1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008
Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama. Lisaks Lääneriigig ei tunnistanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. Jaapani majandusime 1950.-1960
tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse tunnused on:a)avatud turg b)riik ei reguleeri majandusprotsessi c)ettevõtjate vaba
htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja.
sidus neid majandus ja tööstus idapoolse turuga. Pärast hüvitise tasumist jäi soomele väliskaubandus tähtsale kohale, kuna ta sai tooteid lihtsalt turustada saades vastu vajalikku toorainet(ehitati välja teedevõrk, viidi kõikjale elektriliinid, seati sisse tihe lennuliiklus, ehitati uusi elamurajoone, maalt koliti linnadesse) Majandusime- ime majandus elus kus Nt. Lä-Saksamaal tuli (võimule) sotsiaalse turumajanduse poliitika- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Põhimõte: 1.ettevõtjate vaba konkurents (tagasid avatud turg, eromand, raha stabiilsus jne.) sellega vähendati ebavõrdsust. Olukord: tööstustoodangu kiire juurdekasv, tööpuudust oli vähe (praktiliselt polnud), tõusis inimeste elatustase, riigis polnud streike, SLV olid üle pooled inim. Kesklassis. Välismaalimale paistis Lä- Saksamaa ühiskondliku rahu ja partenluse riigina.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest
Majandusõpetus Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (nt sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka. Majandusõpetus Mikroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandus-protsesse vaadeldakse üksiksubjekti (ettevõtte) tasandilt. Makroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandusprotsesse vaadeldakse kogu majanduse (või riigi) tasandilt. Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb majanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusõpetus Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve),
· riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem · sotsiaalne turvalisus · tööpuudus kadus · pikk majandusli õitseng Thatcherism-1970.a arenenud Sotsiaalne turumajandus ts.demokraatlik laine.1979.a Sb. Margaret Konrad Adenauer riigi arengukava Thatcher · vaba ettevõtluse toetamine · ettevõtjate vaba konkurents · riik ei reguleeri majandusprotsesse, · riigiettevõtete erastamine kuid määrab reeglid · suure siisetulekuga inimeste maksude · inimeste elatustaseme tõus vähendamine · sotsiaalkulutuste vähendamine · tööstustoodangu juurdekasv kiire · ametiühingute õiguste kärpimine · raha stabiilsus · tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused:
Berliini müür- 1961 ehitatud müür, mis jagas Berliini kaheks, ida- ja lääneosaks, lammutati 1989. Uus idapoliitika- Saksamaa Liitvabariik sõlmis lepingud suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents. Thatcherism- Briti peaminister Margaret Thatcheri loodud karm rahanduspoliitika, mis toetas vaba ettevõtlust. H. Truman- USA president, töötas välja Trumani doktriini. D.Eisenhower- USA president, oli NATO esimene ülemjuhataja. J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R
Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik. 10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika? · Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat. Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus ning paljud muud tegurid. · Taoline mudel töötas kahe aastakümne vältel hästi, tööpuudust peaaegu polnud, inimeste elatustase tõusis tunduvalt, tööstustoodangu juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud.
