Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksamaa lõhenemine (3)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ?
  • Mida positiivsest ja negatiivset oli hipide liikumises?
  • Millist mõju avaldas Ameeriklastele Vietnami sõda?
  • Miks lõhenes Saksamaa?
  • Mis põhjustas 1970-il tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi?
  • Millised abinõud aitasid kriisist väljuda?
AJALOO KONTROLLTÖÖKS
  • Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ?
    sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma.
    Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg , eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika , mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel.
  • Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust.
    SLV
    INGLISMAA
    Tööpuudust polnud.
    Sotsiaalkulutusi suurendati.
    Rikkad muutusid vaestega võrdseks.
    Sotsiaalkulutusi kärbiti.
    Rikkad muutusid veel rikkamaks , sest kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess.
    Suur tööpuudus.
    SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, stabiilne raha, ettevõtluse toetamine .
  • Mida positiivsest ja negatiivset oli hipide liikumises?
    POSITIIVNE
    NEGATIIVNE
    Olid sõdade vastu.
    Kaitsesid loodust.
    Armastasid muusikat.
    Liikumine oli loomult rahumeelne.
    Muututi tolerantsemaks.
    Pidasid mehi ja naisi võrdseks.
    Nende ebatavaline välimus ja käitumine hirmutasid vanemaid inimesi.
    Tarbisid narkootikume.
    Ei pidanud lugu perekonnast.
    Harrastasid grupiseksi , mis soodustasid suguhaiguste levikut.
    Eirasid seadusi.
    Lähtusid vaid enda tahtmistest.
    Lõpuks jõudsid vägivallani ja sooritasid enesetappe.
    Millist mõju avaldas Ameeriklastele Vietnami sõda?
  • Tekkisid majandusraskused.
  • Suri palju mehi.
  • Riivati ameeriklaste eneseuhkust, mis vähendas nende eneseusku.
  • Inimesed hakkasid protestima.
  • Tekkis hipi liikumine.
  • Keelduti minemast sõjaväkke.

    Hallsteini doktriin- dokument, mille alusel Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid võis SLV sõlmida ainult nende riikidega , kel ei olnud sidemeid saksa DV-ga
    nn uus idapoliitika – see on 1960-date aastate lõpus alguse saanud poliitika, mille alusel SLV hakkas suhtlema Ida-Euroopa riikidega kaasa arvatud SDV.
  • Miks lõhenes Saksamaa?
  • Saksamaa jagati sõja järel neljaks okupatsiooni tsooniks.
  • Nõukogude liidu ja lääneliitlaste vahel tekkisid erimeelsused Saksamaa edasise saatuse suhtes.
  • Lääneliitlase hakkasid oma tsoone ühendama kõige pealt ühendati USA ja Inglismaa tsoonid, hiljem liitus Prantsusmaa stsoon.
  • 1948-l aastal viidi Lääne- Saksamaal läbi rahareform , millele nõukogude liit vastas Berliini blokaadiga.
  • Millised sündmused Euroopas võimaldasid Saksamaal taas ühineda.
  • NSV liit nõrgenes ja idablokk hakkas lagunema .
  • 1989-l lammutati Berliini müür.
  • Algasid läbirääkimised SDV ja SLV vahel. Saksamaa ühinemise küsimustes.
  • Mis põhjustas 1970-il tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi?
  • Naftat tootvad riigid otsustasid tõsta maaõli hindu kuni 10 korda.
  • Hakkas ilmnema maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks
    Nt: ( telerid, autod, külmkapid ).
  • Millised abinõud aitasid kriisist väljuda?
  • Võeti kasutusele leiutised, mis võimaldasid tootmist automiseerida st tehastes asendas inimest masin.
  • Võeti kasutusele miniprotsessorid, mille abil asuti välja töötama arvuteid.
  • Hakati välja töötama uusi energiavõtteid.
    Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes lääneriikides 1950-1960-il aastail heaoluühiskond- ühiskond, kus enamusel selle liikmetest on hea elada , sest valitsus hoolitseb nende eest.
    Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase , ühiskond on turvaline, tööpuudus väike, kaupa piisavalt, tagatud tasuta haridus , tervisehoid, vaestele antakse sotsiaalabi ja makstakse pensione.
  • Saksamaa lõhenemine #1 Saksamaa lõhenemine #2 Saksamaa lõhenemine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 138 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lauri Kasak Õppematerjali autor
    Räägib Saksamaa lõhenemisest ja probleemidest.

    Sarnased õppematerjalid

    Demokraatlikud lääneriigid pärast-Teist maailmasõda
    11
    doc

    Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

    IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:

    Ajalugu
    Aeg pärast II maailmasõda
    7
    doc

    Aeg pärast II maailmasõda

    Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve

    Ajalugu
    Elu pärast II MS
    2
    doc

    Elu pärast II MS

    kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan ­ USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine. Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel. 8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks? Neljaks ­ Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Sest need neli riiki olid II maailmasõja võitjad. 9. Millal ja miks toimus Saksamaa poliitiline lõhenemine? Tulemus? 1949 mai, sest pärast Berliini blokaadi olid NSV Liidu ja USA suhted täielikult rikutud. Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks ­ ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik. 10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus

    Ajalugu
    USA majanduse areng peale II MS
    16
    docx

    USA majanduse areng peale II MS

    SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn → SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast → igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid:  Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL)  Vaba Demokraatlik Partei(VDP)  Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras:  Linna purustatud  Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid

    Ajalugu
    Majanduse areng peale II Maailmasõda
    8
    docx

    Majanduse areng peale II Maailmasõda

    SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament ­ Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid

    Ajalugu
    Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal
    8
    docx

    Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

    IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika.

    Ajalugu
    II MS ja Külm sõda
    30
    docx

    II MS ja Külm sõda

    KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine

    Ajalugu
    Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
    28
    pdf

    Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

    Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias) kiire majanduskasv, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning ülesse ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna. Sellises ühiskonnas on kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadused ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismide abil. 1960

    Ajalugu




    Kommentaarid (3)

    Murvik profiilipilt
    Murvik: suht vähe materjali nagu
    01:02 09-04-2010
    kessumessu profiilipilt
    kessumessu: väga hea materjal
    13:55 23-05-2011
    kas1ak profiilipilt
    Lauri Kasak: laadige alla
    17:41 25-09-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun