Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) .......
Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb emulgaatorina lipiidide seedumises. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon Põrutuste amortiseerimine nii nahaalune lipiidide kiht kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse
energiarikkamad inimtoidu komponendid Varuaine funktsioon *Loomadel varurasv *taimedel õlid seemnetes,viljades *mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon *Metaboolse vee teke rasvade lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kaitse funktsioon *Nahaalune rasvakiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad mehaaniliste põrutuste eest *Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. *Veelindudel kaitseks märgumise eest. *rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained.Diiedi korral vabanevad mürkained organismi. Lahusti funktsioon Osa vitamiine talletub organismis olevates rasvades- rasvas lahustuvad vitamiinid
mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid
· Teadvushäired ei reageeri raputusele · Teadvuseta kannatanu puhul stabiilne · Verevalumid silmade ümber küliliasend, okse ei valguks hingamisteedesse, krampide korral lisatraumade tekkimise võimalus, hingamise seiskumise oht · Kaitsmine mahajahtumise eest · Süüa ja juua mitte anda · Rahustamine vestlemine, üksi mitte jätta, lähedasi mitte lahutada
Lihtlipiidid: rasvad, vahad, õlid, steroidid ei lahustu vees, lahustuvad eetris ja alkoholis. Rasvasid vajatakse energiaallikana, soojuse hoidmiseks. Liitlipiidid: fosfolipiidid (raku- või nahamembraanis), kolesterool takistab veresoonte lupjumist. Lipiidide ülesanded: ehituslik fosfolipiidid, kolesterool (rakumembraani ülesehitamiseks); varuained rasvad, õlid, vahad; ainevahetuslik vesi, süsihappegaas (rasvade lagundamine); kaitsev elundite ümber, kitseb mahajahtumise ja vähesel määral kiirguse eest; bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin,
energia saamise seisukohtalt · Ehituslik funktsioon rakumembraani koostises · Varuaine funktsioon loomadel varurasv, taimsed õlid, mesilaskärjed · Ainevahetuslik funktsioon lipiidid lõhustuvad ning moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. · Kaitsefunktsioon põrutuse kaitse, nahaalune koht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Paljud mürgid talletuvad rasvas. Pruunrasvkude, kus toimub aktiivne rasvhappe on oluline lapsel soojusregulatsiooniks. · Lahusti funktsioon rasvlahustuvad vitamiinid vajavad rasva. · Bioregulatoorne funktsioon hormoon (
loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes, viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal:
C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe, närvi-lihastegevuse tagamine jne. 2
kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar.
seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud: Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas.
varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt
rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine. LIPIIDID-olulised energiaallikad, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Energeetilinefunktisoon-lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-kõige rikkamad inimtoidu komponendid. Kaitsefunktisoon-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest, kaitsevad keha mahajahtumise eest. Fosfolipiid-sisaldab amfifiitseid lipiide, rakumembraanide peamine koostisosa. Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid-rasvad,õlid, vahad. Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi. VALGUD-transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi
Tõsiste südamehaigustega ei ole loomulikult soovitav sauna ronida, aga mõõdukas koguses sauna vastu ei tohiks kellelgi midagi olla. Võib jus istuda ka alumisel istmel, kus temperatuur on madalam. Isegi rasedatel naistel on lubatud saunas käia. Kui varem pole sanas eriti palju käidud, siis rasedana on halb aeg alustada, aga muid vastuväiteid ma kuskilt ei leidnud. Probleemide vältimiseks tuleks kas siis saunas, või siis mahajahtumise ajal kindlasti midagi juua, et taastada kehas vedeliku tasakaal. Eriti hea pidi olema peale sportimist saunas käia, sest see lõdvestab lihaseid ja pärast tuleb selline uni, et maga või hommikuni. Sauna kasulikkus " PÕLETAB KALOREID - Tänu kiirenenud ainevahetusele ja higistamisele kuluvale energiale võib ühe saunaskäiguga kulutada kuni 300 kalorit (see on enam- vähem võrdne 2-3 miili jooksmisega).*
ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL 1) Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas
talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine · Kaitsefunktsioon- mehhaanilised põrutused, märgumise eest, mahajahtumise eest,pruunrasvkude, mürkide talletumise koht Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad- Vedelad rasvad(taimsed) , tahked rasvad(loomsed rasvad), vahad( taimsed ja loomsed) Liitrasvad ehk fosfolipiidid- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, rakumembraani koostises Tsüklilised lipiidid ehk steroidid- loomakudedes: Kollestriidid- kollesterool+ rasvhape · Loomaraku membraani koostises · Sapis
Siis soojusteke intensiivistub. Põhilised soojustekke allikad on lihased nendes tekivad 80% soojusest. Ülejäänud 20% tekivad peamiselt maksas ja neerudes. 2) Füüsikaline reguleerib põhiliselt soojuse äraandmist ja väldib sellega ülekuumenemist. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus, hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt infot nii keha pinna kui ka keha sisemuse termoretseptoritelt keha temperatuuri kohta. Ähvardava mahajahtumise korral saadetakse termoregulatsiooni keskusest närviimpulsid lihastele. Täna tahetele mittealluvatele lihastele võivad tekkida külmavärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajalihaste kokkutõmbest. Soojuse äraandmine toimub: 1) Kiirguse teel katmata kehaosadelt ümbritesevasse õhku. See saab juhtuda vaid siis, kui ümbritsev temperatuur on madalam. Kiirgust soodust õhu liikumise suurenemine. Õhu
bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast 1g 38,9 kJ Ehituslik rakumembraani koostis, määrab kehakuju, mesilasvahast kärjed Varuaineline loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades, pruun rasvkude, kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped
· Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel · Vesi kindlustab organismide ringe-elundkondade t66(veri, lymf).
hormoone, vitamiin D ühendeid, sapi koostisosi. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab nahahaigusi. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMIS 1) Peamine energiaallikas 6) regulatoorne funktsioon(hormoonide koostises) 2) Ehituslik(rakumembraani koostises) 7) lahusti funktsioon 3) Kaitse – nahaalune lipiidide kiht 8) Bioreulatoorne funkts. 4) Kaitseb keha mahajahtumise eest 5) Peamine energia varu (varurasv) SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD – orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapniku (esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada) Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD
Tehaksegi vale otsus ja ... tekib vigastus. Treeningu ülesehituse ABC Tervisesportlanegi võiks treeningu ülesehitamisel lähtuda põhitõdedest. Alustada tuleks kerge soojendusega, kus kehatemperatuur tõuseb 1-2 kraadi. Sellele järgnevad venitusharjutused, mis on just kui keha töökorda sättimine. Lisaks spetsiifilisem soojendus, mis hõlmab rohkem treeningus rakendust leidvaid lihasgruppe, sh koordinatsiooniharjutusi. Siis põhitreening ning lõpetuseks 5 minutit mahajahtumise perioodi ja taas venitused. Oluline on ka treeningule järgnev taastumisperiood (nt piisavalt ....) Tervistsäästev on ka spordialade omavaheline sobiv kombineerimine treeningkava koostamisel. Algaja ei peaks isegi suure huvi korral käima näiteks 5 korda nädalas jutti jõusaalis, vaid pakkuma sealsele rassimisele vaheldust näiteks ujumise, jooksu, suusatamise või kepikõnni näol. Mõõdukus mõõdupuuks Mõõdukas ehk teatud mõttes meeldiv lihasvalu peale trenni pole kurjast. Küll
moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide
toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Olulisemad rasvaallikad on liha ja lihatooted ning piimatooted. Juur- ja
Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O Oksüdatsioonil vabanevat energiat kasutab organism: liikumiseks, aju tööks, füüsiliseks tööks, kasvamiseks, keha to säilitamiseks, rakkude uuendamiseks, südame tööks...jne. Rasvade tähtsus / kasutamine: 1. On organismi energiaallikateks kasutatakse toiduainetena, 2. Neli vitamiini (A, D, E ja K-vitamiin) lahustuvad organismis ainult rasvades. Rasva eemaldamisega piimalt kaovad ka osad vitamiinid. 3. Rasvakiht naha all kaitseb keha mahajahtumise eest. 4. Rasvakiht polsterdab siseelundeid ja hoiab neid paigal. 5. Kastuatakse seebi tootmiseks Rasv + NaOH = seep Väga ammustel aegadel kasutati seebikivi asemel puutuhka. 6. Nahahooldusvahendite tootmiseks salvid, kreemid 7. Margariinide ja või tootmiseks 8. Ravimid kalamaksaõli, riitsinusõli 9. Pesupulbrid, pastad, vedelikud sisaldavad fosfaate on sünteetilised pesuvahendid, mis sisaldavad palju lisandeid.
Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Võrdle vähese rasvasisaldusega (0,5%) piima ja rasvase piima maitset! Piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja osa vitamiinidest.
mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustavad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koi. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude
· taimedel õlid seemnetes, viljades · mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon · Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. · Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. · Veelindudel kaitseks märgumise eest. · Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). · Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid
2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid
ülesehitamiseks e sünteesiks. Seega on valgud tarvilikud esmajoones rakkude ja kudede säilitamiseks, talitluseks ning kasvuks. Igas rakus moodustuvad talle omased valgud. 3.3. Rasvadel on nii energeetiline kui ka ehituslik ülesanne. Rasvad on organismis kõige energiarikkamad ühendid, mis säilivad enamasti rasvkoes. Rasvkude ümbritseb siseorganeid, hoiab neid paigal ja kaitseblöökide eest. Varurasv koguneb ka nahaalusesse rasvkoesse, kus kaitseb keha mahajahtumise eest ja kujundab vormikuse. 3.4. Vesi moodustab suure osa organismist ja täidab organismis mitmeid funktsioone: Vesi tagab ainevahetuse. Ained saabuvad rakku ja väljutatakse vesilahustena. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Vesi osaleb termoregulatsioonil, kuna vee aurumine jahutab keha. 3.5. Vitamiinid aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide toimumisele organismis. Nad aktiviseerivad ensüüme ja mõjutavad ainevahetust. 3.6
Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid
Kui laps viibib pikaajaliselt külmas, siis kulub pruun rasv lõpuni ära. Kuna soojaretseptorid näos on eriti tundlikud, tuleks jälgida, et laps ei viibiks kaua tõmbetuules ja et lapse pea oleks kaetud. (Roper jt 1999: 255). Tavaliselt mõõdetakse imikute kehatemperatuuri pärasoolest, seda see tõttu, et termomeeter asetseb seal aktiivse vereringe läheduses ja annab nii usaldusväärseima tulemuse (Roper jt 1999: 260). Organismi ähvardava mahajahtumise korral tekib mitmeid erinevaid kaitsereaktsioone, naha veresooned ahenevad ja nahk muutub kahvatuks, vee aurumisele kulub vähem soojust, kuna higieritus on vähenenud, samaaegselt intensiivistub soojusteke ning tekivad värinad, ainevahetuse tase tõuseb (Kingisepp 2006: 127).Organismi ülekuumenemisel naha 7 veresooned laienevad ning nahast läbi voolava veremaht ja sealt ära kanduva soojuse hulk suurenevad
Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste korral tõus mõne kümnendiku võrra, hommikul mõõtes võib jääda märkamata. Kehatemperatuuri tõusu üle normi hüpertermia Kehatemperatuuri langus alla normi hüpotermia Termoregulatsioonid jaotatakse: <õpi seda :) 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda.
Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus). Mõõta vajadusel 2 X päevas varahommikul/varaõhtul (5 paiku). Krooniliste haiguste korral tõus mõne kümnendiku võrra, hommikul mõõtes võib jääda märkamata. Kehatemperatuuri tõusu üle normi hüpertermia Kehatemperatuuri langus alla normi hüpotermia Termoregulatsioonid jaotatakse: 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda.