c) 1950ndatest aastatest alates toimunud nisuhindade muutumistendentside uurimine d) Raamatuturu hinnaprobleemide uurimine? 12. Milline alljärgnev seisukohavõtt on mikroökonoomiline: *** a) Üldine hinnatase Eestis on viimastel aastatel tõusnud b) Infalatsioonimäär on kahel viimasel aastal tõusnud c) Eelmisel kuul oli kala hind kõrgem d) Rahvamajanduse koguprodukt kasvas 2,5%? 13. Mikroökonoomika uurib majandusprotsesse majandussubjektide ratsionaalse käitumise eeldusel ja nende otsuste kaudu. a) Õige b) vale 14. Mikroökonoomilise käsitlusviisi kohaselt tagab optimaalse hüviste ja ressursside jaotuse kõige paremini turumehhanism a) Õige b)vale 15. Vaba konkurents sunnib tootjaid kasutama ressursse järjest efektiivsemalt a) Õige b)vale 16
Kui majanduse üldteooria puhul tehakse üldistused kõigi majandusharude tegevuse alusel ja üksik tootmisharu on seal vaid uurimise lähtekohaks, siis põllumajandusökonoomikas on uuritav majandusharu (s.t. põllumajandus) üheaegselt nii teaduse objektiks kui ka rakenduskohaks. 3 Põllumajandusökonoomika ülesandeks on uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. Põllumajandusökonoomika jaguneb: taastootmisteooriaks, kus käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist; efektiivsusteooriaks, mis käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi (efektiivsuse mõõtmine ja tõstmine);
Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette plaanitud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin üksnes oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine / muutmine. Turumajandus Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ning majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Neoklassikute väitel on see ainuke dimensioon, mis määrab kogu majandussfääri olemuse. Segamajandus Segamajandus on majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ning kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses otsustab turg
põhjust: *moskva-meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki. Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, *Lepinguvabadus, *majandusliku erainitsiatiivi vabadus, *majandusprotsesse ei reguleerita vahetult. Thacherismiga võrdlus: Thatcherism oli palju karmim. Sotsiaalses turumajanduses on kõik pmst vabad. Thacherismis on vabadust küll, aga mitte nii palju. Thacherismis on ka piiratud vabadused. Hallsteini doktriin 1955 selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV'd Saksa DV'st. uus idapoliitika 1960 algul sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted
Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis. Konkurents tugevnes maailmaturul. Immigrantide sissevool. Ülemaailma majanduskriis. Sots.dem
Tavamajadnus- leidub kõige vaestemas piirkondades: Aafrika, aasia, lõuna-Ameerika Nendes maades tegeletakse enamasti põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega Käsumajandus süsteem, kus kõrgelseisvad majandusplaneerijad töötavad välja strateegia, mille järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkida Turumajandus- Süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamisek Segamajandus- süsteem, kus kõrvuti turumaj. Elementidega toimib ka tuegev valitsuse sektor. Arenenud riikides. Riik ja majandus *sotsiaalses kontektis on maj. lahutamatult seotud ühisküved. *Ühishüved- kaubad, teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded:
sotsiaalset heaolu. 5.Mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus klassikalisest turumajandusest? Reaalsuses ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul, sest valitsused ja ühiskond reguleerivad neid erineval määral. Enamik eksisteerivaid turumajandusi kasutavad teataval määral planeerimist või suunab tegevust riik ja on seetõttu klassifitseeritud segamajanduseks. Sotsiaalne turumajandus on poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 6.Kas käsumajandus võib olla majandust soodustav? Põhjenda oma arvamust. Tänu käsumajandusele on majandust lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks ja ressursse ei kulutata ettevõtetele, mida valitsuse arvates pole vaja
Majanduslikult efektiivne maks – selle tõstmisel on heaolu kadu kõige väiksem Paušaalmaksudega ei kaasne täiskoormuse kaotust, seepärast peetakse neid kõige kõrgema efektiivsusega maksudeks. Seepärast peetakse paušaalmakse efektiivsuse standardiks, kuid maksupoliitilise instrumendina on nende tähtsus tagasihoidlik Heaks maksuks peetakse niisugust maksu: • mis toob hästi tulu riigikassasse (kõrge tulupotentsiaal); • mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas; • ei riiva õiglustunnet; • ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet; • on nähtav, nii et maksumaksja teab, mille eest ta maksab. 20. Maksevõimelisuse indikaatorid- sissetulek, tarbimine, omandid 21. Milles seisneb riigieelarve ja KOVi eelarve süsteemi erinevus? Riigi eelarvesse laekuvad ainult kaudsed maksud. KOV eelarvesse laekuvad nii kaudsed kui ka otsesed maksud. 22. Mida maksimeerivad avalikus sektoris osalejad? ÜHISKOND:
Kui kesmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes jääb samaks-on tegemist proportsionaalse tulumaksuga. Kui keskmine tulumaksumäär sissetulekute suurenedes kasvab-on tegemist progresseeruva tulumaksuga. 12. Milline on üksikisiku tulumaks Eestis? Eesti üksikisiku tulumaks on proportsionaalne (26%), kuid tulumaksu miinimumi rakendamisega (1000 krooni kuus) on tal progresseeruvad tunnused. 13. Hea maksusüsteemi tunnused: a) Toob hästi tulu riigikassasse b) Mõjutab majandusprotsesse soovitud suunas c) Ei riiva õiglustunnet d) Ei pärsi rikastumissoovi ega töötahet e) Maksumaksja teab, mille eest maksab. 14. Milles seisneb hea maksusüsteem? 4 a) Majanduslikult efektiivne- Maksud ei pärsi majanduslikku aktiivsust. b) Lihtne administreerida- Kulud ei tohi olla suured, maksusüsteem peab olema paindlik. c) Paindlikkus- maksusüsteem peab olema paindlik.
