanimad roomajate fossiilid on leitud Ülem-Karbonist. Suurim roomajate ja kahepaiksete erinevus oli paljunemisviis.
Roomajad paljunesid munedes. Muna koosnes kahest kotist, millest üks sisaldas embrüot (idulast), teine aga kogus
jääkaineid. Tähtis oli ka tugev väliskoor, mis kaitses arenevat embrüod. Muna võimaldas selgroogsetel esimest korda
ajaloos elada ja paljuneda ainult kuival maal, eemal veekogudest.
Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale liikumiskiirusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja
tõrjuma.
Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp ­ terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele
sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate.
Keskaegkond
Keskaegkond oli sauruste aegkond.
Triiase ajastu:
Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed
imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile.
Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde
tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid.
Juura ajastu:
Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib
vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda
eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja
õhu hõlvasid pterosaurused.
Ilmusid esimesed linnud.
Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke
roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid
tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli
kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude
latvades leiduvatest puuviljadest.Arheopteryx polnud
kaasaegsete lindude otsene eelane.
Kriidi ajastu:
Kriidiajastul elas meres ohtrasti mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid
oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse
kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud
Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured
roomajad, ürglinnud.
Merisiilik
Laevuke (peajalgne)
Dinosaurused
Arheopteryx
Uusaegkond
Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Ta jaguneb kolmeks ­ paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari
ajastuks.
Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39
miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad karbid,
teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid vaalad, hülged
ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga
nahkhiired. Kõige nähtavamalt mitmekesistusid siiski
maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased.
Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale.
Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud,
maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks
rühmaks imetajad.
Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad
aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad.
Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid
vaalad, kes arenesid lihasöövatest maismaaimetajatest ja
muutusid suurteks merekiskjateks. Vaaladega ühinesid
hiiglasuured haid.
Paleogeeni ajastu teises pooles toimus nii maismaaliste kui
ka mereliste organismide massiline väljasuremine. See
katastroof ei olnud aga nii tõsine kui näiteks Kriidi ajastu
lõpus.
Uusaegkond (2)
Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestis ligikaudu
25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli
ulatuslik mandrijäätumine.
Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi
hiiglased ­ ürgsed jaanalinnud, kelle kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle
muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid
inimahvid: simpansid, gorillad ja orangutangid
Paljud praegused loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad,
rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis.
Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni.
Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme
kilomeetri paksused jäämassid katsid suuri alasid, eriti ulatuslikult
põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik.
Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased
ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud.
Delfiin Nahkhiir
Elevandieellane
Elu areng Neogeenis
Kasutatud
kirjandus:
http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html
http://
www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm
http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond
http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond
http://www.slideshare.net/helina20/uusaegkond
http://
www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html
http://
www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htm
http://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik
Aitäh kuulamast!
Küsimusi?