.............................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu....................................................................................................13 Sissejuhatus Kohustusliku kogumispensioni näol on tegemist peamise toega riiklikule pensionisüsteemile, mille eesmärgiks on pikemas perspektiivis leevendada võimalikku tulevikus ilmnevaid demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensioni eas rahvastikule täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionisüsteemile.1 Tegemist on 2001. aastal jõustatud (kogumispensionide seadus võeti Riigikogus vastu 12.09.2001 ja seadus jõustus 01.10.2001) meetmega mida riik on võtnud kasutusele tagamaks
maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. (TuMS § 20 lg 3) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne TuMS jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist
Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 0,8% Tööandja kulud kokku = brutopalk + sotsiaalmaks + töötuskindlustusmakse Kinnipidamised väljamaksetelt Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Töötuskindlustusmakse = brutopalk x 1,6% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2% või 3% Kohustusliku kogumispensioni makse = brutopalk x 2% Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku Tulumaks = (brutopalk töötuskindlustusmakse kohustusliku kogumispensioni makse maksuvaba tulu 180 ) x 20% kogumispensioni makse maksuvaba tulu ) x 20% Maksuvaba tulu arvestus: Maksuvaba tulu arvestus:
Töötajaga on töölepingus kokkulepitud brutopalk 9000 krooni kuus. Töötaja on esitanud avalduse tulumaksuvaba miinimumi rakendamiseks antud ettevõttes ning liitunud kogumispensioni fondiga (kuid ei ole esitanud avaldust kogumispensioni maksete jätkamiseks). Töötajale makstav netopalk: 9000-252-1365=7383.- Töötaja kogumispensioni makse: 0.- Töötaja töötuskindlustusmakse: 9000*0,028=252.- Töötaja tulumaks: (9000-252-2250)*0,21=6498*0,21=1365.- Tööandja sotsiaalmaks 9000*0,33=2970.- Tööandja töötuskindlustusmaks 9000*0,014=126.- Tööjõukulud kokku: 9000+2970+126=12096.- Arvutage järgnevad näitajad juhul, kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamiseks: Töötajale makstav netopalk: 9000-180-252-1327=7241.- Töötaja kogumispensioni makse: 9000*0,02=180.-
Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide Seoses vanaduspensioniea tõstmisega (2017. aastal), kui isikukood algab numbritega 35409... või 45409..., siis makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2018 (vanaduspensioniiga 63 aastat 3 kuud olenemata soost). Lugege veel. Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud
PALGA TEISENDAMINE BRUTOST NETOKS Tulumaks 21,0% (2006. aastal 23 %) Töötuskindlustusmaks, töövõtja osa 2,8% Töötuskindlustusmaks, tööandja osa 1,4% Kogumispensioni II sammas 2,0% Sotsiaalmaks 33,0% Maksuvaba miinimum kuus 2 250 kr Brutopalk 10 800 kr Tulumaksu- Töövõtja Tööandja Kogumis- vaba Töötus- töötus- Kogumis- Maksu- töötus- Sotsiaal-
l l l l l l l l l l RESIDENDIST FÜÜSILISTELE ISIKUTELE TEHTUD VÄLJAMAKSED, KINNIPEETUD TULUMAKS, KOHUSTUSLIKU Aasta Kuu KOGUMISPENSIONI MAKSE JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE NING ARVUTATUD SOTSIAALMAKS 2013 detsember 1 Ees- ja perekonnanimi 2 Isikukood 3 31 32
Leht1 Koostada OÜ Spinat detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtte registrikood on 12345678, aadress Viigri 5 Kärdla Hiiumaa, e-post: [email protected] ja juhatuse liige deklaratsiooni koostaja. OÜ Spinat toimusid novembrikuu tasude arvestused ja väljamaksed töötajatele teostati 15. detsemril 2013. a. 1. Siim (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 956 eurot, ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2. Sirli (isikukood 1234567890) on juhatuse liige, kelle juhatuse liikme tasu on 1233 eurot, ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks, on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ei ole vanaduspensionieas. 3. Andreas (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 878 eurot, ta ei
