USA, Saksamaa ja Jaapani ajalugu (1)

usa P�rast saksamaa alistumist teises maailmas�jas jagasid v�itjad selle neljaks : l��ne osad: usa, suurbritannia , prantsus ja ida: n� ukogude s�jav�eline juhtkond . V�itjate eesm�rk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi v�ljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid �lesaksamaalised poliitilised erakonnad. L��nepoolsete alade � hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal � htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. T�nu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai v� imalikuks l��ne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform . 1949 aastal toimusid l��ne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi p�hiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid m��rab reeglid, mida ettev�tjad peavad j�rgima. - Ettev�tjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis , tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid v�imule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning v�imule p��ses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus t�us Hallsteini doktriin - mille j�rgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini m��r. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini m��r ning samal aastal alanud saksamaa taas �hinemise l�bir��kimised l�ppesid sellega, et �hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmas�ja v�itnud riikide kui ka m�lema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult �ks saksa riik - saksamaa liitvabariik . 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- s�lmiti san fransisco rahuleping , millega l� ppes USA okupatsioon jaapanis . t�htsaimaimaks �hiskonna �mberkorralduseks oli maareform , millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettev� tete liit ehk dzaibatsu. 1946- v�eti vastu jaapani uus p�hiseadus. (algab s�nadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord . jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. seadusi hakkas vastu v�tma kahekojaline parlament. 1960. aastate l�puks oli jaapan t�usnud t��stustoodangu j�rgi kolmandale kohale, USA ja NSVL 'i j�rel. 1980. aastateks suurenes t��stustoodang 24x. jaapani majandusime- jaapani imetlusv��rne kiire areng. 1970. aastate keskpaigaks muutus v�ga t�siseks probleemiks keskkonna saastumine t��stuse arengu p�rast. t�nu paindlikule majanduspoliitikale on jaapan t�nap�eval rikas ja �itsev maa, �ks maailma t�htsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur . p�rast s�da on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse s� steem . 1951. aastal s�lmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa s�jav�ebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail s�lmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja l�una- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel m�nev�rra soojenesid. p�rast seda hakati arendama hiina-jaapani koost ��d. t�nap�eval on hiina-jaapani koost�� tihe ja t�hus. 1956-l�petati jaapani ja nsvl'i vahel s�jaseisukord, s�lmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping j�i allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai v�imalikuks t�nu uuele maailmavaatele, mis tekkis p�rast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste s�jameeste p�him�tteist, aga s�ilitasid traditsioonid(k�rge t��kultuur, distsipliin , vanemate ja l�hedaste ausatmine jms). ida ja l��ne s�ntees-�ppimine USA'lt ja L��ne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele � mber h��lestada. Majandus l�ks �lesm�nge. Riigipeaks oli president , seadusandlik v�im kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu r�nnak. Neegritel piirati valimis� igust , neegrite lapsed ei saanud �ppida valgete lastega samas koolis, t��koha hankimises ja t��tingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas �lemkohus p�hiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus v�eti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA v�lispoliitika p�hieesm�rgiks oli l��ne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950. aastate algul sekkusid USA v�ed korea s�tta, et pidurdada kommunismi levikut. 1954. aastal jagunes Vietnam kaheks (NSV liidu ja hiina toetusel) P�hja-Vietnam ja (usa-prantsusmaa toel) L�una_vietnam SAKSAMAA P�rast saksamaa alistumist teises maailmas�jas jagasid v�itjad selle neljaks: l��ne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: n�ukogude s�jav�eline juhtkond. V�itjate eesm�rk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi v�ljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid �lesaksamaalised poliitilised erakonnad. L��nepoolsete alade �hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal �htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. T�nu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai v�imalikuks l��ne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid l��ne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi p�hiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid m��rab reeglid, mida ettev�tjad peavad j�rgima. - Ettev�tjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid v�imule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning v�imule p��ses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus t�us Hallsteini doktriin - mille j�rgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini m��r. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini m��r ning samal aastal alanud saksamaa taas �hinemise l�bir��kimised l�ppesid sellega, et �hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmas�ja v�itnud riikide kui ka m�lema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult �ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. JAAPAN 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- s�lmiti san fransisco rahuleping, millega l�ppes USA okupatsioon jaapanis. t�htsaimaimaks �hiskonna �mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettev�tete liit ehk dzaibatsu. 1946- v�eti vastu jaapani uus p�hiseadus. (algab s�nadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord. jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. seadusi hakkas vastu v�tma kahekojaline parlament. 1960. aastate l�puks oli jaapan t�usnud t��stustoodangu j�rgi kolmandale kohale, USA ja NSVL'i j�rel. 1980. aastateks suurenes t��stustoodang 24x. jaapani majandusime- jaapani imetlusv��rne kiire areng. 1970. aastate keskpaigaks muutus v�ga t�siseks probleemiks keskkonna saastumine t��stuse arengu p�rast. t�nu paindlikule majanduspoliitikale on jaapan t�nap�eval rikas ja �itsev maa, �ks maailma t�htsaimaid teaduse- ja tehnikakeskusi. jaapanis toodetakse suur osa maailma laevadest, autodest, elektroonikast. jaapanis on kindel infrastruktuur. p�rast s�da on jaapanis loodud tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkindlustuse s�steem. 1951. aastal s�lmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa s�jav�ebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail s�lmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja l�una- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aasta suhted usa ja hiina vahel m�nev�rra soojenesid. p�rast seda hakati arendama hiina-jaapani koost��d. t�nap�eval on hiina-jaapani koost�� tihe ja t�hus. 1956-l�petati jaapani ja nsvl'i vahel s�jaseisukord, s�lmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping j�i allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai v�imalikuks t�nu uuele maailmavaatele, mis tekkis p�rast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste s�jameeste p�him�tteist, aga s�ilitasid traditsioonid(k�rge t��kultuur, distsipliin, vanemate ja l�hedaste ausatmine jms). ida ja l��ne s�ntees-�ppimine USA'lt ja L��ne-Euroopalt edukat majandamist.