RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid.
· Carmina Burana Filosoofilised ja moraliseerivad laulud 14. sajandi Benediktbeurni kloostri käsikirjadest vaheldumisi pikkade, meditatiivsete tantsudega Itaaliast - istampittadega. · Heroodese Mäng 14 sajandi liturgiline draama suurele koosseisule. Kaastegevad on koorid solistid, tantsijad ja muusikud. Lugu pajatab Jeesus Kristuse sünnist ja sellele järgnenud sündmustest. · Renessanssmuusika 16.-1.7sajandi pidulik õukonnamuusika Itaaliast, Madalmaadest, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tantsud P.Phalese, Fr.Bendusi, P Attaignanti ja W.Brade kogumikest, inglise Masque-music, Fr.Azzaiolo ja B.Tromboncino tänava- ja külalaulud ning C.Monteverdi madrigalid. · Renessansi miniatuurid Madalmaadest, Prantsusmaalt ja saksakeelsetelt aladelt - J. des Prez, J.Obrecht, H.Isaac, L.Senfl, P.Phalese ja T.Susato · Kaasaja muusika A.Pärt Hortus Musicusele ja A.Mustonenile pühendatud teosed ja uuemate teoste versioonid
Flandria maalikunst Erik Aarna, Gretel Sildre, Pärl Eelma, Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Flandria jäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla Seal esines äärmuslik barokk lopsakas ja liikuv Iseloomulik oli ka tohutu tunnete väljendus Selle suurim esindaja oli Peter Paul Rubens Peter Paul Rubens 28.jun 1577 30.mai 1640 Kunstivool barokk Lapsepõlv (köln, katoliiklane, ladina kool) Adam von Hoort Itaalia Mitmekülgsus (mütoloogia, portreed, altarimaalid, allegoorilised) Anthonis van Dyck (22. märts 1599 Antwerpen 9. detsember 1641 London)
Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac. Jacob Obrecht Josquin Desprez IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära ja individuaalsus mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Madalmaadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muusikaline väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Esindajad: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. Adrian Willaert
Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
paarikümnel aastal tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi. Tema töödes on renessanslikult uudset: ruumi kujutamine, figuuride eemaldumine taustast. Pühakud on kiriku poolt pühaks kuulutatus ja relegiooselt austatud isik. Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15. saj. Hakkasid kunstnikud kujutama maalidel ilusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimesele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Nad tegid seda valguse ja varju ning tsentraalperspektiivi kasutamise abil. Esimene edukas murrangulise tähtsusega kunstnik oli vararenessanssi kunstnik(Masaccio-"Püha kolmainsus"-Firenzes). Kõige kuulsamad mütoloogilised maalid 15. saj. Itaalias oli Sandoro Botticelli(,,kevad" ja ,,Venuse sünd").
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.
seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus Maalikunst: Peter Paul Rubens (1577-1640) -piibliteemad, Kristuse kannatuslood altarimaalid -antiikmütoloogia N: "Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" "Leukippose tütarde röövimine" -portreed lähedastest N: "Õlgkübar" "Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641)
frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal See algas Prantsuse sõjaretkedega Itaaliasse Charles VIII ajal(1494) ja lõppes Henry IV surmaga(1610). Prantsuse kunstnikud võtsid renessanssi pigem Madalmaadest, samas kui arhitektid ja skulptorid said mõjutusi otse Itaalia kolleegidelt. Prantsuse renessanss on kujutava kunsti ajalukku jätnud tagasihoidlikuma jälje, erinevalt arhitektuurist mida esindavad Louvre, Fontainebleau ja mitmed Loire jõe kaldail asuvad lossid. Prantsuse renessanss arhitektuur Philbert Delombre Domenico Da Cortona ja Leonardo Da Vinci(?). Chateau de Chenonceau, Chateau de Chambord, 1519-1547 1513-1521
*rootslaste soov saada iseseisvaks Taani ülemvõimu alt *kat. kirik oli opositsiooniks *ref. poliitiline osa viiakse läbi enne kui sisuline reformaatsioon 8)Madalmaad. Kalvinismi levik. Usupuhastus aitas kaasa kapit. kujunemisele ja majanduslikule arengule: *kalvinism rõhutab töö vajalikkust ja austusväärsust *kalvinism vabastab in. kat. kiriku mõju alt *kalvinism ei pea vajalikuks kiriku hierarhilist organisatsiooni(lubab raha suunata majandusse) Miks ei suutnud Hispaania Madalmaadest jagu saada? *motivatsioon oli suurem *kasutati partisanisõja taktikat(polnud selget rindejoont) *Mad.m. aadelkond liitub rahvaga(tekivad rahvuslikud liidrid) ja saab toetust välisriikidelt(Ingl) *majanduslikult kiirem areng toetas pigem kalvinismi kui kat. *Mad.m. kaubanduslikult seotud põhjamaadega (Ingl) Piirkonna eripära: *kuulub riigile mis asub temast kaugel(Hisp) *piirkonnasisesed erinevused(põhi-lõuna) *koosneb paljudest väikestest rahvustest
o T. on korduvalt kujutanud taevasse tõusmist ja taevast alla hüppamise teemat Iseloomulik T. koolkonnale "BACKHOS JA ARIADNE" o KARL V PORTREE tema õukonnas ,,KARL V NÜHLBERGI LAHINGUS" suur võit GER protestantide üle o PAAVST PAULUS III lõpetamata sest paavstile need ei meeldinud kunagi o Natüürmordi tõi ITAsse Madalmaadest eluta esemed ,,PUUVILJAVAAGEN" o Tiziani POEG matkis hästi oma isa stiili ja ilmselt lõpetas ka isa viimased tööd kui too suri o Õpilaste seas mitmed tuntud kunstnikud, kes on üldiselt maneristid. Kopeerivad T. stiili. Kuulsaimad P. VERONESE ja TINTORETTO V. tuntud suurte söömaaegadega. "PIDUSÖÖK LEVI MAJAS" algselt Püha õhtusöömaaeg. Ka "KAANA PULM". Maalinud
mis kirjastati Veneetsias. Pärast kaheaastast viibimist Roomas pöördus Lasso vanemate tõsise haigestumise tõttu tagasi Belgiasse, kuid kahjuks leidis vanemad juba surnuna. Sünnilinnas Monsis ei leidnud Lasso võimetekohast rakendust, nii veetis ta mõned aastad rännates Prantsusmaal ja Inglismaal. Hiljem töötas ta paar aastat Antverpenis, kuni sai kutse Baierimaa hertsog Albert V-lt mitte ainult juhatama Müncheni õukonna orkestrit, vaid ka sinna Madalmaadest uusi võimekaid liikmeid värbama. Muusikalembese printsi alluvuses töötades oli Lasso fenomenaalselt produktiivne. Kolmkümmend neli aastat töötas ta Albert V ja tolle poja William V õukonnas, nautides mitte ainult oma tööandjate, vaid ka paavst Gregory XIII, prantsuse kuninga Charles IX ja Imperaator Maximilliani poolehoidu. Viimane tõstis 7. detsembril 1570 Lasso aadliseisusse, see oli tähelepanuväärne austusavaldus.
vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed (autoportreel kujutab kunstnik iseennast). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432
Johannes Ockeghem ( ~1420-1497), tegutses peamiselt Prantsusmaal. Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud. Esinduslikumaks zanriks kujunes motett mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul. Motetil oli 15.saj. alates kõikides häältes üks ladinakeelne piiblitekst. Kõrgrenessansi suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez (~1440- 1521), eelmise õpilane Pärit Madalmaadest (Põhja-Prantsusmaalt), tegutses peam. Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit
Kritiseeriti Balti erikorda ning baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Esimene maailmasõja ajaks toimus juba baltisakslaste represseerimine (maha surumine või surve avaldamine poliitilistel põhjustel). Parun Eduard Gustav von Toll oli pärit von Tollide aadlisuguvõsast. Von Tollide suguvõsa liikmeid on matriklisse kantud nii Rootsi, Soome, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadesse. Von Tollide suguvõsa algatajaks peetakse Madalmaadest pärit Lucas Tollit. Eduard Gustav von Toll oli baltisaksa päritolu geoloog ja polaaruurija. Ta sündis 1858.aastal Tallinnas Võrumaalt Linnamäe mõisast pärit Wilhelm Gustav von Tolli ja Auguste Marie Aquilanderi pojana. Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada
tööstusühiskond. Tööstus- ehk industriaalajastut valmistasid ette mitmed tehnoloogilised uuendused juba 15. sajandil. Põllumajanduses levis välja-vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Sealt levis industrialiseerumine edasi mujale Lääne-Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse. Üleminek käsitsitöölt masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid tunduvalt inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Et tööstus ja seega ka töökohad koondusid linnadesse, algas kiire linnastumine. Keerulisem
Palju oli kiviraidurite töid: siseportaalid mis koosnesid kahest piidast ja kõrgest silluskivist. Kõlavad toonid, levinud figuur, tähtsad olid eluruumide aknad: kõrged vahesammastega mitmikaknad, rohkelt dekoratiive, värvitud ja maalitud aknasambad. Glasuuritud ahjud nagu kodualtarid, enamasti sisseehitatud sisustus. Barokk 1640-1710(Rootsi aeg) Algas ehitusbuum,. Kodanikumajades tehti kapitaalremonti v uued sisekujundused. Stiili vaoshoitus sai eeskuju Rootsist ja Madalmaadest. Lammutati ja ehitati peale uued mis võtsid barokkile omase sümmeetria ja kindlad jooned. PALEETÜÜP! Akende kunst-suured ja kaunistatud Siseportaal- Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi.
ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka. Dürer kajastab äärmise jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu igas tema töös võib jälgida kahe poole võitlust (hea ja kuri, pimedus ja valgus, mõistus ja tumedad jõud). Renessanssi uuendused Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432
Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. 1 Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias.
Selle institutsionaalne pool on nõrgenenud või kadunud ning alles on jäänud subjektiivne pool. Uurimus Inglismaalt näitab, et samal ajal kui kristlikud uskumused vähenevad, eriti mis puutub usku personaalsesse jumalasse või Jeesus Kristusesse kui jumala pojasse, on mittetraditsioonilised ja esoteerilised uskumused, nagu näiteks reinkarnatsiooniidee või astroloogia, ehkki endiselt vähemuses, säilinud stabiilselt poole sajandi jooksul. Üleriigiline uurimus Madalmaadest kinnitab, et veerandil hollandlastest on mingeid kogemusi alternatiivses usulises valdkonnas: nad loevad astroloogilist kirjandust, usuvad ümbersündi, tegelevad joogaga. Samad suundumused valitsevad ka mujal Euroopas. Peale selle on hulk inimesi veel innustunud budistlikku või hinduistlikku algupära meditatsioonidest ja uue vaimsuse ideedest, nad huvituvad esoteerikast, paljudel on ebatavalisi religioosseid kogemusi jne.
Inglimaa kuulutas välja vabariigi, aga Cromwell võttis endale sisuliselt kuninga rolli, nimetades end lordprotektoriks. Ta saatis parlamendi laiali ning tegutses sõjaväe toel. Ta kehtestas väga ranged seadused ning nõudis, et inimesed loobuksid igasugustest lõbustustest. 7. Kuulus revolutsioon Kui James II tuli troonile tekitas tema katoliiklasi soosiv poliitika kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „Kuulsaks revolutsiooniks“. 8. Õiglase sõja idee
Lettres de cahcet. Colbert Louis XIV ajal tähtsaim riigimees. Finantside peakontrolör. Tumedad riided, mapp käes, ei naeratanud, püüdis lahendada riigi rahaprobleeme. Asutas riiklikke manufaktuure ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Friedrich Wilhelm (1640-1688) valitseja. Fanaatiline militarist, sõjaväes ülikarm kord. Sõjaväeteenistus 25 aastat. Maksud sõjaväe jaoks. Sõdurid tsiviilelanike juurde. Loodi riiklikke manufaktuure, kutsuti hugenotte. Madalmaadest tulnud arendasid karjakasvatust ja aiandust. Friedrich Wilhelm I (1713-1740) sõdurkunungas, kitsi. Õukondlaste vallandamine, va trompetist. Marsisamm. Välismaaga kauplemise lõpetamine. Laiendati kalevitööstust. 1717 üldine koolikohustus. Friedrich II (1740-1786) Nooruses hellik ja kultuurihuviline. Valitsemise algul naiivne: ajakirjandusvabadus, vaestele odava vilja müük, erinevad usud lubatud, ulatuslikud ehitustööd
*feodaalid-saada maad ja rikkusi üldised põhjused olid: *islami pealetungi pidurdamine. *bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes *vabade maade hõivamine + lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast. 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult. II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega. III ristisõda 1189-1192. ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa-rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard
riidekapi põhjas on puukingad, aias tulbid ja sahvris hunnik juustukerasid Iseloom Hollandlased taluvad kõike, juhul, kui see ei piira nende enda vabadust: nad sallivad prostituutide enesepakkumist akende peal, meeste omavahelist niilustamist, kohvipoode, kus saab leti ääres kanepit osta ning kogu maailmast kokkutulnud põgenike ja immigrantide kentsakaid kombeid. Nad taluvad isegi seda, et inimesed nende kodumaad pidevalt Hollandiks kutsuvad, kuigi Hiolland on tegelikult üks osa Madalmaadest. Väärtushinnangud Hollandlased on sündinud kaupmehed ja paari sajandi pikkune edu selles vallas kinnitab nende usku, et äri on põhiline. Iga usina kaupmehe varjus pesitseb protestantlik tööeetika. Hollandlased usuvad, et kõik nad sündisid siia ilma vaeste patustena ning et see maailm on koht, kus teha tööd ja pattude all kannatada. Neil on tulnud teha isegi endale maad, kus elada, võttes seda merelt. ,,Jumal lõi maailma, hollandlased lõid Hollandi." Kõlab nende ütlus.