3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt 4. Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele. Kogumispensioni makse Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid, mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale. 5. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt 6. punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt
ja ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Tööandja peab töötuskindlustust maksma kõigi töötajate eest. Tööandja peab töötuskindlustusmakseks arvestama ja tasuma 0.8% (tööandja töötuskindlustusmakse) töötaja brutotasust. Lisaks tuleb veel tasuda töötaja töötuskindlustusmakse 1.6% brutotasust. Maksmise ja deklaratsiooni esitamise tähtaeg maksu- ja tolliametile on järgneva kuu 10. kuupäev. Muud maksud Kohustusliku kogumispensioni makse Kohustusliku kogumispensioni makse on töötajate tulust arvestatav tasu, mis läheb II samba pensioni rahastamiseks. Tööandja peab kogumispensioni makse kinni pidama ning tasuma maksu- ja tolliametile. Töötaja tööleasumisel tuleb tööandjal kontrollida tema kogumispensioni lepingu olemasolu Pensionikeskusest, sisestades tema isikukoodi. Makse määr on kas 2% või 3% maksustatavatelt tasudelt. Kinnipeetud maksed tuleb tasuda töötajale väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Hasartmängumaks
vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikkuse aste. Kohustuslik on teise sambaga liitumine vaid esmastele tööturule sisenejatele. Eesti edu teiste Ida-Euroopa riikide ees seisneb selles, et riik suutis käivitada reformi suhteliselt madalate kuludega, tagades kõrge liitumisprotsendi. Eeldatavasti on 2008. aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure
isikule (nt abikaasale). 4. Kogutud (700-kordse)on vähemalt 1 406 160 krooni. Siis on mitu võimalust. Vähemalt nimetatud summa eest tuleb sõlmida kindlustusseltsiga pensionileping, kuid seda võib teha ka suurema summa eest. Inimene võib seda piiri ületava summa eest sõlmida fondipensioni ehk jätta osa kogutud raha pensionifondi ning perioodiliselt tagasi müüa fondiosakuid, saades sedasi makseid otse pensionifondist. MIKS pean valima kogumispensioni? II e Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku
Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Müüdud teenuste kulu 10 586 Osakapital ?
Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur
Töötuskindlustusmakse FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakset maksma. Kui FIE on tööandja, peab ta töötajale tehtud väljamaksetelt maksma töötuskindlustusmakset ja see on FIE ettevõtlusega seotud kulu . 2013. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja maksemäär 1% . Kohustuslik kogumispensionimakse Kui FIE on kohustusliku kogumispensioniga (II pensionisambaga) liitunud, peab ta maksma enda eest kohustusliku kogumispensioni makset, 2% maksustatavast tulust . Makse tasutakse üks kord aastas ja makse summa arvutab Maksu- ja Tolliamet FIE ettevõtlustulu deklaratsioonil (vormil E) deklareeritud eelmise tegevusaasta maksustatava tulu alusel ning väljastab FIE-le hiljemalt 30 päeva enne makse tasumise tähtpäeva (1. oktoobrit) maksuteate tasumisele kuuluva summa kohta . FIE on kohustatud maksuteatel märgitud tasumisele kuuluva summa kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. Oktoobriks .
tööandja erakorralisi palgakulusid, mis võivad tekkida suuremahulistel koondamistel või tööandja pankrotistumisel. Töötukindlustusmaks ei laiene ja seda ei pea maksma FIE-d, juhtimis ja kontrollorgani liikmed ja vanaduspensioni ikka jõudnud töötajad.,Alates01.07.09 on töötajatelt kinnipeetava maksumääraks 1,0% palgalt.ja ettevõte maksab 0,05% arvestatud palgasummalt. 20.Mis on ja mida reguleerib kogumispensioni seadus? Eesti pensionisüsteemi koosseis, kuidas moodustuvad pensionisambad ? KOGUMISPENSIONIDE SEADUS1 (RT I 2004, 37, 252) § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast: 1
(Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?..............................
Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud töötasult töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda. Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust). Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised). Tulumaksu määr 2011. aastal on 21%.
(aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul
dividendidena või muus vormis. Kui kasumit ei jaotata, maksukohustust ei teki. Äriühingul tuleb hakata tulumaksu maksma ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osade tagasiostmisel. Erijuhte on teisigi. Eestis kehtib proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis tähendab, et tulud maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma ettevõtlustuludelt. Maamaks on riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1 -- 2,5% maa maksustamishinnast
teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel. Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni: · töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%), · tulumaksu (20%) ja · kogumispensioni makse (2 või 3 %) · ning tasub juurde: · sotsiaalmaksu (33%) · tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%). Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1. Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 2. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine
Töötuskindlustusmakset makstakse töötajale väljamakstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu ehk töötaja (2014. aastal 2%) ja teist tööandja (2014. aastal 1 %) töötuskindlustusmakseks. Tulumaksuvaba miinimum on see summa (2014. aastal 144 eurot) , mille pealt ei pea tasuma tulumaksu. Kohustusliku kogumispensioni makse on Sinu igakuisest palgast, mis arvatakse palgast maha ning see läheb sinu pensionifondi. Kogumispensioni makse määr sõltub sellest, kas esitasid 2013. aastal avalduse kogumispensioni makse omapoolse osa suurendamiseks 2%lt 3%le aastatel 20142017 (2014. aastal on kogumispension kas 2% või 3%). NB! Joonisel on kogumispension 2% ehk omapoolset osa ei ole suurendatud.
seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist, kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa. 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades teatud erisusi. 24
laev vastab uues seaduses ettenähtud tingimustele (aeva kogumahutavus on vähemalt 500 ning seda kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol), oletame ei laev ei vasta nendele tingimustele ja siis me ei saa kasutada uues seaduses ettenähtud maksusoodustusi. Oletame ka et meremees on Eesti maksuresident. Kuna meremees on sündinud 1985. aastal, ehk hiljem, kui 1983. aastal, peame kinni pidama ka kohustisliku kogumispensioni makseid. Esimene poolaasta, iga kuu. Töötaja: 1. Töötuskindlustus. 1500 * 0,016 = 24 eurot 2. Kogumispension. 1500 * 0,02 = 30 eurot 3. Tulumaksuvaba miinimum. 500 – 500 / 900 * (1500-1200) = 333,33 eurot Tulumaks (1500-24-30-333,33) * 0,2 = 222,53 eurot Väljamakse kontole (neto palk) 1500-24-30-222,53 = 1 223,47 eurot Tööandja poolt lisanduv maksukohustus: 1. Töötuskindlustus 1500 * 0,008 = 12 eurot 2. Sotsiaalmaks (NB
Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vormi A) ja 31. märts residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklaratsiooni (vormi E) esitamine. FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine 15. juuni FIE tulumaksu avansilise makse tasumine* 15. FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine september FIE tulumaksu avansilise makse tasumine* FIE tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku 1. oktoober kogumispensioni makse tasumine. FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine 15. detsember FIE tulumaksu avansilise makse tasumine* * FIE ei pea tulumaksu avansilisi makseid tasuma: • ettevõtluse esimesel aastal; • kui ühe kvartali maksu suurus ei ületa 64 eurot ; • pärast seda, kui FIE on äriregistrist kustutatud; • kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena ning kui ettevõtlus on peatatud. http://www.rmp
kombinatsioonina. Sundkindlustuse maksena tuleb tasuda: ·töötuskindlustusmakset; ·kohustuslik kogumispensionimakset. Töötuskindlustusmakse Sundkindlustuse makse liik, mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks. Makset maksavad: ·kindlustatu; ·tööandja. Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%) Kohustusliku kogumispensioni makse Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või
Seejärel tuleb eristada kaubad ja teenused, mida kasutab ainult ettevõtja (nende puhul tuleb määrata ettevõtluse ja eratarbe proportsioonid). Lõpuks tuleb määrata proportsioonid nendele kaupadele ja teenustele, mida kasutavad kõik perekonnaliikmed (perekonnaliikmete osa ning ettevõtja enda kasutusosa tuleb jagada ettevõtluse ja isikliku tarbimise vahel). 10. FIE ja Sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes
Keskmine töötasu arvutatakse sarnaselt puhkusetasu arvutamisega, see tähendab eelneva 6 kuu kalendripäevade alusel. Kuid haigushüvitise arvutamisel ei jäeta arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha Kinnipidamised Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, vanemahüvitis ehk emapalk, tööandja makstavad toetused jms. Haigushüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Haigushüvitist kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksega ei maksustata. Väljamaksmise kohustus tööandja on kohustatud maksma haigushüvitise järgneval palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates haiguslehe esitamisest tööandjale. Maksukohustus Haigushüvitiselt arvestatud tulumaks tuleb deklareerida maksudeklaratsioon TSD lisa 1 koodi 07 all ja MTA-le üle kanda hüvitise väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
Eesti riigieelarve 2013 Kredi Aim 12 b Muutused võrreldes 2012.a Kulude kasv: Pensionid 93,3 mln eurot Ravikindlustus 55 mln eurot Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot Kaitsekulud 20,7 mln eurot Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 1. sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 2. töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 11 Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni pidama järgmised maksud: 1. Kogumispensioni makse 2 % : 480* 2% = 9,6 2. Töötuskindlustusmakse 2,8 %, 480 * 2,8 % = 13,44 3. Tulumaks 21 %. Tulumaksu arvestamisel rakendatakse maksuvaba miinimumi, so summa, mille ulatuses tulu on maksuvaba. Praegu on maksuvabaks miinimumiks 144 eurot. Tulumaksu arvutamiseks tuleb brutopalgast lahutada maksuvaba miinimum, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Ehk siis arvutuskäik on selline: 21% * (480-144-9,6-13,44) = 65,72
(vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Ennetähtaegsele vanaduspensionile võib jääda kuni 3 aastat enne seadusekohast pensioniiga, kuid sel juhul vähendatakse pensioni suurust iga varem pensionile jäädud kuu eest 0,4% võrra. Ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui jätkate samal ajal töötamist. Edasilükatud pensioni puhul suurendatakse pensioni 0,9% võrra iga kuu eest, mille võrra inimene oma pensioni taotlemist edasi lükkab. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud inimene, kelle eest tööandja tasub sotsiaalmaksu või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu, kogub pensionipõlveks raha kohustuslikku pensionifondi, mis on registreeritud Finantsinspektsioonis. Täiendava kogumispensioni põhieesmärgiks on eelkõige säästude vabatahtlik kogumine pensionieaks. Täiendav sissetulek on seeläbi võimalik juba alates 55. eluaastast. Kogumiseks on 2 võimalust: 1) Sinu poolt valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamine.
Töötaja NR 1 Ettevõtte palgafond 0.00 € Töötaja nimi Sotsiaalmaks 0.00 € Töötuskindlustusmakse (tööandja 1%) 0.00 € Brutopalk 0.00 € Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 0.00 € Töötuskindlustusmakse (töötaja 2%) 0.00 € Tulumaks 0.00 € Kinnipidamised kokku 0.00 € Väljamakstav summa 0.00 €
hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed. Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel
töötamise ajal pensionimakseid, et koguda endale vara pensionieaks. Pensionisüsteemi II sambas osalemine on kohustuslik kõigile I sambaga hõlmatud töövõtjatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 1% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 2%. Kohustusliku kogumispensioni puhul tuleb pensioniikka jõudmisel sõlmida annuiteetleping kindlustusseltsiga, kes võtab endale kohustuse maksta inimesele pensioni elu lõpuni. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riiklikku pensioni osast 2% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei makasta välja riikliku pensionina. III sammas - vabatahtlik kogumispension : Kolmas sammas on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era- lisapension, mille tuluallikaks on
otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi- valitsemise litsentsi Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Tabel 12.1. Hansapanga kogumispensioni (II samba) pensionifondid Fondi nimetus Hansa pen- Hansa pen- Hansa pen- sionifond K1 sionifond K2 sionifond K3 Fondi strateegia Konservatiivne Tasakaalus- Kasvu tatud strateegia Portfelli 100% võlakirju 25% aktsiaid 50% aktsiaid
Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse II pensionisamba olemust ja võrreldakse AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde. Teises peatükis tehakse võrdlevanalüüs antud teenuspakkujate turuosade, pensionifondide valitsemistasude ja tootluse ning liitujate vanuselise jaotuse kohta. 4 1. II SAMBA PENSIONIFONDID JA NENDE PAKKUJAD 1.1 II samba pensionifond II sammas ehk kogumispensioni kohustuslik sammas on peamine tugi riiklikule pensionile. II sammast nimetatakse kohustuslikuks, kuna sellega liitumine on 1983. aastal ja hiljem sündinutele kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui isik, kellele on II sambaga liitumine kohustuslik, ei ole ise endale pensionifondi valinud, loositakse talle fond konservatiivse strateegiaga pensionifondide seast. (Prospekt 2011)
DEKLARATSIOONID Milliseid deklaratsioone maksuamet ettevõtjalt tahab? Maksuamet tahab kolme liiki deklaratsioone: TSD ehk ametliku nimega ,,Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon" koos lisadega; KMD ehk käibemaksudeklaratsioon, koos lisadega; Spetsiaalsed INF-deklaratsioonid. Kõik deklaratsioonid tuleb esitada internetis, e-maksuameti kaudu. 1. TSD deklaratsioon koos lisadega Käibemaksukohustuslane esitab TSD igal kuul, ka siis, kui maksustatavaid väljamakseid ei ole. Mitte-käibemaksukohustuslane esitab TSD ainult siis, kui tal on midagi deklareerida. TSD ja lisad tuleb esitada maksustatavate kulude
määr aastal 2016 on 20/80), käibemaks, sotsiaalmaks, tollimaks ja aktsiisid, töötuskindlustusmakse, keskkonnatasud, muud maksud (hasartmängumaks, maamaks, raskeveokimaks, kohustusliku kogumispensioni makse, kohalikud maksud), maksud piiriülese tegutsemise korral. Eripärad Käibemaksumäär on 20% Käibemaksumäär on 19%, kauba või teenuse toiduainetele ja maksustatavast väärtusest, põllumajandussaadustele rakendatakse ka 9% ja 0% kehtib vähendatud
a teise pensionisambasse jätkamise avaldust Nt=1000-1526.7-200-280=7993,3 kr - kui esitas 2009.a maksete teise pensionisambasse jätkamise avaldust 8072,3-7993,3=79 kr Vastus: töötaja kättesaadav töötasu erineb 79 krooni sõltulavalt sellest, kas ta otsustas 2009.a jätkata makseid teise pensionisambasse või mitte. Ülesanne 2 Kasutades eelmises ülesandes toodud maksumäärasid, leidke brutotöötasu suurus, kui netopalk on 15 514 krooni kuus (isik on otsustanud jätkata kohustusliku kogumispensioni makseid ning on esitanud avalduse maksuvaba kuumäära arvestamiseks). Lisaks arvutage välja ettevõtte täiendavad kulutused sotsiaalmaksu (33% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (1,4% brutopalgast) peale kuus. Tm=0,21(Bp-2250) Np=Bp-Tm=Bp-0,21(Bp-2250)=0,79Bp+472,5 See tähendab, et netopalk on 79% brutopalgast pluss veel 21% maksuvabast tulust. Np-472,5=0,79Bp Kui netopalk on 15514 kr, siis Bp=19039,87 kr
oluliselt väiksem ning kui FIE esitab selle kohta põhjendatud taotluse oma kliendihaldurile. Taotlus tuleks esitada soovitavalt 30 päeva enne avansilise makse tasumise tähtaja saabumist. Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et maksuhaldur teeb otsuse avansiliste maksete vähendamise või nendest vabastamise kohta ainult eelseisvate tähtaegade osas, seega otsust ei tehta nende tähtaegade osas, mis on juba saabunud või möödas. [6 ] 6.3 Kohustusliku kogumispensioni makse Kui FIE on kohustusliku kogumispensioniga (II pensionisambaga) liitunud, peab ta maksma enda eest kohustusliku kogumispensioni makset. FIE on kohustatud maksuteatel märgitud tasumisele kuuluva summa kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. 6.4 Töötuskindlustusmakse FIE ei pea enda eest töötuskindlustusmakset maksma. Kui FIE on tööandja, peab ta töötajale tehtud väljamaksetelt maksma töötuskindlustusmakset ja see on FIE ettevõtlusega seotud kulu. 6
müügimaks, riiklikud maksud: käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, maksud kaudsed (aktsiisi ja käimemaks) ja otsesed (sotsiaal ja tulumaks) maksud, töötaja: brutopalk 10000.-, netopalk 7993.-, töökindlustus 2,8% ja kogumispension 2% - brutopalk (töökindlustus + kogumispension), sellest lahutad tulumaksuvaba maha 2250.-, siis saadud summast võtad maha tulumaksu 21% (ümardad ühelisteni), siis lahutad brutopalgast maha tulumaksu ja töökindlustuse ja kogumispensioni. (brutopalk 10000.-, töökindlustus 2,8% 280.-, kogumispension 2% 200.-, tulumaks 21%, tulumaksuvaba 2250.-, siis 1) 10000 280 200 = 9520, 2) 9520 2250 = 7270, 3) 7270 (21%) = 1527, 4) 10000 1527 480 = 7993.
Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi? - 2% igakuisest isiku brutotöötasust suunatakse tema poolt valitud pensionifondi ja omandatakse fondi osakuid - riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid. Pensioni III sammas. Sätestab vabatahtliku ehk täiendava kogumispensioni. Mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III sambasse paigutatud summasid on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses brutotöötasust. Rahad on võimalik suunata kas III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse. Väljamakseid saab tegema hakata ka enne pensioniea saabumist. Vaata: www.pensionikeskus.ee (minu konto, statistika) www.lhv.ee/pension - videod, kalkulaator, kkk Pärnumaa Kutsehariduskeskus
03.2000 12 Noorem Juhan 21.01.1908 104 Ei ole Anu 1.05.1987 25 Ei ole Mari 12.02.1995 17 Noorem Palgaleht (arvutusmeetod http://palk.crew.ee/index.p Maksuvaba miinimum 144,00 Tulumaks 21,0% Töötuskindlustus- makse (töötaja) 2,8% Kogumispension Töötuskidlustus- Kogumispensioni- Nimi Bruto palk (%) makse makse Jaan 600,00 2% 16,80 12,00 Juhan 100,00 1% 2,80 1,00 Anne 2 500,00 0% 70,00 0,00 Mari 1 560,00 2% 43,68 31,20 Keskmine palk: 1 190,00 Hinnangu arvutus
ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31. mai - Alustas tegevust Tallinna Börs. 2000 - Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus moodustasid oktoobris kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. 2001 - Liitumine HEX-i kauplemiskeskkonnaga. 2002 - Kogumispensioni käivitumine. Jaanuaris jõustus uus väärtpaberituru seadus. 2003 - Tallinna Börsi järelevalve- ja noteerimiskomisjonid liideti üheks komisjoniks. 2004 - OMX grupi moodustamine, SAXESS kauplemissüsteemi kasutuselevõtt 2005 - Töötati välja "Hea Ühingujuhtimise Tava" 2006 - Tallinna Börs sai 10 aastaseks *Esimene kauplemispäev: Tallinna Väärtpaberibörsil algas kauplemine 31 mail 1996. Börsil oli noteeritud 11
2310 Müügi käibemaks Passiva Maksuvõlad 2311 Sisendkäibemaks Passiva Maksuvõlad 2312 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2313 Impordilt tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2316 Käibemaksu tasumine maksuametile Passiva Maksuvõlad 2317 Käibemaksu saldo kanne ettemaksu kontole Passiva Maksuvõlad 2320 Sotsiaalmaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2330 Isiku tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2340 Töötuskindlustusmakse võlg Passiva Maksuvõlad 2350 Kogumispensioni makse võlg Passiva Maksuvõlad 2360 Dividendide tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2370 Erisoodustuse tulumaksu võlg Passiva Maksuvõlad 2380 Maamaksu võlg Passiva Maksuvõlad 239 Maksuvõlgade viivised Passiva 2390 Käibemaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2391 Sotsiaalmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2392 Isiku tulumaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2393 Töötuskindlustusmaksu viivised Passiva Maksuvõlad 2394 Kogumispensioni maksu viivised Passiva Maksuvõlad
aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvestada keskmist palka. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik sellel perioodil saadud lisatasud, preemiad, juurdemaksed, välja arvatud puhkusetasu. 19 8.3. Maksude arvestus töötasult Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustustuse maksete kinnipidamine, arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustuselt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu-ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab raamatupidaja. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt. Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon. Pearaamatu kanded: 1. Viitvõla ja palgakulu kohustuse tekkimise laused:
Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Netotasu- töötajale väljamakstav tasu( brutotasu- kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu- töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond- ettevõtte kogu töötasukulu( brutotasu+ arvestatavad maksud ja maksed). 1. Kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks( 21% -arvatakse maha 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus), töötaja töötuskindlustusmakse(2,8%), kohustusliku kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest) 2. Arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks(33%- aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot) , tööandja töötuskindlustusmakse(1,4%) Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10
aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid) Riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust samuti valitud pensionifondi II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani ehk isiku 63. aastaseks saamiseni. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab
töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult
töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult. Milleks kasutatakse sotsiaalmaksu? Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult
annaabi.ee 