PÕLLUMAJANDUS ÖKONOOMIKA Ülesanne... • On uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast Jaguneb... • Taastootmisteoorikas – käsitletakse põllumajanduses kasutatavaid ressursse, tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna kalkuleerimist • Efektiivsusteooriaks – käsitletakse põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise seaduspärasusi • Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline
aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada. Robert Schumann: Prantsusmaa välisminister, kelle loodud Schumani kava
2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) Majandusteooria jagunemine (mikro- ja makroökonoomikaks). Mikro- ja makroökonoomika uurivad majandusprotsesse erinevas mastaabis. Mikroökonoomikas vaadeldakse üksikut majandussubjekti (indiviidi, majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve. Samuti uuritakse seoseid agregaatide
Ei nõustunud NSVLi juhtide ettepanekuga rajada kahest Saksamaast üks neutraalne riik. 18.Milleks pidas Adenauer ja SLV SDV'd? Kuidas sellist poliitikat nimetati? Hallsteini doktriin, mille kohaselt SLV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. 19.Kes ja miks hakkasid ajama uut idapoliitikat? Milles see seisnes? Sotsiaaldemokraadid.Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSVLi ja Ida- Saksamaaga. 20.Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid mida ettevõtjad peavad järgmima.Tähtsaks põhimõtteks on ettevõtjate vaba konkurents. 21.Teise maailmasõja tulemus Jaapani jaoks. II MS lõppes Jaapani jaoks tingimusteta alistumisega ning riik sattus USA okupatsiooni alla. 22.Mis rahuga ja millal lõppes USA okupatsioon Jaapanis? San Fransisco rahulepinguga 1951. aastal 23.Kes on Jaapani riigipea? Jaapani riigipeaks on keiser, eelmine oli Hirohito, hetkel on Akihito. 24
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse
lubamatust teisi rahvusi ja ühiskonnakihte diskrimineerida, pole välistatud ka muust rahvusest inimesed, kuid et esmajärjekorras peetakse oluliseks eesti keele ja kultuuri arengut, moodustavad sihtgrupi eestlased. 6. SKAALAD Reformierakond on kindlasti üks neist Eesti erakondadest, mis propageerib kõige enam vabaturumajandust. Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Selle vastandiks võib tuua endise NSVL-i, mis oli käsu- ehk plaanimajanduslik. Need planeerijad otsustasid, milliseid kaupu toota, kuidas neid toota ja kellele realiseerida. Kogu majanduslik võim oli koondunud riigi kätte. Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Reformierakonna vabaturumajanduslikku
Tulevast pensioni-ja ravikindlustust ei ole võimalik rajada eeldusele, et sotsiaalmaks hakkab tulevikus märgatavalt suurenema, ei prognoosita ju töötuse määra olulist vähenemist. Majanduse areng ja sotsiaalne areng on riigi arengu kaks poolt, mis on omavahelises sõltuvuses ja täiendavad teieneteist. Sotsiaalpoliitika poolne kompromiss peaks seisnema selles, et ei nõuaks pidevat kasvu, vaid tuleks kohaneda majanduslike võimaluste muutustega. Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku. Lõpetan oma töö tuntud poliitikute tsitaatidega ja jään uskuma nende sõnu: Indrek Teder, (29.09.2011, Tuuli Koch aastaintervjuu ajalehele ,,Postimees")
korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus. /1, lk 332-333/ 9 Kaasaegse mikro- ja makroökonoomika kujunemine. Tänaseks on mikroökonoomika arenenud kahes suunas: Marshalli käsitlusele baseerudes ja matemaatika kasutamise suunas. Majandusteaduse õpetamise probleemile pakkus lahenduse Paul Samuelson, kes kirjutas majandusteooria õpiku, kus ta püüdis selgitada majandusprotsesse vaid graafiliste vahendite abil, jäädes Marshallilt tuntud muude tingimuste samaks jäädes printsiibi juurde. Marshalli majandusteooria saavutas niivõrd olulise koha tänu Chicago koolkonna väljakujunemisele, mida iseloomustab uskumus, et turg toimib igal juhul paremini kui ükskõik milline muu võimalus ühiskonna organiseerimiseks. Makroökonoomikaga on tegelenud merkantilistid. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja mitme koolkonna vastasmõju tulemusena
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist
Seesami kasvuportfelli eesmärgiks ongi reageerida finantstrugudel toimuvatele sündmustele kiiremini, sidumata portfelli kindla strateegiaga. 3. Fondid Kawe Investeerimisfond on Kawe Kapitali poolt moodustatud segafond, mis pakub seni portfellihaldusena pakutud investeerimisstrateegiat ka väiksema alginvesteeringuga klientidele ja suuremat likviidsust investeeritavatele varadele. Fondi eesmärk on fondi vara väärtuse pikaajaline kasv. Fond arvestab globaalseid majandusprotsesse ning üritab kasu saada võimalikest turu ebaefektiivsustest. Fondi vara investeeritakse peamiselt aktsiatesse ja võlakirjadesse. Fondivalitseja ei ole Fondi vara investeerimisel spetsialiseerunud majandusharude, regioonide ega vara liikide lõikes. 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne). Varad ja bilansimaht 3 781 752 krooni. Omakapital 3 641 727 krooni. Puhaskasum 2 399 krooni (2006. a oli 744 321 krooni).
pakkumise kõvera nihkumisele S1-st S2-ni ? a) ei ole nahkjalatsite kõrgmoe hooaeg b) naha kokkuostuhindade tõus c) tarbijate tulude kasv d) talvel ostetakse nahkjalatseid rohkem kui spordijalatseid 23. Milline väide Adam Smithi kohta on õige a) ta oli 15.sajandi majandusteadlane b) tema tähtsaim teos on ,,Majandusteadus" c) A. Smith tõi majandusteooriasse sisse ,,Nähtamatu käe" mõiste d) ta seostas majandusprotsesse päikeseplekkidega 24. Regressiivne maks on a) maks, mida võetakse igal tootmise ja jaotamise astmel b) maks, mis mõjutab väiksema tulu saajaid rohkem kui suuretululisi rühmi c) maks kindlatelt kaupadelt ja teenustelt d) maks, mida võetakse suurema tulu saajatelt kõrgema määra alusel kui väiksema tulu saajatelt 25. Monopolivastaseid seadusi antakse välja seetõttu, et a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed
Ida-Saksamaal tegutsenud kommunistlik võim teatas,et nende riigis hakatakse sotsialismi ehitama. Saksa Liitvabariik ja teised lääneriigid ei tunnustanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. 9. 1949.aastal kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Konrad Adenaueri esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika,mis tähendab et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult,kuid määrab reeglid,mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse mudel töötas Lääne-Saksamaal edukalt nii 1950. Kui ka 1960.aastail. Kahe aastakümne vältel oli seal tööstustoodangu juurdekasv kiire,tööpuudust peaaegu polnud,tunduvalt tõusis inimeste elatustase. Kõike seda hakati nimetama Saksa majandusimeks. Kuid juba 1960.aastate teisel poolel ilmnesid raskused : riigis puhkes majanduskriis,tugevnes konkurents maailmaturul
21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22. Selgitage maksustamise kahe põhiprintsiibi: ekvivalentsusprintsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks)
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmise ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.4 Üheks võimaluseks kilekottide tarbimise vähendamiseks oleks kilekotid maksustada. Saadud tulu läheks riigieelarvesse. Maksu kehtestamisel suureneb maksu haldamisega seotud halduskoormus ja riigi järelevalve (Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon). Eeldatavalt on plastkandekottidest saadav maks küllaltki väike ja seega tuleks analüüsida kulusid, mis on seotud maksu haldamisega ja vastavalt ka saadavaid tulusid. Euroopa Komisjon alustab ulatuslikku
● Erhard - Lääne-Saksamaa majandusminister, liidukantseler ja majandusime isa. Viis sotsiaalse turumajandusega Saksamaa ühiskonna tasakaalu. ● Ulbrich - Ida-Saksamaa peasekretär. See tüüp, kes ütles, et ühtegi müüri pole kellelgi kavas ehitada ja siis 2 kuu pärast oli müür ehitamisel. ● Majanduslikud ümberkorraldused Saksamaal, ehk sotsiaalne turumajandus. ○ riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. ○ Eesmärgiks oli leida tasakaal kõrge majandusliku kasvu, madala inflatsiooni, madala töötusetaseme, heade töötingimuse, rahva heaolu ning rahva teenustega. Selleks sekkus riik. ○ Eestvedaja oli Ludwig Erhard 7. Berliini müür kui külma sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu?
turustamisel. Mille poolest erineb teenuste turustusahel tarbekaupade turustusahelast! Erialakirjanduses on avaldatud erinevaid arvamusi ka turustusahela esitusviisi kohta. Joonisel 9 esitatud vertikaalsel ahelal on kaks olulist puudust. Nimelt jääb mulje, et · enne tootjat hulgimüüjat ei esine, kusjuures varju jääb ka protsessi pidevus; · tootja on kõige tähtsam, kuivõrd asub kõige kõrgemal. Nende puuduste kõrvaldamiseks soovitatakse käsitleda majandusprotsesse, mille käigus kaubad jõuavad loodussfäärist kultuurisfääri, horisontaalselt (vt. joonis 9). Tootja Hulgimüüja Jaemüüja Tarbija Joonis 9. Horisontaalne turustusahel. Viimase kasuks räägib asjaolu, et nii võime koostada igale kaubale turustusahelaid, kusjuures reaalsele elule lähedasemad on hargnenud turustusahelad. 5. Institutsionaalse kaubanduse tasandid
erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu). d. trendi analüüs sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel. e. suhtarvuanalüüs selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti. f. kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte sees kui ka väliseid inimesi; ettevõte sees ka küsitleda erinevatel tasemetel töötajaid (juhid, töölised, koristaja). 3
Konkurentsi toimel läheneb majandus iseenesest tasakaaluseisundile. Heaoluökonoomika kohaselt on tasakaal rahva-majandusliku optimumi tarvilik, kuid mitte piisav tingimus. Tasakaalulahendeid võib olla palju. Milline neist on rahvamajanduslik optimum (maksimeerib ühiskonna heaolu), see sõltub valitud kriteeriumist. Turuprotsesside vahendusel kujunev tasakaalulahend ei pruugi tagada maksimaalset heaolu, selle saavutamiseks tuleb majandusprotsesse suunata. Erasektor ei saa kõike toota. On palju asju, kus pole selge, kes peaks maksma, nt tänavavalgustus. Kõiki asju, mida tarbija vahetult ei maksa, nimetatakse avalikuks sektoriks. Riik kogub raha maksude näol kokku ja maksab need teenused kinni. Riik ja erasektor on konkurendid, paljusi asju või vähemalt lähedasi kaupa toodavad mõlemad. 14 Pareto efektiivseid lahendusi võib olla lõpmata palju. Walras'i teoreem
lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult tegelikkusele vastavast mudelist on sama palju kasu kui maakaardist mõõtkavas 1:1- tulemuseks on teine tegelikkus. Seepärast tuleb soovides selgitada ja analüüsida teaduslikult majandusprotsesse paratamatult teha lihtsustusi ning saadud lihtsustatud mudeli tulemuste tõlgendamisel sellega arvestada. 2. Mida tähendab ja miks kasutatakse ceteris paribus printsiipi. Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi.
Sissejuhatus. Igapäevases majandustegevuses ettevõtted tegutsevad koos oma äripartneriga, selle tegutsemise käigus tekivad finantssuhted. Eduka finantssuhete loomiseks, tekib vajadus korrektseks ettevõtte finantsjuhtimiseks. Tänu selle vajadusele iga ettevõtte töötab välja oma süsteemi, mille abil ta reguleerib ettevõtte finantsressursid ja saavutab eelpüstitatud finantseesmärke. Asjatundliku juhtimiseks ettevõtte juhtkond peab väga hästi tundma majandusprotsesse, mis toimuvad ettevõttes, kust ettevõtte saab ressursse ja kuhu neid kulutab, kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi. Selleks, et see oleks võimalik, peab ettevõtte korraldada raamatupidamise ja regulaarselt teostada majandusdokumentide finantsanalüüsi. Oma majandustegevuse käigus iga ettevõtte teostab erinevaid majandustehinguid, võtab vastu igasuguseid otsuseid
Tagasiside Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus. Küsimus 19 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vastupidi - ilma mudeleid kasutamata oleks meil tegelikku reaalset maailma, sh majandusprotsesse väga keeruline kirjeldada ja mõista. Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. Küsimus 20 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Paraku ei saa seda vastust õigeks lugeda - mikro- ja
Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks. -kohustuslikud -mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3
) majandustegevust iseloomustavatest näitajatest. Kõik vaatlustulemused iseloomustavad ühte ja sama ajahetke või ajavahemikku.Aegread,mis iseloomustavad ühe ja sama majandusüksuse tegevust teatud perioodi kestel. Aegrida moodustavad näitajad kujutavast endast makromajanduslikke näitajaid( sisemajanduse koguprodukt, tarbijahinna indeks). Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt, seega ökonomeetria vaatleb majandusprotsesse passiivselt. Ökonomeetrilise analüüsi põhialuseks on majandusteooria järeldused antud probleemi kohta. Ökonomeetriliseks mudeliks nim-teoreetiliste seisukohtade kogumit, mida me konkreetses analüüsis kasutame.Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: a)Ökonomeetrilises analüüsis ja ökonomeetrilise mudeli koostamisel vundamendiks on majandusteooria (majandusteooriast tulenevad järeldused, seisukohad) b)majandusteoreetilised seisukohad on vaja esitada formaliseeritud kujul
õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; kontroll majandustegevuse tulemuste üle; välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jmt.) Turumajanduse toimimine Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Turumajanduse toimib võimalikult suure kasumi eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist sellistel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, nt: o Reguleerima kaupade hindu o Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist o Tegelema ise tootmisega
Töönäitajad- abil arvestatakse tööhulka, töötasu ning ühikutena kasutatakse üldjuhul minuteid, tunde ja päevi. Rahalised näitajad- üldistavad näitajad ning kasutatakse koos naturaal- ja töönäitajatega. Ja rahalised näitajad võimaldavad üldistada ettevõtte vahendite seisu ja koostist. Näidata kulusid ja tulusid. Ja ettevõtte lõpp tulemusi. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE MÕISTE. Raamatupidamisarvestus kajastab varade koostist ja nende moodustamisallikaid ning majandusprotsesse. Raamatupidamisarvestus haarab kõiki majanduslikke tehinguid mis toimuvad igas ettevõtte töölõigus. Raamatupidamine on kõike hõlmav ja katkematu arvestus mis on rangelt dokumenteeritud. Dokumentide põhinäitajad: mis iseloomustavad tehingute sisu nimetatakse rekvisiitideks. -kohustuslikud -mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3