3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna
nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu. Tänapäeva kuulsaim manerist. Pärit Kreetalt. Tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Loomingu lähtekoht veneetsia manerismis. Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. ,,Krahv Orgazi haudapanek" 11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid? Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele 12. Hieronymus Bosch, vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd. Hieronymus Bosch. Pessimistlik fantast. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele. Boschi kolmeosaliste altarimaalide
tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? 9 Industriaalne tootmisviis : varaindustriaalne ja hilisindustriaane Tekketegurid: Tehnoloogiline areng/ aurumasina leiutamine Üleminek masintootmisele Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja
1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke
Peterhof Simson lõvi lõugu lahti kiskumas ma ei tea selle tähendust :D Je Barokk Eestis Narva ehitised, eeskuju, 18.saj barokk Eestis, Kadrioru loss iseloomusta üldiselt, stukkkaunistused, park Eestis peamiselt baroklik realism, eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi,
· Barokkstiil · Klassitsism · Historitsism Barokkstiil Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus
maneristlik. Tuuakse välja side keskaja sümboolikaga. El Creco- kannatustemaatika (Hispaania) Bartolome Esteban Burillo Garraccid vennad Itaaliast. Realistlik (Seotud Madalmaade ja Itaaliaga) Selle juures mainitakse ka naturalismi. Tuntumad esindajad Michelangelo, Caravaggio, Rubens- Ebabarroklik maalide kompositsioon, hülgab kolmnurkse süsteemi. Kujutab inimkeha. Rõhutab isikuomadusi. Naised on lopsakad. Rembrandt-Madalmaadest pärit silmapaistev maalikunstnik. Teinud u 700 maali. Piiblitemaatikas. "Kadunud poja tagasitulek". Teine valdkond-portreemaal. Tumepruunid, punased, kuldsed toonid. Palju elurõõmu, realismi. Valgus maalidel. Uued zanrid: Natüürmort Loodusmaal (Eriti oluline Prantsusmaal. Poussin) Portreezanrid (Eriti paraadportree) Nimetatakse humanismiajastuks. Polüfoonia hakkas hääbuma. Jäljendati tekstikujundeid. J.Keppler "Maailmaharmoonia" 1619. Traktaat.
