kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustuslase õigused • Õigus olla informeeritud. • Õigus saada abi. • Süütuse presumptsioon. • Õigus esitada kaebusi. • Õigus keelduda teabe andmisest. • Õigus pöörduda õiguskantsleri või ombudsmani poole. • Õigus maksta rohkem kui ettenähtud maksusumma. • Õigus kahju kompenseerimisele. • Privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus • Maksude tasumise kohustus. • Dokumentide säilitamise kohustus. • Raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus
1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumenetluses maksukohustuslane, kes 1
Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2) 8. Mis on uurimispõhimõte? Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1) 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele? Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Vajadusel selgitab maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. §14 (1);(2) 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris?
vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kohub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega. 9. Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele? Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad.
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
üldalused. Alates 06.01.1994 kuni 30.06.2002 kehtis Riigikogu poolt vastu võetud MKS, mis reguleeris ainult maksuõiguse üldosa ja maksumenetluse sätteid. Kehtiv MKS on võrreldes varasemaga mahukam ja detailsem, tehti palju terminoloogilisi muudatusi, et teha seadus kasutajatele arusaadavamaks. 2 Maksukorralduse seadus: määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju. kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud
omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada. Selleks et adekvaatseid dokumente esitada, peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, esitama tema maksukohustuse täitmist kontrollivale
Maksu- ja Tolliameti kodulehel Kuhu taotlus esitada? · Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. · Taotluse koos lisamaterjalidega võib edastada ka e- posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected] Mida peab taotluses kajastama? Üldnõuded, mida peab sisaldama maksukohustuslase poolt esitatav maksuvõla tasumise ajatamise taotlus: · põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta · selgitus, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ajatatud maksuvõlga (mida on selleks ette võetud või ette võetakse, nt kui prognoositakse kulude kokkuhoidu, siis mille arvelt, käibe kasvu jne) · ajatamise perioodi pikkus, igakuiste maksete suurus, samuti tasumise kuupäev.
3. maksukohuslase ärakuulamine maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti või vastuväiteid. 4. teabe andmine maksukohuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet kogu maksustamise probleemistiku kohta; maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; maksukohuslane võib teha kogutud andmetest koopiaid. Maksukohustuslase õigused: 1. maksuseaduse kaitse maksuhaldur, tema ametnikud ja teised maksumenetluses osalenud isikud on kohustatud hoidma saladuses meile teatavaks saanud informatsiooni maksukohustuslase kohta ja seda ka peale selle teenistuse lõppu; 2. õigus kasutada tõlki maksuhalduri ja maksukohustuslase kokkuleppel võib maksumenetluses peale riigi keele kasutada ka muud keelt; maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb katta kaasanud isikul; 3
Sisendkäibemaksu saab maha arvata arve alusel, mil müüja käive tekkis. Ostjal tekib õigus sisendkäibemaksu maha arvata isegi ettemaksu tasumisel Põõrdmaksustamise puhul tekib km mahaarvamise õigus siis, kui müüjal on käive tekkinud ja ostjal arve käes 6 Ettevõtlusega mitteseotud kulude sisendkäibemaks Nendelt kuludelt ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud kaubast, määratakse mahaarvamise kord maksuhalduri juhi otsusega 7 Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud Arvestatud käibemaksust ei arvata maha selliste kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu, mida kasutatakse külaliste vastuvõtuks, oma töötajate
millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei
3.1. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused Liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse all mõeldakse kaubaveoteenust, mis algab ühes liikmesriigis ja lõpeb teises liikmesriigis. Liikmesriikide vahelised kaubaveoteenused maksustatakse põhireegli kohasel riigis, kust algas veoteenus. Samas, kui liikmesriikide vahelise kaubaveoteenuse ostja või sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenuse ostja kasutab ostmisel mingis liikmesriigis antud ja momendil kehtivat maksukohustuslase numbrit, tuleb teenuselt käibemaksu maksta selles liikmesriigis, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas. Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit. Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides. 3.1.1
· isikule, kes on teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena ennast registreerinud 6 NÄITED Näide1. Leedu maksukohustuslane tellib kaubaveoteenuse Eesti maksukohustuslaselt ja kaup liigub Tallinnast Pärnusse. Veo tellimisel on teenuse saaja andnud oma Leedu maksukohustuslase numbri ja Eesti maksukohustuslane esitab arve 0%-lise maksumääraga . Maksukohustuse täidab Leedu ettevõtja oma riigis. Näide2. 1) Eesti maksukohustuslane saab Soome maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse. Soome maksukohustuslane esitab 0%-lise maksumääraga arve. Käibemaksu tasumise kohustus on teenuse saajal Eesti. 2) Eesti maksukohustuslane saab teiselt Eesti maksukohustuslaselt arve kaubaveoteenuse eest Helsingist Vantaasse
