Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitainete referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suurt toitainete kogust me vajame?

REFERAAT
TOITAINED
Toitained on toiduainete koostisosad.Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma , peame neid omastama toidu kaudu – sellest ka nimi- toitained.
Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse : energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud ) ning vitamiinid ja mineraalid , mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse.
Kui suurt toitainete kogust me vajame?
Seda, kui palju täpselt igaüks erinevaid toitaineid vajab oma vajaduste katmiseks ja optimaalse tarbimise saavutamiseks, on raske hinnata. Meie vajadused varieeruvad näiteks seoses pärilike faktorite, vanuse, sugu, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinev sõltuvalt meie tervislikust seisundist. See kehtib energiat andvate toitainete kohta ja ka vitamiinide ja mineraalide kohta.
Organismi toitainete vajadus suureneb: treening ja võistlustegevuse puhul, raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal, haiguse puhul ja stressi
 
Annavad
energiat
Tagavad rakkude ja
kudede uuenemise
Reguleerivad
rakufunktsioone
Transpordib
toitaineid
Süsivesikud
jah
ei
ei
ei
Rasvad
jah
jah
ei
ei
Valgud
jah
jah
ei
ei
Mineraalid
Ei
jah
jah
ei
Vitamiinid
Ei
ei
jah
ei
Vesi
Ei
ei
ei
jah
Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis:
Valgud: Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed , valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks.
Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga.
Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini – A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde.
Süsivesikud: Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad . Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas . Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur – laktoos , on pärit taimedest Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained . Head kiudaine allikad on rukkileib , nisusai. Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde.
Lisaks põhitoiduainetele – valkudele, süsivesikutele ja rasvadele – on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained . Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood , raud, magneesium , kaalium, tsink ja fluor.
Kokkuvõte:
Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega - valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja veega - tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis ja hea enesetunne.
Igal toitainel on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitained piisavas koguses ning tasakaalustatult.
Kasutatud kirjandus:
http://www.ti.ttu.ee/index.php/toitumisest/toitained
Eesti väike entsüklopeedia 2002
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.ht m
http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php
http://tai.econet.ee/12
http://ester.nlib.ee/search*est/apappel/apappel/1%2C25%2C139%2CB/frameset&FF=apappel+kaie+1942&16%2C%2C19
Toitainete referaat #1 Toitainete referaat #2 Toitainete referaat #3 Toitainete referaat #4 Toitainete referaat #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eiviitsioppida Õppematerjali autor
Referaat toitainete kohta.

Sarnased õppematerjalid

Toidu- ja toitained
10
docx

Toidu- ja toitained

VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad

Kodundus
Toitained
4
doc

Toitained

TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud ka

Bioloogia
Keemia ja argielu
5
doc

Keemia ja argielu

Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja

Keemia
Toitumisõpetus
17
doc

Toitumisõpetus

...................................................................................................................... 6 3 LAKTOOSITALUMATUS................................................................................................. .8 3.1 Võimalused vaevuste vältimiseks.........................................................................................8 4 TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENENTEROPAATIA........................................................9 5 TOITAINETE ARVUTAMINE........................................................................................10 6 VAJALIK ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUS.....................................................15 KOKKUVÕTE........................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................17

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA
22
doc

TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA

TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus

Toidukeemia
Toitainete tähtsus lapse arengus
12
doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................

Toitumisõpetus
Tervislik toitumine
10
docx

Tervislik toitumine

Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud......................................

Inimese toitumisõpetus
Seedimine-imendumine ja toitained
4
pdf

Seedimine, imendumine ja toitained

Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti

Kokandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun