Peale teist maailmasõda (0)

Markatism – senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika
Hallstein 'i doktriin – liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955
uus idapoliitika – Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL , Ida-Saksamaaga.
ida ja lääne süntees – Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa)
finlandiseerumine – e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks.
Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80.
Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president . Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile. Probleem olid ka mustanahalised. Nende õigusi ahistati ning piirati. Ei lubatud vastu võtta seadusi, mille kohaselt oleks mustad valgetega võrdsed. 60Ndatel võeti vastu seadus, mis aitas neegrite olukorda.
Välispoliitika : USA oli kommunismi levitamise vastu maailmas. Usa aitas neid riike, kellel oli kommunistliku riigipöörde oht. Usa osales kommunismi leviku pidurdamiseks ka Korea sõjas.Aidati Lõuna-Vietnamit Põhja-Vietnami eest. 1980. sai presidendiks Ronald Regan . Ta suutis NSVL'i meelitada võidurelvastumisse, teades, et vastane ei saa sellises majanduses neile vastu olla.
80ndate keskel lõpetas NSVL ära ning sotsialismileer varises kokku.
Vietnami sõda
1954 jagunes Vietnam kaheks. Põhja-Vietnam(NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam(USA ja prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema džunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja-Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid ,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid
Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus
Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents . ( tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg .) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis . Konkurents tugevnes maailmaturul. Immigrantide sissevool . Ülemaailma majanduskriis. Sots.dem.id üritasid ellu viia riigi suuremat sekkumist majandusse, et aidata turumajandust. Kuid loobus ning läks üle kokkuhoiupoliitikale. Tänu muudatustele algas 80ndatel aastatel jälle majanduse tõus.
Jaapani majandusime
Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani majanduse kiire taastumine ning areng. Majanduslikuks suurriigiks hakkas Jaapan muutuma Korea sõja päevil, tarnides USA armeele sõjavarustust. Veidi rohkem kui kolmekümne aasta,st 1980. A keskpaigaks, suurenes tööstustoodang 24 korda. Jaapani imetlusväärselt kiiret arengut 1950.-1960. Aastail nim Jaapani majandusimeks. Kõigi nende edusammude taga on range kord,jaapanlaste pingeline töö. Majanduse arengut soodustab ka riiklik poliitika,eraettevõtluse abistamine , teadusele ja haridusele pööratakse tähelepanu. Ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi – Ameerika sõjaväebaasid on Jaapnais.

Heaoluühiskonna kujunemine Põhjamaades
Rootsis, Taanis, Norras,Soomes ja Islandil kujunes 20.sajandi teisel poolel Põhjamaade heoluühiksond. Paljudest teistest lääneriikidest eristas neid sotsiaaldemokraatlike erakondade erakordselt suure mõjuvõim. Rootsi oli juba varem arenenud tööstusriigiks, müüs kaupa välismaale. Norras normaalne elu taastus kiitesti, tähtis rikkus oli kalandus . Muutus rikkaks tööstusriigiks nafta - ja magaasivarude pärast. Soome oli sõjahüvitiste maksimise tõttu üsna tihedalt seotud idapoolse turuga, kuid majandus paranes . Taanis majandus rajati põhiliselt põllumajandusele, sõjaeelne arengutase suudeti kiiresti taastada ja ületada. Islandil oli kõige tähtsam kalandus ning see oli tähtis Euroopa ja Ameerika vaheline liiklussõlm.
1980.a lõpuks oli kõikides Põhja-Euroopa maades kõrgelt arenenud demokraatlik heaoluühiskond.
Soome seotus NSV Liiduga peale II maailmasõda
Soome pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. NSV Liit sekkus sageli riigi siseasjadesse, selle üle peeti järelvalvet. Nõukogude Liit nõudis soomelt „sõjakurjategijate“(poliitikud)üle kohtumõistmist. Sõjahüvitised NSV Liidule tuli tasuda tööstustoodetega. Kohustus maksta sõjahüvitisi sidus Soome tööstuse ja põllimajanduse idapoolse turuga, kuid ka pärast hüvitiste tasumist jäi idaturg väliskaubanduses tähtsale kohale. Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt valmistada Moskvale , hoidus Soome tihedast koostööst Läänega. Soomel tuli nii mõnigi kord taluda idanaabri sekkumist oma siseasjadesse.
Põhjamaad ja Eesti
Sõjajärgsetel aastakümnetel on Põhjamaadel olnud eestlaste jaoks suur tähtsus. Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island . Pätast iseseivumist 1991.a hakkasid sidemed Eeesti ja Põhjamaade vahel kiiresti tugevnema. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie suurimateks kaubanduspartneriteks ning nende riikide ettevõtjad hakkasid investeerisima Eesti majandusse. Vaatamata mõningatele raskustele, on suhted Eesti ja Põhjamaade vahel viimastel aastastel pidevalt tõusujoones. Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island on saanud Eestile lähedasteks ja usaldusväärseteks partneriteks.