Maadeuurijad

hhhP, Phhh

Maadeuurijad (0)

5 VÄGA HEA

Järva- Jaani Gümnaasium
Uku Pilv
Eestiga seotud maadeuurijad
( Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue ,
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen )
Uurimistöö
Juhendaja : Kristjan Piirimäe
Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell

Elulugu

Maamehest meresõitjaks

Ümbermaailma reisid

Golovnini juhitud ümbermaailmareis

Kolõma ekspeditsioon
1.3.3 1825- 1827
1.4 Kamtšatka laht
1.5 Kindralkuberneriks
1.6 Admiraliks ja koju
1.7 Wrangeli saar
2. Otto von Kotzebue
2.1 Elulugu
2.2. Ümbermaailmareisid
2.2.1 Esimene ümbermaailmareis
2.2.2 Teine ümbermaailmareis
2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis
3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen
3.1 Elulugu
3.2 Mereväes
3.3 Ümbermaailmareis
3.4 Edasised töökohad
3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid
3.5.1 Bellingshauseni meri
3.5.2 Bellingshauseni saar
Sissejuhatus
Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli , kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli, teine Otto von Kotzebue ja kolmas Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elu ja tegevust. Peatükid on jagatud alapeatükkideks, kus on kirjeldatud lühidalt nimetatud maadeuurijate elulugu, tähtsamaid uurimisreise- ekspeditsioone, toodud välja nende panud geograafiateaduse arengusse ja märgitud paigad maailmas, millistel on nime andnud või mis kannavad Wrangelli, Kotzebue ning Bellingshauseni nime.
1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (09. 01. 1797 Pihkva -6. 06. 1870 Tartu)

Elulugu
Wrangell (pilt 1.) oli baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija. Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E. Tammiksaare uurimuse põhjal eelistada kuju Wrangell. Ta sündis Pihkvas, lapsepõlveaastad möödusid Võrumaa mõisates: Joosu, Võru, Nursi. Kaotas varakult vanemad ja kasvas üles sugulaste juures. Mereväeohvitserist sugulase eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Pärast abikaasa surma 1854. Aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 – 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 – 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal..

1.2 Maamehest meresõitjaks

Uus lehekülg tulevase maadeuurija elus avanes mitmete Ferdinandi tulevikku soosivate juhuste kokkulangemisel. Nimelt külastas oma Võrus elavat tädi Anna Helene von Rothi (s. von Romberg) Adam Johann von Krusensterni juhitud esimeselt vene ümbermaailmareisilt ( 1803 -1806) saabunud noor mereväeohvitser, kaptenleitnant Wilhelm von Romberg. Väikeses Võrus oli sellise ohvitseri saabumine erakordne sündmus. Seda kroonisid noore von Rombergi kihlus ja pulmad Ferdinandi täditütre Juliaga, mis tõi ka Ferdinandi tema lähedusse. Siitpeale tuli Wrangelli unistustesse juba konkreetselt ja ümbermaailmareisi teema. Pärast Ferdinandi vanemate surma said kokku nii isa- kui emapoolsed sugulased, et arutada orbude saatust. Sellel nõupidamisel otsustati tädipoeg Wilhelmile noore mereväeohvitseri von Rombergi antud protektsiooni mereväelaseks saamisel ka Ferdinandile laiendada. St. Peterburi Mereväe Kadetikorpus oli privilegeeritud õppeasutus aadlinoortele, kuhu võeti vastu 6- 10,5-aastasi poisse . 1815 lõpetasid nad kadetikorpuse mitshmani auastmes. Teenistuskohaks valiti koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhelmi ja sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaaž Revalis/Tallinnas. Põhjuseks oli Wilhelmi kodu Tallinnas, kus Ferdinandi võeti vastu ja hoolitseti samamoodi nagu oma paja eest. 1816 asuti teenima koos Anjouga fregatile «Avtroil», mis kurseeris Soome lahel . Aga kuna talvel oli Soome laht jäävangis. Siis saadeti seetõttu laeva meeskond teenima maaväena. Ferdinand sai selleks ajaks kutse oma õpetajalt Adam von Krusensternilt, kes oli oma perele üürinud maja Lohu mõisas.(Olnust olevale)
1.3 Ümbermaailma reisid
1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis
Admiral Adam Johann von Krusensterni eestkostel osales Wrangell 1817 – 1819 Vassili Mihhailovitš Golovnini juhitud ümbermaailmareisil sõjalaeval "Kamtšatka". Kus uuriti Vaikset ookeani ja Kuriili saari .

Kolõma ekspeditsioon
Aastatel 1820-1824 juhtis Kirde-Siberi rannikuekspeditsiooni ehk Kolõma ekspeditsioon, kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jäärežiimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi.(Olnust olevale) Wrangel oletas loodete, ahelhangede, tuulte suuna, rüsijää kuhjatiste välimuse jt. loodusnähtuste ning Tšuktšide pärimuste põhjal, et neemest põhjas on meres maad.( SIRP 11.06.2004) 1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks.
1.3.3 1825- 1827
1825 – 1827 juhtis Wrangel ümbermaailmareisi prikil "Krotki" reisi ülesanne teha eeltöid Kamtšatka muutmiseks Vene kolooniaks.
1.4 Kamtšatka laht
On laht Vaikse ookeani laht Euraasia kirdeosas Kamtšatka poolsaare idarannikul. Lahe pikkus on 74 km, laius umbes 148 km, sügavus kuni 2000 m. Looded kuni 2 meetrit. Rannik on madal. Lahte suubub Kamtšatka jõgi.( Vikipedia 2009)
1.5 Kindralkuberneriks
1829 määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia- alaseid uuringuid. 1836 – 1849 teenis Wrangel Peterburis laevastikus.
1.6 Admiraliks ja koju
1855 sai ta kindral -adjutandi ja täis-admirali auastme.
1864 aastal lahkus ta halva tervise tõttu lõplikult riigiametitest.
1866 siirdus kodumõisa, kus tegeles majandusküsimustega.
1.7 Wrangeli saar
On saar Põhja-Jäämeres Aasia idaosas.(Joonis1.) Saart eraldab Euraasia mandrist Longi väin. Eraldab Ida-Siberi ja Tšuktši merd . Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud . Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tšuktši autonoomsesse ringkonda.
2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn – 3. veebruar 1846 Tallinn)
2.1 Elulugu
Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid . Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda, kus asub ka ausammas.(EE 5 lk 103) Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn.
2.2 Ümbermaailmareisid
2.2.1 Esimene ümbermaailmareis
Aastatel 1803–1806 osales ta junkurina Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Reisi eesmärkideks olid kaubanduse arendamine, Vaikse ookeani uurimine ja Vene diplomaatilise esinduse Jaapanisse läkitamine(Vikipedia 2009).
2.2.2 Teine ümbermaailamreis
Otto von Kotzebue teise ümbermaailmareisi marsruut langes suurel määral kokku esimesega. Lisaks loodusteaduslikele uuringutele kaardistati rannikualasid ja arendati Venemaa kaubandussuhteid Vaikse ookeani äärse Põhja-Ameerikaga. Külastati Kamtšatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist , tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll.
1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste ehk Loodeväila otsimine. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Janeiro ; Hoorni neem; Tšiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi, Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence ) saar; Beringi väin; Walesi Printsi neem; Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Hawaii saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818 . „Rjuriku“ ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi
2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis
Kolmandal ümbermaailmareisi millel Kotzebue osales juhtis ta samuti ise. Aastatel 1823– 1826 toimus kolmas ümbermaailmareis. Reisile mindi fregatil "Predprijatije". Reisi eesmärgid olid seotud Kamtšatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa Tartu Ülikooli lõpetanud noored teadlased – lisaks loodusteadlasele Eschenholtzile füüsik Emil Lenz ja laevaarst Siewald. Ka kõik teadustööks vajatavad instrumendid olid valmistati Tartu Ülikooli töökodades ning uuringute tulemused vormistati Tartus.(Tõllaga ja tõllata)
3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen (20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn)
3.1 Elulugu
Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit Bellingshausen (Pilt 3.) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735– 1784 ) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Bellingshausen värvati kadetina Vene mereväkke juba 10. aastaselt. Peale mereväe akadeemia lõpetamist 18. aastaselt, tõusis ta kiiresti kapteni auastmesse. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika -ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Peale meresõidu võttis Bellingshausen osa Vene- Türgi vahelisest sõjast ja alates 1839 sai temast Kroonlinna sõjaväe juht. Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Anna Dmitrijevna Baikovaga. Abielust sündis 7 last, kellest 4 kasvas täiskasvanuks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi üks asutajatest. (Tõllaga ja tõllata)
3.2 Mereväes
Fabian Gottlieb von Bellingshausen astus 1789 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Ta teenis 1797–1803 mitšmanina Tallinnas.
