Kunstiajalugu 10. klassi lõputöö (0)

Minu galerii
Hardy Suits
10.klass
ÜRGAJA KUNST
q
Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad.
q
Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi
q
Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või
rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane.
q
Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid,
metshobused, põdrad, hirved)
q
Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse
Koopamaaling
Lascaux koopamaaling
Prantsusmaal
~15 00010 000 a. e.Kr
Koopamaaling
Piison Altamira koopas
Hispaanias
~14 00010 000 a. e.Kr
Skulptuur
Willendorfi Venus
Vanem kiviaeg
30 00025 000 a. e.Kr
Ta ebaloomulikult paks ,
kuna see kuju tähendas
viljakuse jumalat
Skulptuur
Vogelherdi hobune
Vanem kiviaeg
~28 000 a. e.Kr
Mammutiluust
hobuse kujuke
Mesopotaamia kunst
Kiilkirja märgid vajutatti pehmesse savisse, aga mõnikord raiuti või lõigati ka kivisse.
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja
linnakindlused.
Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised.
Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja
keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
Arhitektuur
Ishtari värav
Babülonis
~ 575 a. e.Kr
Praeguse asukoht
Berliini riiklikes
muuseumides Saksa
maal.
Skulptuur
Gudea
Lagashi linna valitseja
~21 sajand a. e.Kr
Silindervõlv
Hea oli see kuna raskus vajus külgseintele, seepärast olid seinad paksud.
Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega
ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks.
Kiilkirjatahvel
Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse
kiilukujuliste märkide kombinatsioone.
Kiilkirjatahvel tehti tavaliselt pehmesse savisse aga vahel ka kivisse.
Egiptuse kunst
Kujutatud inimest kujud olid anatoomiliselt võimatud, kuid ilmekas.
Jalad mõjuvad külgvaates palju veenvamalt kui otsevaates, torso vorm on kindlam
otsevaates, näo vorm on täpsem külgvaates(profiilis), välja arvatud silm, mis on
seetõttu kujutatud otsevaates.
Egiptuse kunst oli seotud religiooniga.
Religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid.
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste
elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.
Arhitektuur
Seinamaalid ja sarkofaag Tutanchamoni hauakambris.
Arhitektuur
Esiplaanil Chephreni(142m kõrge)püramiid.
Taga Cheopsi(alates 146m,praegu 136m) püramiid.
Skulptuur
Nofretete
Echnatoni abikaasa.
~ 1340 e.m.a.
Nofretetet peetaksegi
iluideaaliks.
Selle kuju avastas
saksa arheoloog Ludwig
Borchardt.
Skulptuur
Vaarao Chephren
~ 2520 2494 e.m.a.
Vaaraosid kujutati tihti
ühesugustes asendites, kas
seismas sirgelt, käed küljel
ning üks jalg veidi teise ees või
siis istuvana.
Egeuse kunst
Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada)
Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis
paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid.
Knossose palee
Knossose palee Kreeta saarel.
Põhjapoole sissepääs
~1700 a. e.Kr
Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Knossose palee
Knossose palee kuningannasaal freskodega.
~1700 a. e.Kr
Skulptuur
Kaheksajalavaas Kreeta saarelt.
~1500 a. e.Kr
Kreeka kunst
Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitaga templeid ning tavaline tempel
oli ristkülikukujulise põhiplaaniga.
Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.
Kreeka arhitektuuris eristati kolme stiilidooria, joonia ja korintose stiili.
Skulptuurid olid kivist tehtud, kuju asendid olid reaalsemad ja enamik skulptuurid tehti
paljalt(tavaliselt oli ka tugi, et skulptuur oleks tasakaalus).
Zeusi tempel
Dooria stiilis ­ tugev, mehine ja lihtne. Sammas on raskepärane ja keskosas pisut
jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati. Samba kõrgust rõhutavad
veel püstvaod. Ülaosas käib ümber templi kaunistusriba ­ friis.
Materjaliks ­ marmor
Zeusi tempel
Skulptuur
Kettaheitja Myron
~450e.m.a
Rooma marmorkoopia
Klassikaline skulptuur
Skulptuur
Noormehe kuju
Nn.kuros Volomandrast
~600e.m.a
Arhailine skulptuur
Vaasimaal
Punasefiguuriline krateer
Niobe laste tapmine
~460450 e.m.a.
Rooma kunst
Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks.
Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja
ristvõlv) ja kupleid.
Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti
Enamik maalikunstis oli tehtud mosaiike(Pompejis põrandamosaiik ja mosaiik
Aleksandrist Issose lahingus).
Arhitektuur
50 000 pealtvaatajat
Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku
liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail
saada hea ülevaate areenil toimuvast.
Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli
527 m.
Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn.
päikesevari.
Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht.
80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt
väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs.
Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud,
on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk.
Colosseum
Monument
Reljeefid Trajanuse sambal
Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.
Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid.
Maalikunst
Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu
~80e.m.a
Põrandamosaiik
Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist
Aleksander Suur lahingus
Varakristlik kunst
Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile).
Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust.
Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri
Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust.
Maalikunst
Santa Priscilla katakomb Roomas
Maalingud pärinevad 3.sajandist
Arhitektuur
Santa Costanza mausoleumi interjöör
~350aastal
Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks
hiljem kasutati kirikuna
Santa Costanza mausoleum
Sant' Apollinare
Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535549. Apsiid.
Romaani kunst
Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika.
Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid.
Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika.
Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblitseene, kuid neid on vähe
säilinud.
Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav
maalikunstigaBayeux' vaip.
Skulptuur
Püha Peetrus.
12. saj. algus.
Saint Pierre kirik
Moissacis.
Romaani arhitektuur Itaalias
Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn
kampaniil
~11731350 aastal
Bayeux' vaip
70 meetrisele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide
poolt.
Nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal.
Vaibaservad on kaunistatud loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega
igapäevaelust.
Hastings'i lahing 1066. aastal
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Gooti kunst
Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekkisid fantastilised lehvik, täht ja
võrkvõlvid.
Gooti stiil peab inimest kujutades kõige tähtsamaks hingeelu avamist.
Kõik figuurid olid veenvalt elulised ja isikupärased, kõik suursugust, kuid lahket
väärikust, kõigist õhkub siirat usutunnet, selgust ja kindlust.
Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali ehk
vitraazikunsti
Reims'i Jumalaema katedraal
~ 1211 1260 aastal
Roosaken
pühendatud Neitsi Maarjale.
pikihoone pikkus üle 100 m,
kesklöövi kõrgus üle 40 m.
Skulptuur
Reimsi katedraali viimsepäeva stseen
Skulptuur tehti seina sisse.
Maalikunst
Sainte Chapelle
Külgvitraazhid
Kasutati erinevaid
värvilisi klaasitükikesi
TÄNAN VAATAMAST!!!