On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. 2.2 Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. 2.3 Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas.
Suuremad tooted seisavad kauem värsked (koorik paksem). Tahkumisel muutub toodete maitse ja eriti lõhn. 41 Jahtumiskao suurus oleneb - kui toode on niiskem, siis on toote niiskus jahtumiskadu suurem - mida suurema pinnaga on tooted, seda toote pind suurem on jahtumiskadu - mida paksem on toote koorik, seda toote koorik väiksem on jahtumiskadu mahajahtumise - mida kiiremini tooted maha jahutada, kiirus seda väiksem on jahutamiskadu. 42 Kordamisküsimused 43
* Hormoonid, peamiselt sisenõrenäärmetes * Vitamiinid * Ei lahustu vees Lipiidide ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon- väga energiarikkad, 1g 9,3 cal 2) Ehituslik funktsioon- fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse 3) Varuaine funktsioon- loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades 4) Ainevahetuslik funktsioon- metaboolse vee teke, omane kõrbeloomadele 5) Kaitsefunktsioon- mehhaaniliste põrutuste kaitse, kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumise eest 6)Lahustifunktsioon- lahustiks vitamiinidele Biregulatoorne funktsioon- hormoonid reguleerivad ainevahetuslike protsesse Valgud -Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest - Valkude koostises on 20 aminohapet - Valkude süntees toimub ribosoomides Lihtvalgud - Koosnevad aminohappejääkidest, nt. Munavalge Liitvalgud - Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt. Kromosoomid ja hemogobliin
liigub hingamise taktis. (1) Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota, et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Raskes olukorras ja teadvuseta vigastatu tuleb panna külili ja mahajahtumise vältimiseks katta soojalt, võimalusel isoleerida pinnast. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1) Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass. Nina tuleb kannatanul sõrmedega sulgeda täielikult ning haarata kannatanu suu, puhuda kaks korda tema kopsudesse. (1)
esmaabi andmist helista kohe numbril 112, kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. • Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. • Vt Elustamise ABC. • Kui kannatanul tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna vigastatud kannatanul on mahajahtumise oht. • Rahusta kannatanut. • Kui rindkerevigastusega haige on teadvusel, kindlusta kannatanule võimalikult mugav asend. Väldi • Ära anna kannatanule juua. 23. Mis võib põhjustada lülisambavigastusi? Põhjused • Vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • kukkumine kõrgustelt jne 24. Missugused on lülisambavigastusega kannatanute tunnused? Tunnused • Kliiniline surm. Olenevalt seljaaju vigastuse ulatusest ja kõrgusest võivad esineda järgmised nähud:
Reeglina on termoregulatsioon tasakaalus, st soojuse äraandmine ja soojusteke on võrdsed. Kui üks suureneb, suureneb teine ka. Termoregulatsiooni jaotatakse: keemiline termoregulatsioon, ja füüsikaline termoregulatsioon. Termoregulatsiooni keskus asub vaheajus – hüpotaalamuses. See keskus saab pidevalt nii keha pinna kui keha sisemuse termoretseptoritelt informatsiooni. Keemiline termoregulatsioon - toimub soojustekke intensiivsuse muutumise teel. Eriti oluline mahajahtumise, temperatuuri languse vältimise seisukohalt, siis Soojusteke intensiivistub. Põhiliseks soojustekke kohaks inimesel on lihased. Nendes tekib ligikaudu 80 % võimalikust soojusest. Ülejäänud 20% tekib maksas ja neerudes. Reguleerib soojusteket. Ähvardava kehatemperatuuri languse korral saadetakse keskusest närviimpulsid lihastele. Tahtele mittealluvad võivad tekkida lihasvärinad ja kananahk. Kananahk on põhjustatud karvapüstitajate lihaste kokkutõmmetest.
rasvlahustuvaid vitamiine K,E,D,A,Q. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva , amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Pikaajalisel nälgimisel kaotab keha mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. Inimkeha lipiididel on ka ehituslik ülesanne. Selle näiteks on nahaalune rasvkude, mis kindlustab kehavormide kujunemist ja tagab kaitse keha mahajahtumise eest. Kehalipiidide funktsiooniks on ka osalemine organismi veebilansi hoidmises metaboolse vee tootmise kaudu. Inimkehas tekib metaboolset vett 0,3...0,4 liitrit ööpäevas. Kilo lipiide annab lõhustades ligikaudu 1,1 kg vett. Inimkeha normaalses ainevahetuses on väga vajalikud lipiididesarnased ühendid nagu kolesterool ja D-vitamiin. Lipiidide tarbimisel peab arvestama aga seda, et organism on ise samuti võimeline lipiide sünteesima
Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
Troopiline kliima või aurusaun, kus on kõrge T. Inimesel rasvakiht on soojuse isolaatoriks, takistab soojuse äraandmist.vähese lihasmassiga inimesed võivad külmetada, ka suvisel ajal. Eriti need, kelle lihasmass on haiguse tõttu vähenenud, lihase düstroofia. Kilpnäärme ületalitlus- nahk on roose, keha t on kõrgem, verooned laienenud, nahk niiske, rohkem soojust antakse ära · Kopsude kaudu ärahingatava õhuga. Inimsel tagasihoidlik Ähvardava mahajahtumise korral saab temperatuuri langusest teada kõigepealt termoregulatsiooni keskus hüpotaalamuses. Hüpotaalamuse poolt lähtuvad närvi impulsid sümpaatilisele NS, mille vahenudsele naha veresooned , pindmised, ahenevad, väheneb soojuse äraandmine. Keha sisemuse veresooned laienevad. Intensiivistub keha keemiline regulatsioon, füüsikaline vaibub. Lihastes eelkõige hakkab rohkem soojust tekkima, ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 %
3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside. 5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks. 7 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KÕRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA ELUTÄHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT 3.1. SISEMINE VEREJOOKS Võib tekkida- murdunud luu kildudest lihaste vahele, vigastatud elunditest kehaõõnde. Verd ei näe (nn. sinikad on ka sisemise verejooksu tunnused, tursed) Teen järeldused kannatanu seisundist 3.2. NINAVEREJOOKS Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Teie:
Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3
lipiidid ehk rasvained - ehituslik funktsioon - hormoonreaktsioonides - varufunktsioon - sapi väljutajad - energeetiline - kaitsefunktsioon - vitamiiniallikad 16.2.2 Metabolism Ainevahetus, sünteesi- ja lagundamisprotsesse, keskkonnaga, tasakaalus, ATP, toiduga 16.2.3 Soojustasakaal Joonisel A. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni mahajahtumise korral. Naha veresooned ahenevad, nahast läbi voolava vere hulk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb. Lisaks väheneb higieritus, intensiivistub soojusteke, suureneb lihaspinge ning tekivad tahtmatud lihaskontraktsioonid (külmavärinad) ja tõuseb ainevahetuse tase. Joonisel B. Kujutatud on organismi kaitsereaktsiooni ülekuumenemise korral. Naha veresooned laienevad, suureneb nahast läbi voolava vere maht ja kehapinnani jõudva ning sealt ära antava soojuse hulk
(vahad) Ainevahetuslik funktsioon - Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) . Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid 2. Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
· Eritada jääkaineid (vesi, soolad) · Võtta vastu ärritusi · Reageerida keha temperatuurile · Sünteesida melaniini ja D-vitamiini Inimese nahk koosneb kahest kihist: · Marrasnahk- sarvkiht ja elusate rakkude kiht. · Pärisnahk- higinäärmed ja rasunäärmed Pärisnahk on tihe veresoontevõrgustik ja ärrituste vastuvõtmiseks retseptorid. Pärisnaha all on naha aluskoda, mis koosneb peamiselt rasvkoest ja mis kaitseb põrutuste ja mahajahtumise eest. 23.2.teab luude koostist ja ehitust ning luustiku ülesandeid Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid (valgud ja rasvad). Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke. Lisanduvate rakkude ja rakuvaheaine arvel muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi
Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus
annaabi.ee 
