On olemas pöörasusi, mis avalduvad nakkushaigustena Igal inimesel on rääkida lugu millestki mis ta elus hulljulget teinud on ja tavaliselt seal ka see on lõppenud. Kui aga see tegevus hakkab kordum loetakse seda kui sõltuvusena või lausa haigusena. Nakkushaiguseks läheb asi siis kui ühe inimese hullusest saab juba suurema inimhulga tegevus. Miks levib ühe inimese avastatud hullus edasi laiemale inimkonnale? Arvan, et peamine põhjus on soov koheselt uue moevooluga kaasa minna ja olla pop, kõik teised sõbrad ja sõbrannad teevad ka seda niiet miks mitte proovida. Tahetakse elult kõike ja selle nimel ollakse nõus minema samm kaugemale kui ennem käidud ja niimoodi avastataksegi uus moeröögatus. Näiteks lennukist alla hüppamine ennem surma, see on kindlasti paljude esimene samm mis piisava julguse kokkusaades ära tehakse. Peale hüpet mõistetakse, et hirm oli suurem kui arvati ja tahetakse isegi uuesti minna, tahetakse aga samm edasi astuda ...
Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus maksiimi alla kuulub info ja jutt, mis on parasjagu asjakohane ja relevantne. Arusaadavus maksiimi alla kuulub info, mis on arusaadavalt edastatud ja mõistetav. Nende maksiimide järgimine aitab kõne mõistmisel aru saada, et inimesed kasutavad teineteisega suhtlemisel just nende eelduste täitmist. See aitab
· Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii. · Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. · Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. · Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta; · teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida. · Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · I. Kant tõeliselt hea tegu on see, mis on tehtud vabast tahtest · Ta ei tegele probleemiga, kuidas seda omadust inimeses kujundada · Kanti õiguste ja kohustuste teooria
tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 8) Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 9) Kui me küsime võõra inimese käest kella ja vastuseks näitab ta meile oma perepilti, siis rikub ta Griece'i relevantsuse maksiimi. 10) Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke.
Eedeni aias. Selle tagajärjel muutus inimese olemus rikutuks, tuli maailma seks ja inimsugu muutus surelikuks. Moraalne aritmeetika- Moraalse aritmeetika järgi millegi negatiivse andmine võrdub millegi positiivse äravõtmisega. Selle läbi, et ma sulle kahju teen, olen ma võtnud midagi väärtuslikku sinult. Kategooriline imperatiiv- on universaalne ja mõistuslikult parandamatu moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Seneca: ,,Mitte lihtsalt elu pole hüve, VAID HEA ELU." Hippokratese vandest 3 kohustust: http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokratese_vanne Eetika 3 põhiteooriat: teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika, vooruste eetika (ei ole kindel kas on õige vastus) Mis vahe on moraalil ja etiketil? Defineeri eetika.
Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Egoism – avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt),
Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus. Kategoorilise imperatiivi teine vorm: inimene olgu eesmärk iseeneses. Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu · Imperatiivi esimene vorm nõuab, et toimija kontrolliks iga maksiimi puhul, kas ka kõik teised toimijad saaksid sellise maksiimi omaks võtta; · teine vorm nõuab, et toimija toimiks nii, et see ei kahjustaks ühegi teise toimija võimet vabalt toimida. 4. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Selle alla kuuluvad:
c. Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad d. Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17.Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid a. Utilitarism b. Egoism c. Eksistentsialism d. Emotivism 18.Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? a. Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks b. Kujunda endast vooruslik inimene c. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele d. Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? a. Retributiivne põhjendus b. Esteetiline põhjendus c. Ennetav põhjendus d. Rehabiliteeriv põhjendus 20
otseselt ei ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu
ohusta C) Me peame reeglit järgima siis, kui teised inimesed meid jälgivad D) Me peame reeglit järgima alati, sõltumata tagajärgedest 17. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? A) Utilitarism B) Egoism C) Eksistentsialism D) Emotivism 18. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? A) Talita ainult sellise maksiimi järgi, mida võid tahta saavat üldiseks seaduseks B) Kujunda endast vooruslik inimene C) Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgale inimestele D) Hooli igas olukorras ainult iseendast 19.Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline? A) Retributiivne põhjendus B) Esteetiline põhjendus C) Ennetav põhjendus D) Rehabiliteeriv põhjendus 20. Juhul kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu
teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi: Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus on määratud teo tagajärje headuse või halvaga ja selle mõjuulatusega, kasulikkus Vooruseetika. on teooria, mille järgi eetilise hinnangu aluseks on eelkõige inimese iseloom,
Ajaloo seitse pitserit Amar Annus 1 Faust ütles ükskord Wagnerile: "Mu kallis sõber, meile minevik on seitsme pitseriga raamat" ja andis ka oma subjektiivse hinnangu ajaloolise uurimistöö kohta: "Saak on nii kehv, et jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul "Pea- ja riigiaktsioon", paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi." Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti varjutatud poliitiliselt korrektsete loosungite taha, justkui ebaatraktiivne ja tänapäeva mittepuutuv "kolikamber". "Pühkmelasu" seas on siiski ka huvitavaid, olulisi ja rangelt valvatud osiseid. Eriti lähiajaloos on mõjuvõimsad "tegurid" olnud rangelt salajased ja need aktsioonid raskesti läbinähtavad. Piisab kui mainida kahte tähekombinatsiooni paljudest - nt CIA ja KGB. Selline ajaloo
Hüpoteetilised imperatiivid ei ole tahaksin, et kõik inimesed igal ajal moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), universaliseeritavad. 21 mille järgi ma kavatsen toimida. 22 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna informatsiooni, mille kohta pole piisavalt tõendeid), kvantiteet (anna täpselt nii palju infot, kui
interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel) 2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot)
inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a. Põhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida: iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. i. Kvaliteet (Quality) - ära valeta, ära anna infot, milles kindel pole ii. Kvantiteet (Quantity) - ära anna infot rohkem ega vähem, kui tarvis iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv
Kuid nende poolt- ja vastuargumentide paikapidavus ei ole isikliku maitse küsimus; tõeliselt veenev põhjendus peab olema üldkehtiv ja pälvima üldist heakskiitu. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi
12. Millised on 4 interkulturaalse pädevuse staadiumit (Gudykunsti järgi)? 1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni
* Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal." I. Kant. ,,Kuni on inimesed, seni on moraal." * Tagajärg.
· "Kui tahad kaalust alla võtta, mine trenni!" · HI on tingimuslik. Ei ole universaliseeritav, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv (KI) · KI käsib midagi teha sõltumata sellest, mida soovitakse. · "Tee x !" "Räägi alati tõtt!" · Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovidest. KI I vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus! · Maksiim tegevuse aluseks olev reegel. · Universaliseerimistest : kas saan vastuoluvabalt tahta, et kõik toimiks selle maksiimi järgi? Ratsionaalsus ja moraal · Ratsionaalne isik on oma otsustes järjekindel , s.t ta teeb sama otsuse kõigil sarnastel juhtudel, tegemata meelevaldseid erandeid.
) (IMMANUEL KANT: Filosoofia on täiusliku tarkuse idee, mis meile näitab inimmõistuse viimaseid eesmärke. Filosoofiasse kuuluvad koolimõiste kohaselt kaks osa: esiteks, piisav tagavara mõistustunnetusi, teiseks, nende tunnetuste süstemaatiline seotus või nende ühendus terviku idees. Mis aga puutub filosoofiasse selle ilmamõiste poolest, siis saab filosoofiat nimetada teaduseks meie mõistuse kasutamise kõrgematest maksiimidest, niivõrd kui maksiimi all mõistetakse sisemist valikuprintsiipi erinevate eesmärkide vahel. Kuna filosoofia viimases tähenduses on teadus kogu tunnetuse ja mõistusekasutuse suhestatusest inimmõistuse lõppeesmärgiga, millele kui kõige kõrgemale on allutatud kõik teised eesmärgid ning peavad selles ühinema ühtsuseks. Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3
sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus – Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab käitudes lähtuma sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Toimi vaid niisuguse maksiimi (üldine reegel) järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Moraalset kohust tuleb täita vaid kohustuse enda pärast! (Ülim Hüve!) Ainus asi, mis on absoluutselt hea, hea iseenesest, on Hea Tahe. Õnn ilma hea tahteta on teenimatu vedamine, halval teel saadud võit. • Me võime kasutada mõistust oma tegutsemismaksiimide universaliseerimiseks. Kant arvas, et
mõtted). Sarnases tähenduses kasutasid seda sõna René Descartes, Leibniz, ja Berkeley. David Hume eristas ideed muljetest: mulje on aisting (ja aistingute kompleks), idee aga selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik.
Moraali imperatiivid Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: „Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti“. Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta
sõnakuulelikkuses sellele sisemisele kohusetundele, mida meis tekitab universaalne kõlblusseadus Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad need teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Inimene peab lähtuma käitudes sellistest põhimõtetest, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastus: ,,Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: ,,Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui
Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu metafüüsilise elu määratlusega, millega Kant ei taha nõustuda. Elu on empiiriline nähtus, tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita 5 nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudinguid ja kannatuste vältimine,. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid
44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46. HI-käsk, mida teha soovi rahuldamiseks KI- käsk teha midagi sõltumatult soovist. Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana 47. Moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi on see tegu, mis on oma olemuselt hea. Näiteks tõe rääkimine
Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kanti antropoloogia Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. VI Vooruse-eetika (tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone)
" Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: ,,Tee x!" Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): ,,Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Ta täpsustab: sa pead toimima ,,nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks," mis on analoogiline füüsika seadustega. Eesmärkide printsiip (teine vormel): ,,Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit
“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: „Tee x!“ Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid, et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist. Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel): „Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.“ Ta täpsustab: sa pead toimima „nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks,“ mis on analoogiline füüsika seadustega. Eesmärkide printsiip (teine vormel): „Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit
Näiteks Kanti väite järgi inimene ei tohi valetada. Kusjuures ta ei tunnistanud erandeid, nagu nn. "valge vale" juhul, kui tõde tooks kahju. Seega pidas ta tähtsamaks humaanset eesmärki, mitte aga kasulikku tagajärge. Kant pakkus välja veel kaks kategoorilise imperatiivi formulari. Esimene neist on eesmärkide printsiip, mis väidab: tegutse nii, et sa kohtleksid iseend ning teisi inimesi mitte ainult vahendina, vaid ühtlasi ka kui eesmärki. Selle maksiimi mõte on, et inimesed pole objektid või vahendid mingite (ühiste) eesmärkide saavutamiseks. Alati tuleb nii ennast kui ka teisi inimesi kohelda kui tingimusteta väärtuslikke. NIETZSCHE 20. sajandil on platonistlik filosoofia sattunud tugeva kriitikatule alla ning on püütud korduvalt platonismi kui mõtlemise tava kõrvale jätta, ületada või dekonstrueerida. Suurimateks platonistliku tava kriitikuteks võib pidada analüütilisele traditsioonile aluse pannud loogilisi
Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta
Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu metafüüsilise elu määratlusega, millega Kant ei taha nõustuda. Elu on empiiriline nähtus, tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudinguid ja kannatuste vältimine,. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid
küllalt tabavalt iseloomustada. Näiteks mida suurem üksmeel rahvakoguduses valitseb, seda enam üldine tahe domineerib. Kuid pikad vaidlused, lahkarvamused ja ebakõlad annavad märku erahuvide tõusust ja riigi langusest. Ühehäälsuse ja võrdsuse abil on palju ebavõrdseid jaotusi, mille suhteid saab hinnata vastavalt riigi seisundile ja vajadustele. Neid suhteid aitavad reguleerida kaks üldist maksiimi. Esiteks: mida tähtsamaid ja tõsisemaid asju otsustatakse, seda suurema häälteenamuse peab saavutama võitnud seisukoht. Teiseks: mida kiiremat lahendust arutatav asi nõuab, seda väiksemat häälte jagunemise erinevust tuleb arvestada; kui otsus tuleb langetada lahinguväljal, peab piisama kas või ühehäälelisest ülekaalust. Tribunaat – üks eriline amet, mis ei kuulu kokku mitte ühegi teisega, mis seab
korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Reklaamieetika – reklaamitööstuses osalevate indiviidide eetiliste standardite koostoimes kujunev süsteem Kant: “Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reklaam peegeldab ühiskonnas esinevaid tendentse, peegeldab neid võimendatult, kunstilisi vahendeid kasutades.Reklaamtegevus ei tohi kahjustada reklaamitööstuse mainet. KÕIK OTSUSED JA VALIKUD PEAB TEGEMA LASTEHUVIDEST LÄHTUDES
konkreetses olukorras. Inimene on mõistusolend, moraalireegli annab mõistusolend ise endale oma mõistusest lõhtudes ja nõustub sellega. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kanti arvates on moraalivälisel väärtustamisel põhinevad eetikateooriad puudulikud. Elu on empiiriline, mitte ratsionaalne nähtus, sestap loobugem moraali üle kõneldes seda seostama hea eluga. Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks! Utilitarism- Moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks võetakse naudingud ja kannatuste vältimine. Teguviisi valides kaalun kannatuste ja naudingute vahekorda ja valin sellise, mis pakub kõige rohkem naudinguid. Võimalikult suur hulk naudinguid võimalikult suurele hulgaleinimestele!Kategooriline imperatiiv- kui minu teod peavad
autoriteedist (näit. vanemad, kirik, kool, valitsus). Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks iseloomustavat väidet, s.t. nad võivad olla "õiged" või "valed". Reeglideontoloogia moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reegliutilitarism moraaliteooria, mis nõuab, et peaksime alati tegutsema vastavalt reeglile, mille kohaselt tegevus peab tooma suurima õnne kõige suuremale hulgale inimestele ja vähendama teistele tehtavat halba. Regulatiivsed kriteeriumid reeglid, mis reguleerivad tegevust, kontrastiks konstitutiivsetele kriteeriumidele, mis seavad üles raamistiku kõnesoleva tegevuse jaoks.
Moraal peab olema omakasupüüdmatu, järgima moraali moraali pärast, mitte kasu pärast. Midagi väga ideaalset ja õilsat, inimlikus võtmes peaaegu saavutamatu. Moraal ei tegutse ühe või teise huvides, ainult kohusetunde pärast järgitakse autonoomne ja suveräänne moraali ei määra miski peale moraali enda. Kanti moraaliskeem: Kanti kategooriline imperatiiv : toimi üksnes sellise põhimõtte ehk maksiimi kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. See võiks olla üldkehtiv seadus nt ma ei valeta võrdub sellega et ma ei valeta KUNAGI. Või et kui ma varastan, siis on loogiline, et ka TEISED VARASTAVAD. Minu norm võiks olla kogu ühiskonna normiks. Inimene peaks olema vaba sellisena, nagu ta end tunneb, mitte mis rollis ta on. Kui keegi moraalikohaselt ei käitu, jääb moraal juba moraaliks. Moraal on meis endis juba olemas pole vaja kogemust
tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!). 4. Õigustab ebamoraalseid tegusid!Organid 5 elu päästmiseks 5. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? kr katēgorikos – ‘tingimusteta kehtiv’ ld imperātivus – ‘käskiv’ “Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.” (“Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”) Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. NB! Kategooriline imperatiiv on meta-reegel! Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (nn teist järku reeglit). 6
fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Teleoloogilised teooriad Deontoloogilised teooriad Standard moraalselt õige Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise käitumise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes on moraalselt õige, kui toodab
sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata. Sellega seoses eristab ta: · legaalseid tegusid, need on teod, mis on kooskõlas kohusetundega, kuid sooritatud mingil muul motiivil. · moraalsed teod, need on sooritatud puhast kohusetundest, enamasti on nad meile vastumeelsed. Nõuavad jõupingutusi. Kant Kas on olemas reegleid e maksiime, mis ütleks meile, mis on meie kohus ja mis mitte? Kas on olemas maksiimide maksiimi, mis võimaldaks kontrollida, maksiimide õigsust? Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks. Siin on peidus ka moraali kuldreegel: tee seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. HEGELI AJALOO FILOSOOFIA Tema ajaloofilosoofia aineks on maailma vaimu (abstraktne inimene või inimteadus) arengu seaduspärasused. 1. Maailmavaimu kavalus ehk ajaloo iroonia
olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida. · See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid. · Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod. Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki, meil pole kohustust neid täita. Kategoorilisel imperatiivil on kaks vormelit: toimi ainult vastavalt maksiimile, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalse seadus. 47
Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb: Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
Moraaliteooria. Põhimõte on imperatiiv, kuna ta kohustab. Ta on kategooriline, kuna selles põhimõttes ei sisaldu mingit reservatsiooni. Dikteerib põhimõtte , mis on absoluutne ja tingimusteta. Teo tagajärjed ei ole olulised. Mida iganes teoga saavutatakse või hävitatakse, selle moraalne positsioon temast ei sõltu. Kategooriline imperatiiv kohustab tahet. Kant eeldab, et inimeses on justkui kaks poolt: mõistuslik ja soovide pool. Tegutse vaid sellise maksiimi järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks seaduseks. Tema kindlus on a priori. Inimene järgib seda moraali normi vaid ja ainult normi enda pärast. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA. Hegel on süsteemiehitaja. Ta loob kõikekatva koondsüsteemi. Talle on ajaloolisus filosoofiline põhitõde, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusesse. Inimene on algusest peale ajalooga seotud. Ta teeb ajaloo mõisteliseks. Ajalugu iseloomustab range sisemine sihipärasus
võimalikult paljudele inimestele Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9- 18, 235-239: http://transparency.ee/cm/files/eesti_korruptsioonivastase_voimekuse_uuring_2012_0.pdf (9-18) Analüüsi metoodika kattub suures osas TI sekretariaadi välja töötatud NIS standardmeetoodikaga, kuid siiski on mõned erinevused, mis tulenevad Eesti eripärast
igal ajal ühtlasi kehtida kui üleüldise seadusandluse printsiip. Lk 6 – kogu lause täpne analüüs. „toimi nii, et „ on individuaalne – inimene ise kontrollib oma maksiime. „maksiimid“ kaks erinevat moraalset kohustust konfliktis, ei saa valida. Aluseks on aga igapäevased reeglid. „sinu tahte“ tahte reeglid, omame võimi neid muuta, kontrollija ja otsustaja on puhas mõistus. „igal ajal“ on erandid. Võidakse kaaluda erandi tegemist ja seega tuleb kontrollida maksiimi õigustatust „igal ajal“. „ühtlasi“ tähendab, et vajatakse nii maksiimi kui ka kõlblusseadust. Puhas praktiline mõistus annab kriteeriumi selliste reeglite kontrollimiseks. Maksiimid ja külblusseadus on üheteisega sisu ja vormi vahekorras ning omavad moraalset tähendust – suhtes teineteisega. „kui…printsiip“ ei muutu „üleüldise seadusandluse“ – maksiim – et kõik selle sama maksiimi kohaselt käituksid.
tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused rakenduvad vaatamata tagajärgedele. Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal tahab ja väär on jumala tahte vastane. 6. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Imperatiiv: Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Kanti arvates imperatiiv on kohustuslik printsiip kõigile, sõltumata nende päritolust ja staatusest. Kategooriline imperatiiv on põhiseadus, mis määratleb inimeste tegude moraalset külge. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. K.i. kujutab endast mitte moraalireeglit vaid metareeglit. (teist järku reeglit) Ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid
aga mitte moraalse teo põhjustajad.Moraali imperatiivid-Kant sõnastas üldised moraaliprintsiibid, ta nimetas need hüpoteetiliseks ning kategooriliseks imperatiiviks. Hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik käitumisjuhis ning see ei kehti moraaliotsustustele. Hüpoteetiline imperatiiv on: kui tahad A, tee X. Näiteks: ,,Kui tahad olla terve, toitu tervislikult ning tee sporti". Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, selle põhivorm on: toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada,milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategoorilise imperatiivi testi. Oletame, et mul on vaja laenata raha ning selleks tuleb mul anda lubadus raha hiljem tagasi maksta, samas ei plaani ma oma lubadusest kinni pidada. Testime seda näidet kategoorilise imperatiiviga: alati, kui keegi vajab raha, peab ta andma võltslubaduse see tagasi maksta
saavutamiseks. · Inimene on eesmärk. · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena: o Omaenese täiuslikkus o Teiste inimeste heaolu ja õnn · Inimese enda loomuses on olemas reaalne kalduvus kurjale · Inimloomuse seadus e kõlblusseadus kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel: · Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus · Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida Kategoorilise imperatiivi 2. Vormel: · Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi pelgalt vahendina Ratsionalism: · Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika.
käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus] Kanti eetika - moraalireeglite põhjendamine. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta. Moraali aluseks ei tohi olla moraaliväline väärtus (nt õnn v hea elu). Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Elu on empiiriline nähtus, moraali ei saa seostada hea eluga. Kategooriline imperatiiv (universaalne moraalireegel): 1.) Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks (mitte teha midagi vägivaldset, valetada jne). 2.) Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse (austus). Selle järgi on moraalne vaid teadlik kategoorilise imperatiivi jälgimine (nt kui inimene jookseb mõrvari eest peitu ja sa näed seda, siis ei tohi mõrvarile valetada, et sa ei näinud).
annaabi.ee 