Ta võttis 1803–1806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist.
3.3 Ümbermaailmareis
Bellingshausen juhatas aastatel 1819–1821 laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja " Vostok " ümbermaailmareisi. Sellel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus. Seejärel suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse.
3.4 Edasised töökohad
1830–1839 teenis Bellingshausen viitseadmiralina Tallinnas. Siit määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige.
3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid
Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel(Vikipedia 2008). 1870 püstitai talle ausammas Kroonlinnas.
3.5.1 Bellingshauseni meri
Bellingshauseni meri on Vaikse ookeani (või ka Lõuna-Jäämere) ääremeri Antarktise rannikul Antarktika poolsaarest läänes.
3.5.2 Bellingshauseni saar
Bellingshauseni saar (Joonis 2.) on Lõuna- Sandwichi saartest üks lõunapoolsemaid ja kuulub Lõuna- Thule saartegruppi.
The expedition continued to make discoveries in the tropical waters of the Pacific Ocean.
Kokkuvõtte
Uurimistöö eesmärgiks anda ülevaade Eestiga seotud 18.- 19. sajandi baltisaksa päritolu meresõitjate ja maadeuurijate Ferdinand von Wrangell, Otto von Kotzebue ning Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elust ja nende panusest geograafia arengusse.
Wrangel õppinud Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, kuhu ta sai perekondlike sidemete kaudu, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. Ta on osalenud mitemetel ekspeditsioonidel ja ümbermaailmareisidel. Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal, tema nime kannab ka 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal.
Otto von Kotzebue Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid.
Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit Bellingshausen juhtis 1819–1821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Peale meresõidu võttis Bellingshausen osa Vene- Türgi vahelisest sõjast. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, - nõgu, - saar ja kraater Kuu tagaküljel. 1870 püstitai talle ausammas Kroonlinnas.
Kirjandus
EE 5 = Eesti Entsüklopeedia 5. köide. 1990. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 103
Eesti lipp ümber maailma
http://www.lennuk.ee/src/eellugu/index.php3?L1=eellugu&L2=ajalugu
ENE 1 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. köide. 1985 Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 507
Fabian Gottlieb von Bellingshausen(Wikipedia)
http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen&ei=V1-dSZKnDYaW_gbw1LWcBQ&sa=X&oi=translate&resnum=2&ct=result&prev=/search%3Fq%3DFabian%2BGottlieb%2BBenjamin%2Bvon%2BBellinghausen%26hl%3Det%26rlz%3D1T4ADBF_enEE310EE310
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
http://et.wikipedia.org/wiki/Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen
Ferdinand von Wrangell
http://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell
Olnust olevale
Liivimaalt Alaskale ja tagasi
Maadeuurija admiral Ferdinand von Wrangelli 200. sünniaastapäeva puhul
MILVI HIRVLAANE
http://209.85.129.132/search?q=cache:g215XIaqgmoJ:luup.postimees.ee:8080/leht/96/12/24/olnust.htm+Ferdinand+Friedrich+Georg+Ludwig+von+Wrangell+sugupuu&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee
Otto von Kotzebue
http://209.85.129.132/search?q=cache:Z4No_q4Byh4J:www.miksike.ee/referaadid/kotzebue_birgit.htm+Kotzebue+laht&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee
Otto von Kotzebue
http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue
Salentiny Maadeavastajad entsüklopeedia lk-52-53, 355-358
SIRP Eesti kultuurileht: Unistusest lahutas vaid väin Tiiu Speek 11.06.2004
Tõllaga ja tõllata 17.- 19. sajandi reisipilte maadeavastused ja ümbermaailmareisid http://www.nlib.ee/25482
Lisad
Pilt 1. Ferdinand von Wrangell http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Admiral-Wrangel.jpg
Pilt 2. Otto von Kotzebue http://www.calacademy.org/exhibits/science_under_sail/images/kotzebue.jpg
Pilt 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Fabian_Gottlieb_von_Bellingshausen.jpg
Joonis 1. Wrangli saar https://www.lib.utexas.edu/maps/commonwealth/wrangel_island_82.jpg
Joonis 2. Bellingshauseni saar http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Islas_Sandwich_del_Sur.png/300px-Islas_Sandwich_del_Sur.png
Lisad
Pilt 1. Ferdinand von Wrangell
Joonis 1. Wrangli saar
Pilt 2. Otto von Kotzebue
Pilt 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen
Bellingshauseni saar
Joonis 2. Bellingshauseni saar
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Phhh hhhP Õppematerjali autor

uusrimistöö

Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell
1.1 Elulugu
1.2 Maamehest meresõitjaks
1.3 Ümbermaailma reisid
1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis
1.3.2 Kolõma ekspeditsioon
1.3.3 1825- 1827
1.4 Kamtšatka laht
1.5 Kindralkuberneriks
1.6 Admiraliks ja koju
1.7 Wrangeli saar
2. Otto von Kotzebue
2.1 Elulugu
2.2. Ümbermaailmareisid
2.2.1 Esimene ümbermaailmareis
2.2.2 Teine ümbermaailmareis
2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis
3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen
3.1 Elulugu
3.2 Mereväes
3.3 Ümbermaailmareis
3.4 Edasised töökohad
3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid
3.5.1 Bellingshauseni meri
3.5.2 Bellingshauseni saar

ferdinand von wrangel otto von kotzebue fabian gottlieb benjamin von bellinghausen

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, e

Geograafia

doc

Maadeavastajad

Leia need Eestist pärit maadeavastajad ja täienda ka tabeli teisi lahtreid Maadeavastaja nimi Eluaastad Paigad Eestis, Paigad maailmakaardil Tähtsaim avastus ja selle toimumise aeg Lk 2 millega seotud pildi nr Fabian Gottlieb Benjamin 20.IX 1778 Lahetaguse, Meri, nõgu, vaatlusjaam Antarktikas, Antarktise avastamine 2 BELLINGSHAUSEN Saaremaa Lahetaguse Tallinn atoll Vaikses ookeanis 28. jaan. 1820 (Venemaal Faddei mõis Faddejevits) 25.I 1852 Kroonlinn

Geograafia

doc

Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell

Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbe

Geograafia

doc

Fabian Gottilieb Benjamin bon Bellinghausen

Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti la

Geograafia

rtf

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Faddei Faddejevits Bellingshausen)), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. Varasem elukäik Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku

Kirjandus

ppt

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen Lühike sissejuhatus Oli baltisaksa meresõitja , Venemaa admiral. Sündis 20.septembril 1778 aastal. Sündis ta Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni ja Anna Katarina von Folckerni pojana. Teda määrati 1789. aastal 10aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlina Mereväe Kadetikorpusesse. Elukäik Fabian von Bellingshausen teenis 1797 1803 mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris . Balti laevastik oli Venemaa Keisririigi põhiline merejõud . Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandör

Ajalugu

docx

Adam Johann von Krusenstern

Adam Johann von Krusenstern oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral. Ta sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (17881790). Aastail 17931799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Eelkõige sai Krusenstern tuntuks enda ümbermaailmareisiga, sest just tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümberma

Ajalugu

doc

Ferdinand von Wrangell - Maadeuurija

ümbermaailmareisil. Otsustanud nähtavasti iga hinna eest reisist osa võtta, ei hoolinud ta äraütlevast vastusest oma taotlusele ekspeditsiooniga liitumiseks. Pärast vestlust ekspeditsiooni juhi Vassili Golovniniga võeti Wrangelli siiski ekspeditsiooni koosseisu. Oma osa mängis seejuures tõenäoliselt ka Wrangelli õpetaja kadetikorpuse päevilt, Adam Johann von Krusensterni eestkoste. Ekspeditsioonil sõlmis ta eluaegseks osutunud sõpruse toonase mitsmani, hilisema maadeuurija ning admirali Friedrich Benjamin Lütkega. Aastatel 182024 osales leitnant Wrangell ekspeditsioonil, mille eesmärgiks oli maade avastamine IdaSiberi ranniku lähistel, sealsete alade kaardistamine ning selgusele jõudmine Aasia ja Ameerika maailmajagude ühendatuses. Wrangelli juhtida oli Kolõmale lähetatud uurimisrühm. Enne ekspeditsioonile asumist oli Wrangell täiendanud oma teadmisi Tartu ülikooli teadlaste Otto Moritz Ludwig von

Ajalugu

Rohkem sarnaseid