7. Revisjon 1. on kontroll, mille käik peab olema täpselt dokumenteeritud 2. peab hõlmama korraga vaid ühte maksustamisperioodi 3. tuleb alati vähemalt 7 päeva eelnevalt maksukohuslasele teatada 4. peab sisaldama lõppvestlust 5. lõpeb haldusaktiga, milleks on revisjoni akt 8. Teabe nõudmisel maksude tasumise õiguse kontrollimisel võib maksuhaldur 1. nõuda igasugust majandusinfot 2. helistada ja kutsuda maksukohustuslase teabe andmiseks enda ametiruumidesse 3. nõuda suulisi seletusi maksude arvutamise kohta 4. kui maksukohustuslasel on määratud esindaja, suhelda vaid temaga 5. revisjoni teostamisel kohustada maksumaksjat ette näitama oma sularaha 9. Maksuhalduril on õigus 1. asjade ja dokumentide ettenäitamist ainult maksukohustuslaselt 2. kolmandalt isikult dokumentide ettenäitamist, kui kuid eelnevalt tuleb neid nõuda maksukohuslaselt 3
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht;
13. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse eestisisene käive? §11 Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine; 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. 14. Mis ajahetkel tekib kauba ja teenuse ühendusesisene käive? §11 Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või
osa. (KMS § 5 lg 1 p 5) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: (KMS § 5 lg 2) - füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; (KMS § 4 lg 2 p 1) - isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; (KMS § 4 lg 2 p 2) - ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks; (KMS § 4 lg 2 p 3) - maksukohustuslasel on tolli või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt. (KMS § 4 lg 2 p 4)
viitlaekumisel. 4 Dokumenteerimine Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või
midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) ja kohalik
Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena . Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele. Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast. Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu: oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi maksustatav käive)
2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni
Käibemaksuseaduse muudatusest. Käibemaksuseaduse (RT I, 08.07.2011, 28) § 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa ,,128 eurot" tekstiosaga ,,38 eurot". Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1)füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis; 2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine. Maksukorralduse seaduses tehakse mitmeid muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärgiks on eelkõige regulatsiooni efektiivsus halduskoormuse vähendamine. Seoses dokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu muudetakse seda, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks nüüdsest 10 päeva möödumisel selle avaldamisest
Näiteks reisija peab kauba impordilt maksma käibemaksu juhul, kui on importinud kaupa üle käibemaksuvaba väärtuselise piirmäära. Sel juhul moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Kauba ühendusesisene käive: Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui: *Müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri ning *Kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja *Arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale KMS § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile. KMS § 37 lg 81 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 8 sätestatud viite asendada ka muu selge ja üheselt
eest väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved · 5 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates · 7 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates · 10 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates 9. Vastavalt käibemaksuseadusele ei ole vaja arvele maksukohustuslikul isikul märkida · Arve väljastamise kuupäev · Maksukohustuslase nimi, aadress · Kauba soetaja või teenuse saaja äriregistrikood · Tasumisele kuuluv KM 10. Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni · 3 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta · 4 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta · 6 viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta 11. Firma poolt kingiti äripartneriks oleva firma direktorile juubeliks õlimaali summas 2 200.
Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed aluseks täiendava maksusumma määramisele, mis tähendab, et tõendamise seisukohast oluline teave peab olema dokumenteeritud. Eriti oluline on nii revisjoniprotsess kui ka revisjonitulemuste võimalikult detailne fikseerimine nn kaudsel teel maksusumma määramise juhtudel. Väiksemat tähtsust ei oma asjaolu, et revisjon on oma olemuselt maksukohustuslasele üks koormavamaid kontrolli viise ning vajab seega põhjalikumat reguleerimist maksukohustuslase õiguste kaitse seisukohast. Üksikjuhtumi kontrollimise käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber juba enne kontrollimise algust teadaolev asjaolu (näiteks deklareeritud koolituskulu või annetuse mahaarvamise õigus, väärtpaberitehingu väärtus jne) 1
2. Kes võivad olla piiratud maksukohustuslased? · Isikud, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslastena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu tegelevad ettevõtlusega Eestis. 3. Piiratud maksukohustuse tekkimine kauba soetamisel`? Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade , välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni; 4. Piiratud maksukohustuslase maksustamine? Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu tehingutelt ja toimingutelt: -oma maksustamisele kuuluvalt käibelt, -teenustelt, mis on saadud ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis; -kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus; 5. Piiratud maksukohustuslaseks registreerimine?
- Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks - Töötamise registrisse kantakse andmed äriühingu ja FIE juures vabatahtlikkuse alusel töötavate isikute kohta 11. Maksumenetlus • Teabe nõudmine maksukohustuslaselt (§ 60) • Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja • Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest
ringkonnakohust rahuldamata, põhjendades seda järgmiste asjaoludega : 1. halduskohus on õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõtteid sisustanud ekslikult. Reformatio in peius keeld tähendab, et isikus enda kaebuse alusel ei tohi tema senist olukorda raskendada, vaid lubatav on üksnes kas kaebuse täielik või osaliselt rahuldamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohus oli põhjendamatult lähtunud sellest, milliseks kujunes maksukohustuslase jaoks jätkanud revisjoni lõpptulemus võrreldes algse revisjoni tulemusega. Kui kaebaja taotles haldusasjas varasema maksuotsuse tühistamist ja kuna vastutaja tunnistas maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, siis saavutas kaebaja oma eemärgi ning sellega tema olukord ei halvenenud; 2. asjaolu, et maksuotsuse tühistamine või kehtetuks tunnistamise tagajärjeks võib olla revisjoni jätkamine, pidi olema kaebajale ettenähtav; 3
kustutamist võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Kaebajal on olemas vastused ja selgitused MTA küsimustele, mistõttu olnuks ärakuulamine kindlasti vajalik. Kui kaebajale oleks tutvustatud MTA otsuse projekti, saanuks vajalikud tõendid esitada juba enne lõpliku haldusakti andmist. MTA palub vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega: 1) OÜ Vollmond hoidus tahtlikult maksuhaldurile maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks vajaliku teabe ja dokumentide esitamisest, esitades teavet ja dokumente valikuliselt. MTA ei nõustu kassaatoriga, et korraldusega küsitud dokumentide maht on 9 ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks liiga suur, sest kontrollitava pädevuses pole hinnata tõendite kogumise vajadust ega määrata tõendite mahtu;
MAKSUNDUSE TEOORIAD: nõudluse-pakkumise teooriad, maksuintsidents, maksutoime; maksusüsteemi optimaalsuse teooriad, enamushääletus; maksude efektiivsuse ja õigluse teooriad: Pareto efektiivsus, Pareto täiustus, Lorenzi kõver. MAKSUKOORMUS (%): Riiklike ja kohalike maksude laekumine eelarvetesse / sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks,
1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused
Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi, esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses
Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis. 5 Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab vajalikuks korraldada koostöös maksuhalduriga maksumaksjate pidevat teavitamist ja koolitamist, et aidata kaasa üldise maksualase teadlikkuse ja õiguskuulekuse kasvule. Kokkuvõte Kokkuvõtteks annan enda hinnangu Eesti maksusüsteemile. Usun, et Eesti maksusüsteem toimib hästi ning midagi suurt muuta ei tuleks. Tuleks muuta vaid inimeste negatiivset suhtumist maksudesse
Maksuseaduste tõlgendamise ja rakendamise praktika peab olema ühtlane. Maksuhalduri selgitused peavad olema usaldusväärsed. Maksuseaduste tõlgenduspraktikat ei tohi muuta tagasiulatuvalt. EML toetab siduvate eelotsuste süsteemi sisseviimist Eestis. 5 Maksukohustuslased peaksid riiki nägema kui vahendit, mille kaudu tagatakse kõigile ja igaühele tema õiguste, vabaduste ja kohustuste realiseerimine. Eeltoodu kätkeb endas ka maksukohustuslase kohustust ausalt ja tähtaegselt oma maksukohustused täita. EML peab vajalikuks korraldada koostöös maksuhalduriga maksumaksjate pidevat teavitamist ja koolitamist, et aidata kaasa üldise maksualase teadlikkuse ja õiguskuulekuse kasvule. Kokkuvõte Kokkuvõtteks annan enda hinnangu Eesti maksusüsteemile. Usun, et Eesti maksusüsteem toimib hästi ning midagi suurt muuta ei tuleks. Tuleks muuta vaid inimeste negatiivset suhtumist maksudesse
etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel pidevad muudatused, kuid bilanssi ei formeerita suvalistel aegadel, vaid alati perioodi lõpu (alguse) seisuga. 7. Põhivõrdused 8. Arvele esitatavad nõuded ja lihtsustatud arve 17.2.1. Arvele märgitavad andmed Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7): 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §le 33 (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). § 85. Maksudeklaratsioon (1) Maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on tulu, käibe, aktsiisi, tolli, sotsiaalmaksu ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. (2) Deklaratsioonile lisatakse dokumendid, mille esitamine on ette nähtud seaduse või määrusega.
täiskogu, et maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei mõjuta maksuvõla olemasolu. Vastupidiselt sellele, leidis halduskolleegiumi kogu koosseis, et isikul oli maksuotsuse peatamise ajal maksuvõlg. Seega võib väita, et Riigikohus asus erinevatel seisukohtadel, kuid nad ei märkinud oma lahendis selgesõnaliselt, et varasemat seisukohta muudetakse.10 KOKKUVÕTE MKS 11.peatüki, mis sätestab maksukohustuslasele ja maksukohustuslase poolt makstava intressi, on väga keeruline ja raskesti mõistetav tavainimesele kui ka riigikohtule. Riigikohtu lahendite näitel veendusime, et Eesti seadused on üks tervik, mis toetavad üksteist. 10 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222533987
1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7): arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev,
kuupäevaks. Deklaratsioon esitatakse paberkandjal (FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine). Abikaasa eest sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on maksustamisperioodile (kalendrikuule) järgneva kuu 10. kuupäev (tähtaeg erineb FIE enese avansilise makse tähtajast!). Sotsiaalmaks kantakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole, maksekorralduse viitenumbri väljale sisestatakse maksukohustuslase ehk FIE viitenumber (FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine). KOKKUVÕTE FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist
KÄIBEMAKSU ARVESTAMINE Vastavalt käibemaksuseadusele loetakse käibe toimumise ajaks tehingu varaseim hetk, milleks võib lugeda: a) kauba lähetamist või ostjale kauba kättesaadavaks tegemist ning ka teenuse osutamist; b) kauba või teenuse eest arve väljastamist; c) kauba või teenuse eest osaline või täielik tasumine jne. Käibemaksuga maksustatav periood on kalendrikuu, seda perioodi võib maksuhaldurijuht vastavalt maksukohustuslase esitatud avaldusele ka pikendada näiteks kvartalile. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks ning seda on kohustatud esitama maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Käibemaksu arvutamine- registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodi sisendkäibemaks. SO enammakstud käibemaks, mis tagastatakse maksukohustuslasele maksukorralduse seadusest sätestatud korras.
regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid (Raamatupidaja.ee, 2005). Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Riigi Teataja, 2002). Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks;
3. Dokumenteerimine. Müügitehingud vormistatakse arvetega. Tavaliselt koos arvega vormistatakse ka saateleht. Vahel võib koostada ühe dokumendi - saateleht/arve. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud Käibemaksuseaduse §37-s. Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise
riiklikul tasandil (võimalikud muutused seadusandluses ja struktuurides), poliitilised tegevused (valimised, valitsuse vahetused, strateegilised otsused), rahvusvahelised lepingud ja suhted, globaalsed trendid, kriisid, sõjad. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks Hasartmängumaks Käibemaks Tollimaks Aktsiisid
pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas). Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi Maksude jagamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks tuleneb sellest, kes kannab maksu kehtestamisega seotud rahalist koormust. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja üks isik. Nt
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 41.Miks on maksuvõlg ja m illest ta koosneb ? Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 42. Millal võib maksuhaldur läbi viija revisjoni füüsilise isiku juures ? Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. 43. Mida sätestab maksuseadus ?
muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 100. Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine [---] (2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või maksusumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks. § 114. Maksuvõla mahakandmine ja kustutamine [---] (3) Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui
maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (edaspidi TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse
E aruandeaasta kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi): Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamisel tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid: 1. Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2.Maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number (s.o KMKR nr); 3. Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4.Kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel ; 5. Kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6. Kauba kogus või teenuse maht; 7. Kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku
Dokumentide liikumise kord koostamisest või ettevõttesse saabumise hetkest kuni nende arhiivi paigutamiseni on fikseeritud dokumendikäibega. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide eest vastutab raamatupidaja, eelmiste perioodide raamatupidamise dokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht. Käibemaksuseadus sätestab nõuded arvetele (KMS § 37). Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või
annaabi.ee 
