50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
58 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
twicetoldjoke
Õppematerjali autor
tooteid. Taani- majandus rajati põhiliselt põllumajandusele. Kuna Taani ei saanud samuti kannatada sõjas suudeti kiiresti majandus taastada. Norra- Tähtsaimaks rikkuseks oli kala ning hiljem võeti kasutusele Põhjamere nafta- ja maagaasivarud. Isalnd-Islandi aladel paiknev USA sõjaväebaas hakkas eluolu tugevasti mõjutama. Põhiliseks elatusallikaks jäi kalandus. Soome- hakkas tarbeesemeid NSV liidule müüma, kellega neil olid vägahead suhted. Soome seotus Nõukogude Liiduga peale Esimest maailmasõda - Soome põhiliseks turunud teeks oli NSV liidu turg, kuhu saatis Soome tarbeesemeid ning muid tooteid. Soome ei liitunud EU ega NATO-ga kuna kartis NSV liiduga pahuksisse minna, mille tagajärjel oleks ida piir Soomlaste jaoks kinni olnud. NSV liit tungis mitmeid kordi Soome siseasjadesse mille tõttu pidi Soome selle kohapealt silma kinni pigistama,et mitte tekitada konflikte. 1995 liitus Soome EU liiduga ning hakkas looma uusi kauba teid teiste EU riikidega( kuna
valitsus.USA juhtkond otsustas toetada L-Vietnami valitsust võitluses P-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.Avalikkuse survel oli USA sunnitud alla kirjutama sõja lõpetamise kokkuleppele.Pärast USA vägede lahkumist algas kommunistlike jõudude pealetung ning 2 aasta pärast L-Vietnami valitsus kukutati.Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. 5.Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses, kosmoseuuringutes. Kuivõrd sundis ühe üliriigi edu teist pingutama? NSVLi majandus ei suutnud USA omaga võistelda, nõukogude inimeste elatustase oli ameeriklaste omast tunduvalt madalam.NSVL suutis siiski toota piisavalt relvastust et sellega USA julgeolekut ohustada.Ameeriklased pidid samuti tegema suuri kulutusi relvastuse täiustamiseks.NSVLi edu kosmoseprogrammide väljatöötamisel sundis ka USA rohkem pingutama.Elujärje paranemine Stalini- järgses NSVLis sundis USA pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale. 6
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine
kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene
NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult. 2) Berliini kriis (1953-1961) Ida poolt põgeneti Läände ja selle tulemusel ehitati Berliini müür. Korea sõda (1950 1953) NSV võttis Põhja-Korea ja USA Lõuna-Korea. Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks. Kuuba kriis (50-datel) üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis. Mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga (kolmas maailmasõda). Tulemus oli see, et NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia, Ameeriklased lubasin Türgi lähedalt oma raketid ära viia ja tunnistasid Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes rahumeelselt
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine.
maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid