Bioloogia | Valgud, rasvad, süsivesikud (0)

Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C

1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks.
Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed , asendamatud toitained , mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu.
Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes.
Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe , närvi-lihastegevuse tagamine jne.
2. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute ületarbimisel
Süsivesikute, lipiidide ja valkude järjepidava ületarbimise tulemuseks on liigne kehakaal, rasvumine , hammaste lagunemine , suurenenud risk haigetsuda suhkrutõppe ja südamehaigustesse; enamik toiduallergiaid on põhjustatud valkudest.
3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel
Valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel kujuneb organismis tasapisi energiadefitsiit, mis tähendab, et organism hakkab kulutama muud hädavajalikku kehas olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks.
4. Vee biofunktsioonid kehas.
Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises ( higistamine ) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi ( pisarad , sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas.
Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises).
5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus.
Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid , samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid (Fe, Zn, Cu, jne).
6. Rasvlahustuvate vitamiinide ala- ja ületarbest põhjustatud vaevused (3 + 3)
A-vitamiini puudus põhjustab kuiva nahka, silmapõletiku ja nohu . D-vitamiini puudusel võivad tekkida luude haigused. E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb.
Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et see on teaduslikult tõestatud vaid A-vitamiini kohta (hülgerasvast tingitud maksakahjustus), siis teise allika järgi põhjustab vitamiinide liigsöömine palju erinevaid hädaid: lootekahjustused raseduse ajal, närvisüsteemi häired, luude hõrenemine, neerukivid, luukoe kahjustus
Kasutatud kirjandus:

Zilmer , Mihkel. Kokassar, U. Vihalemm, T. “Normaalne söömine”. 2004. AS BIT.

Eero , Evert. Maran , K. Trunin, L. “ Bioloogia ja geograafia raudwara”. 2012. Kirjastus Raudwara.

http://www.sudameapteek.ee/vitamiinid-kusi-nou/

http://www.toitumine.ee/vitamiinid/