50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LinnOnKodu
Õppematerjali autor
Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Kambrium Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loodame ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Seda kiiret arengut saab seletada järgmiselt. Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatogeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse"
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja
maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata järeltulevate põlvede vajadusi ja väljavaateid puhtale keskkonnale ja ressurssidele. Maa geoloogilise arengu põhietapid: 1) Ürgaegkond: 4500-2500 miljonit aastat. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Päris esimene atmosfäär koosnes vesinikust ja heeliumist, mis aga oma kerguse tõttu Päikesetuule poolt minema puhuti.
Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust. See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Eelkambriumi kivimid kildad, gneisid graniidid ja teised - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neid kivistisi haruharva. Ürgaegkonna algperioodil oli maapind tulivedelas olekus. Kõikjal oli rahutu laavameri. Maa pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja
Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti
TUND nr 7 11.klass 2.3. MAA TEKE JA ARENG Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem
Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi
ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3 sarnane ühegi tänapäevase hõimkonnaga ega ka fossilidega noorematest ladestutest. Tommoti faunale iseloomulike toesetüüpide areng oli evolutsiooniliselt väga oluline, sest kujunes välja väga palju erinevaid skeletitüüpe. Pole leitud vastust küsimusele, miks Tommoti alguses tekkis korraga nii palju erinevaid toeseid. Teadlaste arvates võisid põhjuseks olla keemilised muutused ookeanides, mis päästsid valla erineva ehitusega skelettide tekke. Samas ei põhjenda see hüpetees, miks osad skeletid olid moodustunud kaltsiumkarbonaadist ja teised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid