Tuleohutusjuhend (0)

                                    KINNITAN :
___________________________
(allkiri)
KIIRPUHASTUS OÜ
   
___________________________
(ees- ja perekonnanimi )
TULEOHUTUSJUHEND    
 
___________________________
 
( ametikoht )
1.  ÜLDOSA  
 
Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte 
töötajatele. 
 
 
2.  TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE  
 
 
Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine  
Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi 
töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad.  
Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise 
käigus töökohal tutvustatakse töötajale objekti tuleohtlikkust, tuleohutusrežiimi 
nõudeid, olemasolevaid tuletõrje- ja päästevahendeid jms.  
 
Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta  
Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töötervishoiu- ja 
tööohutusalase koolituse päevikusse sissekanne.  
 
Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus  
Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse 
juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka 
esmase juhendamisega.  
 
Täiendav tuleohutusalane juhendamine  
Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 
1)  tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 
2)  objekti tuleohutusrežiimi muutmise korral; 
3)  tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse 
suurenemise korral; 
4)  enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega 
kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 
5)  pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist.  
 
 
3.   TERRITOORIUM , HOONED, RAJATISED JA RUUMID  
 
3.1. Juurdepääs  
Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja 
päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt  
kasutamiskõlblikus seisukorras.  
 
Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab 
tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku 
või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad.  
 
3.2. Nõuded territooriumile  
Objekti territoorium peab olema korrastatud, tootmis- või olmejäätmeid tuleb hoida 
selleks määratud ja kohandatud kohtades.  
Pimedal ajal peavad majade numbrid ja tuletõrjevee-võtukohtade (hüdrantide jms) 
tähised olema üldjuhul valgustatud.  
Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus - või tuleohtlike ruumidega 
objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja 
tähistatud ruumides ja suitsetamiskohtades.  
Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuletöö loa vormistamisel .  
Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele 
lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 
meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest.  
 
Territooriumil ei tohi: 
1)  ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, 
põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud 
tehnikat ; 
2)  teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks 
seadistatud kohta; 
3)  ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti 
poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 
4)  valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 
5)  tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude  
territooriumil; 
6)  põletada kulu ilma tuletöö loata.  
 
3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele  
1)  Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja 
päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine 
tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud 
inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad 
isikud.  
2)  Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega.  
3)  Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult 
koristada .  
4)   Kelder , pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed 
peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud.  
5)  Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema 
põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema 
vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.  
6)  Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada  
tolmust ja neisse ladestunud jääkidest.  
7)  Põlevaineid ja -materjale tohib tööruumides hoida koguses, mis ei ületa 
ööpäeva vajadust. Kõik põlevad jäätmed (paber, õlised pühkmekaltsud jms) 
tuleb tööruumides koguda kinnisesse nõusse ja pärast töö lõppu viia välja 
selleks määratud kohtadesse .  
 
3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides  
Tuleohtlikke töid ( keevitus -,  joote -, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha 
väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel.  
 
Hoonetes ja rajatistes ei tohi: 
1)  tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse 
välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 
2)  jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid; 
3)  paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida 
väikese kalorsusega süüteallika (põlev  tikk , kustutamata sigaret jms) toimest; 
4)  trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 
5)  paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit 
kasutatavatest küttekehadest; 
6)  süüdata tuld põlevvedeliku abil; 
7)  ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi - ja 
montaažitöökohal ning eriolukorras); 
8)  kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 
9)  kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 
10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 
11) hoida ja kasutada hoone keldris , pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, 
põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 
12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 
13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete 
pesemiseks; 
14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide 
lahtisulatamiseks.  
 
 
4.  ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID  
 
4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus  
Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti 
juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs 
tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba.  
Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb 
kasutada tuleohutusmärke.  
Käsikustuti tuleb paigutada: 
1)  seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest 
nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 
2)  tuletõrjekraani kappi , kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või 
riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav.  
Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja 
oskama neid käsitseda.  
 
4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: 
1)  Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige 
intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest 
tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna 
kustutusainega; 
2)  Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb 
kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari 
siseseina . 
Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, 
isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. 
3)  Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning 
järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; 
4)  Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti 
ümber pöörata, energiliselt üles-alla  loksutada , jälle endisesse asendisse 
pöörata ja kustutamist jätkata; 
5)  Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult 
vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist; 
6)  Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappe-
gaaskustuti süsihappejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi seda juga suunata 
inimestele; 
7)  Kui süsihappegaaskustutit kasutati ruumis, tuleb pärast kustutamist kõigil 
ruumist väljuda ning ruumi tuulutada. 
 
 
5.  TULETÕRJEVEESEADMETE VARUSTUS  
 
5.1. Tuletõrje-veevõtukohtade järelevalve ja juurdepääs  
Tuletõrje-veevõtukohtade, -hüdrantide ja -veevõrgu korrasoleku üle tuleb objektil 
sisse seada alaline järelevalve. 
Tuletõrje-veevõtukoht ja -hüdrant ning nende juurdesõiduteed tuleb tähistada.  
Tuletõrje-veehoidlatel ja -veevõtukohtadel peavad olema juurdesõiduteed ja platsid 
tuletõrje- ja päästeautode paigutamiseks. Tuletõrje-veehoidlate, -veevõtukohtade ja -
hüdrantide juurde viivad teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal 
juurdepääsetavad.  
 
5.2. Nõuded tuletõrje- veehoidla kasutamisele  
Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 
1)  jälgida vee tasapinda ja lekke korral see parandada ja täita hoidla veega; 
2)  mitte lubada tuletõrje-veehoidla vett kasutada muudeks vajadusteks  peale 
tulekahju kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 
3)  pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 
4)  veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada.  
5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule  
1)  Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud 
veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet).  
2)  Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk 
veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures 
olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus . 
3)  Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja 
kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende 
otstarbe selgitus. 
4)  Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja 
joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 
5)  Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.  
6)  Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe 
vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena 
ning tähistada viidaga.  
 
 
6.  NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL  
 
6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral  
Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: 
1)  teatama viivitamatult päästeteenistusele: 
a) 
tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); 
b) 
mis põleb ( elektriseadmed , kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi , 
pööning jne); 
c) 
kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda 
telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus - ja 
päästemeeskond; 
2)  lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike 
seadmete osas; 
3)   evakueerima  ohtu sattunud inimesed ja vara; 
4)  asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama; 
5)  teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest; 
6)  tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama  selle 
tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset 
informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta; 
7)  vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja 
üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool; 
8)  tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel 
piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil; 
 
 
7.  ESMAABI 
 
7.1. Põletused 
Tegutsemine põletuste korral: 
1)  Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise 
ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 
2)  Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide 
summutamisega. 
3)   Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva  vee all või vees hoides. Otsene 
jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada 
pikemat aega, sest see leevendab valu. 
4)  Tee põletushaavale puhas side. 
5)  Ära kasuta salve, ära ava ville . 
6)  Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 
7)  Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse 
asendisse.  
8)  Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 
9)  Kutsu kiirabi . 
 
7.2. Kuumakahjustused 
Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada 
sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C 
põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 
 
7.3. Kuumakrambid 
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes 
siis, kui suure vedelikukaotuse ( higistamise ) korvamiseks kuumade ilmade korral 
kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp 
koormatud lihaserühmas. 
Tegutsemine kuumakrampide korral: 
1)  Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta 
pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. 
2)  Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. 
 
7.4. Kuumarabandus  
Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism 
küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt 
saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle 
tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. 
Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi.  
Tegutsemine kuumarabanduse korral: 
Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja 
kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. 
1)  Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. 
2)  Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita  tuult näiteks rätiku või mõne 
riietusesemega. 
3)  Jälgi kannatanu seisundit. 
4)  Kutsu kiirabi. 
 
 
8.  KASUTATUD KIRJANDUS: 
 
1)  Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded (RTL 1998, 195/196, 771; RTL 
2000, 99, 1555); 
2)  Nõuded tuletõrjehüdrandile (RTL, 27.12.2007, 100, 1673 ). 
3)  Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele (RTL 2002, 78, 1202; RTL 2003, 
97, 1472; RTL 2004, 100, 1599; RTL 2005, 48, 676; RTL 2005, 82, 1200) 
4)  Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559 ; RTL 2004, 100, 1599) 
5)  Tuletööde tuleohutusnõuded (RTL 1998, 214/215, 844; RTL 2000, 99, 1558; RTL 
2000, 125, 2006); 
6)  «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 
220/221, 875; RTL 2000, 94, 1470; RTL 2003, 91, 1362); 
7)  Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (RT I 2004, 75, 525;  RT I 
2007, 53, 357)