Hortus Musicus (1)

HORTUS MUSICUS
andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas.
Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva režiimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi - eelse muusika maailma.
Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn. "autentse" või "ajalooliselt informeeritud" musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette . Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt - see on tänapäeva inimeste elav muusika .
Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: - gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko- flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse šansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.-18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika.
Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad ja võimaldab uuel muusikal kasutada eriti kauneid, naturaalseid kõlavärve, mida ei ole võimalik saavutada tänapäevaste unifitseeritud instrumentidega. Hortuse esitatav uus muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades.
Oma enam kui 30-aastase tegutsemisaja jooksul on Hortus andnud kontserte enamuses Euroopa riikides, USA-s, Jaapanis , Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas endine Nõukogude Liit ja oldud esinejaks enamusel suurematel vanamuusika festivalidel. Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records.
Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut :
Andres Mustonen - ansambli juht, viiul , vioola , plokkflöödid, krummhornid
Olev Ainomäe - pommerid, oboe , plokkflöödid, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff
Jaan Arder – bariton
Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba
Valter Jürgenson - tromboonid
Peeter Klaas - gambad, tšello
Tõnis Kuurme - dultsian, pommer , fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff
Riho Ridbeck - bass , löökpillid, trummid .
Ivo Sillamaa - orel , klaver , klavessiin
Joosep Vahermägi – tenor
Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder
Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester ", solistlikumates, soolo - ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on
koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80.
Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest:

• Keskaja muusika
  

Euroopa kirjapandud muusika lätetel
Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest.

• Saltarello ja ballaad
  

Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, šanssoon ja virelai. Tulised tantsud 12.-13. sajandi Itaaliast ja Prantsusmaalt.
Adam de la Halle , Guillaume de Vinier ja tundmatud meistrid.

• Carmina Burana
  

Filosoofilised ja moraliseerivad laulud 14. sajandi Benediktbeurni kloostri käsikirjadest vaheldumisi pikkade, meditatiivsete tantsudega Itaaliast - istampittadega.

• Heroodese Mäng
  

14 sajandi liturgiline draama suurele koosseisule. Kaastegevad on koorid solistid , tantsijad ja muusikud . Lugu pajatab Jeesus Kristuse sünnist ja sellele järgnenud sündmustest.

• Renessanssmuusika
  

16.-1.7sajandi pidulik õukonnamuusika Itaaliast, Madalmaadest, Inglismaalt ja Prantsusmaalt.
Tantsud P.Phalese, Fr.Bendusi, P Attaignanti ja W.Brade kogumikest, inglise Masque -music, Fr.Azzaiolo ja B.Tromboncino tänava- ja külalaulud
ning C. Monteverdi madrigalid.

• Renessansi miniatuurid
  

Madalmaadest, Prantsusmaalt ja saksakeelsetelt aladelt - J. des Prez, J.Obrecht, H. Isaac , L.Senfl, P.Phalese ja T.Susato

• Kaasaja muusika
  

A.Pärt
Hortus Musicusele ja A.Mustonenile pühendatud teosed ja uuemate teoste versioonid vanamuusika ansamblile. Programm laseb end väga hästi kombineerida koos keskaja vaimuliku muusikaga.

• Sõprade muusika
  

Spetsiaalselt Hortus Musicusele kirjutatud või arranžeeritud muusika autoritelt - mõttekaaslastel. A.Pärt, A.Knaifel, G.Kantšeli, G.Grigorjeva, L.Sumera jt.