Barrokkunst (0)

Barrokkunst
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.
Sõna ' barokk ' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco , mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele.
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus.
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.– 1650 . aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss . 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760–70ndatest aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega – selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.
19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist – seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav . Neobarokk (koos juugendiga ) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone .
Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk – lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus
Maalikunst :
Peter Paul Rubens ( 1577 -1640)
-piibliteemad, Kristuse kannatuslood – altarimaalid
-antiikmütoloogia
N: “ Minerva kaitseb Paxi Marsi eest”
“Leukippose tütarde röövimine”
-portreed lähedastest
N: “Õlgkübar”
“Hélène Fourment lastega”
Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised
Anthonis van Dyck (1599- 1641 )
Kuulsamaid portretiste, paraadportree rajaja: -inimesed kujutatud tähtsana, võimukana
-poos suursugune
-toretsev riietus
-aumärgid ja luksuslik interjöör
töötas Charles I õukonnas Inglismaal
N: “Inglise kuninga Charles I portree”
“Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem”
Rahvalik suund:
Jakob Jordaens ( 1593 -1678): lopsakas rahvalikus laadis olustikumaal, tihti kõrtsistseenid või –kaklused. N: “Oakuninga pidu”