aastal, rajati Euroopa Söe ja Terase Ühendus, mille üheks esimeseks riigiks oligi SLV. (integreeriti erinevad tööstused ja see aitas ennetada sõjatööstuse arendamist ja uut sõda) Suur tegemine oli SLV esimesel kantsleril (1949.-63.) K. Adenauer. Tuli ju välja arendada plaan, mis suunas majandus areneb, samas kui see tuli enne ka üles ehitada. See kandis nimetust Sotsiaalne turumajandus. Väljatöötajaks oli L. Erhardt. Eesmärgiks oli heaolu kõigile. Riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, vaid määrab reeglid, mida tuleb jälgida. Tunnusteks olid vaba konkurents, anti krediiti ja tehti maksusoodustusi ja tehti ka ekspordipreemiaid. Suurt tähelepanu pöörati ka sotsiaalpoliitikale, eesmärk oli turumajandusest tulenevat ebavõrdsust vähendada. Nende eest hoolitses, kes ise ei saanud, riik. Kuni 1960.aastate keskpaigani sai kasutada nimetust Saksa majandusime. See tähendas: tööpuudust praktiliselt ei olnud; elatustase kasvas; streike ei olnud
Merkantilism ja tööstuskapitali teke Esimese kapitalistliku tootmisviisi teooriana kerkis 15 saj. esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses. Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. Raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua. Liberalism Feodaalsuhete lagunemise käigus esildus 17. ja eriti 18 saj. majanduslik liberalism
jõulisem toime kui rahapoliitikal, tema tulemused on täpsemini prognoositavad ning ühiskonna seisukohti paremini arvestavad. Lühi- ja pikaajaline tasakaal Kogupakkumise seos hinnatasemega on periooditi erinev ning sõltub sellest, kas vaatleme majandust lühiperioodil või pikal perioodil. Kui vaadeldakse kogunõudlust-kogupakkumist lühiperioodil, siis vaadeldakse seda horisontaalse sirgena, pika perioodi majandusprotsesse selgitab paremini vertikaalne klassikalise koolkonna kogupakkumise graafik. Lühiperioodi vältel on hinnad jäigad, kogupakkumise kõver on horisontaalne sirge ning kogunõudluse muutus toob kaasa ka muutused toodangu ja tulude mahus. Kogunõudluse kasv AD0 kuni AD1 toob kaasa näiteks toodangumahu suurenemise Q0 kuni Q1, kuid hinnatase selle tulemusena ei muutu. Kui majandus on tasakaalustunud täishõive tingimustes, siis kogunõudluse suurenemine toob kaasa
Selleks kasutatakse enamasti ökonomeetrilist modelleerimist (statistikat, matemaatikat ja majandusteooriat ühendav teadusharu). Kui mudeli prognoos on faktidega kooskõlas, omandab mudel piltlikult öeldes teooria staatuse. Majandusteooria ongi sisuliselt majandusmudelite kogum. Siinkohal tuleb ka märkida, et selliseid mudeleid, mis igas olukorras kehtivad, on väga vähe. Reeglina kirjeldab konkreetne mudel mingeid majandusprotsesse edukalt üksnes teatud tingimustel. Isegi kui üks tingimus pole täidetud, võib mudeli prognoos ja tegelik tulemus olla väga erinevad. 7 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.7. Suurimad takistused majandusteaduses Ø Ceteris paribuse (muude tingimuste samaks jäämise) tingimus
Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkuda. Kogu majandus on mitme aasta peale ette planeeritud, kusjuures plaanid on jäigad ega ole muudetavad. Ka reklaami käsitletakse võimuna. Võim pole siin vaid oma tahte pealesurumine, vaid ka info valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine. Turumajandus Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Segamajandus Segamajandus on majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses otsustab turg majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus.
annaabi.ee 