talupoegade elu, veidi iroonilisel/satiirilisel kujul. Talupoja pulm, Heinategu, Pimedad, Jaanuar, Jahimehed lumes, Misantroop. On teinud ka talvemaastike. · Tuntuimad Madalmaade kunstnikud olid veel van der Leyden, Ouwater, Massys, Christus jt 05.11.2012 · Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli · Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük. · Schongauer(1450-1491)- tema maalis hinnatakse eelkõige väikeseid pilte taüfelhen'e, Madonna roosiaias. Tema oli saksa graafikakunsti täiustaja. · Albrecht Dürer(1471-1528)- Saksa kunsti üks silmapaistvamaid kunstnikke. Temaga jõudis saksa kunst kõrgrenessanssi
1944. aasta 9. märtsi ööl toimunud pommitamise tagajärjel jäi Niguliste aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke
üleminekule ja seisuliku ühiskonna asendumisele klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid, tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast, kus võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masintööle. Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele tõstsid tööviljakust ja parandasid inimeste elujärge. See omakorda põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine. Riikliku haridussüsteemi teke. Veonduse areng muutis võimalikuks kaugemad veod, 19. sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal
ja müstikasse kalduvusega. Saksa kunstis tuntakse huvi eri karakterite jäädvustamise ja jutustamisoskuse vastu, mida saab eriti teostada graafikas. Uue stiili esindajateks Saksamaal olid osav maastikumaalija Konrad Witz (1400-1444), kuldset fooni kasutav Lukas Moser (1400- 1449), maalikunstnik ja skulptor Hans Multscher (1400-1457), ja Nürnbergi meister Hans Pleydenwurff (1420-1472). (Vaga 2004: 491) XV sajandi kolmandal sajandil pääseb uus, Madalmaadest pärit realistlik käsitlusviis kõigis Saksamaa osades valitsema. Tuntuimaks meistriks on Martin Schongauer (1450-1491). 10 Hakatakse viljelema ka ohtralt graafikakunsti. Graafiliste tehnikate tekkimise asukoha kohta pole kindlaid andmeid, kuid on teada, et nii puu- kui vaselõikekunst saavutas just Saksamaal suurima tähtsuse. (Vaga 2004: 493) Osaliselt renessanslik kunstnik oli Hans Holbein vanem (1470-1524), kes alustab Itaalia kunsti
Hugenottidele jäid nende sadamad ja hooned ning õigused pidada teenistusi (Lõuna-Prantsusmaal). Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi. Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama. Madalmaad 16. saj. lõpp-17. saj. algus. Hispaanlased üritasid kalvinismi välja suruda ja madalmaad tahtsid iseseisvust. Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572. Aastani 8000 inimest, madalmaadest 60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu, alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid. 30-aastane sõda 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555. a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille
positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 1516–1556 ja Felipe II 1556–1598). Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, Ibeeria poolsaarel (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalias, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17
esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid industrialiseerumine: üleminek tööstuslikele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega Sai alguse 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast. Kiirelt hakkasid arenema tekstiilitööstus, metallurgia, kemikaalide kasutus, klaasi tootmine, kaevandus. iseseisev industrialiseerimine: üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud sõltuv industrialiseerimine: üleminek uuele tootmisviisile surutakse peale teise riigi poolt, arendades endale kasulikke majandusharusid, riigi kui terviku areng on ebaühtlane, koloniseerimine. 3
kindlad mõisted: P Pekoe tuletatud hiina keelsest sõnast pakho, mis tähendab vastsündinu juukseid ja assotseerub avanemata lehepunga katvate valgete karvakestega. Algselt kasutasid lääne kaupmehed seda sõna tee puhul, mille koostisse kuulusid vaid lehepung ja esimesed kaks teelehte. Nüüdseks on selle sõna kasutus Indias ja Sri Lankal muutunud, tähendades seda, et tegemist on terve teelehega; O Orange see termin ei oma seost ei tee maitse ega lõhnaga, vaid hoopis Madalmaadest, Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti; F Flowery "lilleline ehk õitsev" on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele; T Tippy "tipmine" ehk tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G Golden "kuldne" räägib tipmiste lehepungade oranzikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn. "kuldseid" lehepungi teetaime tipust, seda kõrgemaks hinnatakse tee kvaliteeti. F.O.P.Flowery Orange Pekoe G.F.O.P
oli kahtlemata Euroopa tugevaim (17. sajandi lõpus teenis Prantsuse armees umbes 400 000 meest) ning ilmselt ka distsiplineerituim, siis oli see enamasti ka edukas. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja (neid kolme kokku nimetatakse ka Reunioonisõdadeks) ning Hispaania pärilussõja. Kahes esimeses oli ta kahtlemata edukas, vallutades sisuliselt kogu Saksamaa kuni Reinini ning enam kui poole Hispaania Madalmaadest. Kuid Prantsusmaa mõõdutundetu 7 tugevnemise pärast muretsevad Inglismaa, Austria, Hispaania ja mitmed teised riigid (sealhulgas ka Brandenburg) sõlmisid Pfalzi sõjas koalitsiooni ning suutsid Prantsusmaad sundida mõningaid varasemaid territooriume loovutama. Ka Hispaania pärilussõjas ei õnnestunud Louis'l saada lõunapoolset riiki oma otsese
riigiorganid laiali. Pärast tema surma tekkis uus võimalus kuningas troonile panna. Kuningaks sai Charles II(1660-1685). Kuningas ei täitnud oma lubadusi ja tekitas rahvas rahulolematust. Parlament võttis vastu isikuvabaduste akti, et kaitsta inimesi kuninga omavoli eest. Järgmisena päris trooni kuninga vend James II, kes oli katoliiklane ja tekitas rahva hulgas mässumeeleolu. Järgnes nn Kuulus revolutsioon, mille käigus James II kukutati ja troonile kutsuti Madalmaadest Oranje Willem. Sai kuningaks Willem III nime all. 1689 võttis parlament vastu Õiguste Billi(Bill of the Rights) 1) Parlament käib pidevalt koos ja määrab maksud. 2) Kuningas ei ole seadusest kõrgemal. 3) Kehtestati ususallivus. 18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici,
P Pekoe tuletatud hiina keelsest sõnast pakho, mis tähendab vastsündinu juukseid ja assotseerub avanemata lehepunga katvate valgete karvakestega. Algselt kasutasid lääne kaupmehed seda sõna tee puhul, mille koostisse kuulusid vaid lehepung ja esimesed kaks teelehte. Nüüdseks on selle sõna kasutus Indias ja Sri Lankal muutunud, tähendades seda, et tegemist on terve teelehega; O Orange see termin ei oma seost ei tee maitse ega lõhnaga, vaid hoopis Madalmaadest, Oranjest pärineva printsessiga ning tähistab teelehtede kõrget kvaliteeti; F Flowery "lilleline ehk õitsev" on vihje lehepungade õrnale värvitoonile ning õrnale lillelisele maitsele; T Tippy "tipmine" ehk tegemist on teetaime tipmiste lehepungadega; G Golden "kuldne" räägib tipmiste lehepungade oranzikast värvist. Mida rohkem sisaldab tee nn
Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. 16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584..Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648) saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.
· NSVL ja lääneliitlaste väed kohtusid apr lõpus Elbe jõel. Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni. · Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga. · Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest.
Nendes rõhutab Dürer sirkli ja joonlaua kasutamise vajalikkust joonistamise juures. Peale Düreri on veel märkimisväärselt head kunstnikud graafika alal Hans Holbein juunior (1497-1543) (peamiselt portretist, kuid tegi ka usulise sisuga kompositsioone ja raamatuillustratsioone), Lucas Cranach seenior (1472-1552)(peamiselt portreteerija ja altarimaalide tegija) ja Matthias Grünewald (1470-1528) (mitmete tiibaltarite meister, "Isenheimi altar".). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432
15. Ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrükitehnika ja suur osa Josquini loomingust on tema eluajal trükis ilmunud. Kokku on temalt säilinud ligikaudu 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Josquin Desprez Missa- Kyrie Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik oli Orlandus Lassus (1532- 1594). Tema teoseid loetakse kokku üle 2000. Pärit Madalmaadest, tegutses ta peamiselt Itaalias ja Saksamaal (Münchenis) ning tema isikupärases stiilis on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljenduslaad on oma aja kohta väga impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Lassusel on olnud piiritult leidlikkust, et kasutada muusikas julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele: vähendatud ja suurendatud intervallid, helistike
· Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus · Tehnoloogilise arengu kiirenemine (ülemike masintootmisele) · Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga · Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem · Hakati aretama loomatõuge, taimesorte · Vesiveskid, tuulikud, metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed · Industrialiseerimine 18.saj lõpp Madalmaadest ja Suurbritannias võeti kasutusele aurumasin, üleminek masintööle · Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng
· 15. sajandi itaalia maalikunstis etapist domineeris freskomaal · Dürer - tema vase- ja puulõiked kuuluvad · Leiti lahendus, kuidas kahemõõtmelisel graafikakunsti tippsaavutuste hulka, pinnal kolmemõõtmelist ruumi kujutada - · Alles 16.sajandil hakkab renessansi stiil nad võtsid kasutusele Madalmaadesse jõudma tsentraalperspektiivi · Madalmaadest on pärit maalitehnilised · Tekkis teatud määral liialdatud uuendused: Jan ja Hubert van Eyck detailidesse keskendumine ja · Prantsusmaa maalikunsti parim osa on innustumine perspektiiviefektidesse peenelt isikupärased portreed · Kuulsaim vararenessanssi esindaja oli · Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad. Sandro Botticelli Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis
Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokkstiil valitses Eesti aladel (sh mõisates) 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, mil see hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma Elin Palumäe SR13 paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja
Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal Kaisa Suumann 9 IFI6001 Arvuti töövahendina alates 1580), Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et Päike ei lähe seal looja (Aleksander Suur ju ka??). See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania
annaabi.ee 
