Evolutsiooni kujunemine. (0)

Evolutsioon kujunemine
Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist.
Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket.
Darwini teooria
Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus – isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel in individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad populatsioonid elukeskkonnaga. Kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse , võib kujuneda ka uus liik.
Evolutsiooni tõendid
Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile – väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega.
Loomariigi evolutsioon
Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad – ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks olid meres olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Neil loomadel kujunesid mitmesugused kaitsekohastumused, nagu kaitsev rüü, mürginäärmed või kiire liikumine. Esimesed selgroogsed olid kalad , tekkisid vana aegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi.
Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed . Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale.
Esimesed loomad kes taimede järel maismaale suundusid, olid väiksed selgrootud : hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna.
Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad . Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka nende sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis.
Vanaaegkond
Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku – fotosünteesi käigus – nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed . Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest.
Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng.
Kambrium
Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loodame ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Seda kiiret arengut saab seletada järgmiselt. Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatogeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava „plahvatuse“. Peale selle tuleb arvestada ka seda, et selleks ajaks oli mere ökosüsteem arenenud nii, et seal leidus nišše väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid piiritlesid need ehitusetüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinite – nt. ainuõõssete ja keelikloomade edasine evolutsioon
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi ajastu alguses järgnes selle elustiku mitmekesisuse taastumine peamiselt uute lülijalgsete rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Kliima jahenemine ja mandrijäätumine tõi kaasa uue suure väljasuremise Ordoviitsiumi lõpul.
Silur
Siluri ajastu mereelustik sarnanes Ordoviitsiumi omaga , olles esindatud uute liikide ja perekondadega. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaa hõlvasid ja hakkasid seal levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed.
Devon
Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid vihtuimsetest kaladest põlvnenud esimesed neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljasuremine.
Karbon
Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimsetik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad , kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänapäevased kivisöelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus . Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad . Ehkki esimesed koorega muna leiud pärinevad Permi ladestust, arvatakse siiski, et võime munade koorega mune arenes roomajatel ja hilisemate lindude eelastel, välja Karbonis. Osal putukatest tekkis lennuvõime. Mereelustik sarnanes varasemate ajastute omaga.
Perm
Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi.
Keskaegkond
(Algas 230 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest)
Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg .
Arvatakse, et triiase ajastul hakkas Pangea hiidmanner lagunema - Austraalia ja Antarktika lõigati Aafrika küljest lahti ja nad triivisid lõunasse, Põhja-Ameerika aga liikus läände.
Nii kujunesid tekkivate mandrite vahele Atlandi ja India ookean.
Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle.
triias
kestis 35 milj. a
algas 230 milj. a eest
Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt . Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud.
Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile.
Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed , karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe.
juura
kestis 54 milj. a
algas 195 milj. a. eest
Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused.
Ilmusid esimesed linnud .
Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid tiivad, mille tipus olid küünistega sõrmed ja pikk saba ja ta oli kaetud tõeliste sulgedega.Ta oli kehv lendaja, kes toitus puude latvades leiduvatest puuviljadest . Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane.
kriit
kestis 76 milj. a
algas 141 milj. a. eest
ja lõppes 65 milj. a. eest
Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde.
Kujunesid välja katteseemnetaimed , mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram.
Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud.
Uusaegkond
(algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani)
Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused .
Uusaegkonna kahte esimest ajastut , paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar .
Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud.
Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes.
Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks ahvid poleks õistaimedeta üldse areneda saanudki, sest nad toituvad peamiselt õistaimede seemnetest, lehtedest ja pungadest.
Peale imetajate arenesid ja mitmekesistusid ka putukad ja linnud. Ka nemad on tihedalt seotud õistaimedega.
paleogeen
kestis 42, 5 milj. a.
algas 65. milj. a tagasi
Uusaegkonna alguses puudusid veel nüüdisaegsed kliimavöötmed ja ka põhjapoolsetel aladel oli tunduvalt soojem, kui praegu.Isegi Gröönimaal kasvasid tammed , vahtrad ja kastanid. Laial alal valitses subtroopiline kliima sellele omaste õistaimedega.
Kui mere all olnud alad vabanesid, jäid sinna soostunud tasandikud, kus kasvas subtroopiline mets.
Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad.
Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, kuid oma näo ajastule annavad kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad . Paleogeeni ajastu keskpaika jääb ka poolahvide ja ahvide ilmumine .
Paljud tekkinud imetajad olid liiga suured ja kohmakad, et eluvõitluses alles jääda. (Näiteks londilise dinoteeriumi kihvad olid 4 m pikad; mõõkhambulisel tiigril olid mitmekümne sentimeetrised kihvad; sarvedeta ninasarvik indrikoteerium kasvas 8 m pikkuseks ja sai süüa peamiselt puulehti ja võrseid, lennuvõimetu hiigrllind diornis oli 3 m kõrgune ja meenutas noort kaelkirjakut)
30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed
neogeen
kestis 20, 7 milj. a.
algas 22,5 milj.a. tagasi
Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid
neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike soojenemine. Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine.
Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega.
kvaternaar
on kestnud 1, 8 milj. a.
algas 1,8 milj. a. tagasi
Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed.
Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu. Nii arenesid ka nende mõistus ja kõnevõime.
Elva Gümnaasium
„Loomariigi evolutsioon“
Referaat bioloogiast
Kälver Kilvits
9.A klass
2007/2008 õppeaasta
Sisukord:
1)Evolutsiooni kujunemide
Darwini teooria
Evolutsiooni tõendid
2)Loomariigi evolutsioon üldiselt
3)Vanaaegkond
4)Keskaegkond
5)Uusaegkond